Foto: John Le Bon

Jätkame John Le Boni süvaanalüüsi 9/11 megasündmuse esoteerika ja sünkroonsuse vaatenurgast. Esimest osa saab lugeda siit.

Artiklisarja I osa pani aluse selles sarjas esitatavale üldisele väidetekogumile.

Tasub üle korrata põhipunktid:

1 – Teabe/ideede edastamiseks kasutatakse sümboleid.

2 – Objektiivse fakti ja subjektiivse arvamuse/tõlgenduse vahel on lihtne erinevus.

3 – Keerulise idee uurimisel võib olla kasulik vältida konkreetsel filosoofilisi aspekte.

4 – Nii nagu kunsti tõlgendatakse subjektiivselt, pakun mina oma subjektiivset tõlgendust asjast/sündmusest, mida me nimetame „9/11-ks“.

5 – 11. septembri rünnakutes ei saanud keegi surma ega viga. Polnud lennukeid ega 3000 hukkunut.

6 – Sõda on pettus ja 9/11 ei olnud “false flag”, et “õigustada sõda”.

See viib meid II osa eesmärgini, mis uurib mõndasid aspekte sellest, mida me 11. septembri kohta teame. Selle võib kokku võtta järgmiselt:

9/11 on ja oli ülemaailmne telesaadete megasündmus (mitmel erineval viisil).

Sisukord:

1 – televisioonis üle maailma

2 – üheksa ja üksteist

3 – kaksiktornid

4 – Maailma Kaubanduskeskus

5 – Radio Row

Kokkuvõte – II osa 

1 – televisioonis üle maailma

Enamiku inimeste jaoks üle maailma oli 9/11 telesündmus.

Seda lugu kajastasid ka teised meediad, kuid televisioon oli peamine vahend, mille kaudu 11. septembrit masside meeltesse edastati.

Küsige endalt: kui paljud inimesed said teie arvates sündmusest esimest korda teada, kui lugesid järgmise päeva hommikulehte?

Ilmselt mitte paljud.

Suusõnaline levitamine ja raadiosaated oleksid ajendanud enamikku inimesi kohe teleri ette, kui nad seal juba polnud.

2014. aasta artiklis sündmust kajastades pakkus The Guardian järgmisi sõnu:

Peaaegu 13 aastat 11. septembri julmustest, mil televisioonis üle kantud terrorismi kohutavas hetkes hukkus ligi 3000 inimest, on endiselt Ground Zero pühitsetud paik selle vaatemängu kohale nagu ei iial varem.