Telegrami järjejutt: Ennustused, mis läksid täide II

22. aprill 2018 kell 14:59



future-prediction-300x270Inimesed on teinud kõiksuguseid ennustusi juba aegade algusest – kasvõi alates sellest, kui ennustati, kas kütid tulevad jahilt saagiga tagasi või ei. Tänapäeval on selle sõnaga seostatud pigem maailmalõpu kuulutamist, aga ka maailma arenemise ettekujutamist. Sellel nädalavahetusel toome teieni lood kümnest inimesest, kes julgesid unistada ja fantaasial lennata lasta. Nüüdseks on aga selge, et nende lennukad ennustused ongi tõeks saanud.

 

Robert Heinlein ja tuumarelvad

Robert Heinlein (1907–1988) oli ulmekirjanik, kes hiilgas tehnoloogia mõjude ennustamises ja selles, kuidas kindlad tööriistad muudavad ühiskonda ning nende inimeste elusid, kes kasutavad neid iga päev. 1940. aastal kirjutatud loos “Solution Unsatisfactory”  kirjutas ta oma kuulsaimast ennustusest. Nimelt kirjeldas ta külma sõda juba enne, kui USA sekkus Teise maailmasõtta ning alustas Manhattani projektiga. Loos arendas USA tuumarelva ning oli lühikest aega kogu maailmas ainus tuumajõud, aga teadis, et peagi saavad ka tema vaenlased selle relva. Lugu lõpes küll teisiti, kui läks meie ajalugu: tuumarelvade projekti juht tõukas USA valitsuse võimult ning kehtestas globaalse diktatuuri, millel on tuumarelvade monopol.

901a

Sellise stsenaariumi asemel valitses tegelikult 40 aastat külma sõda, milles Nõukogude Liit omas mõjuvõimu pooles arenenud maailmas ning USA toetas diktaatoreid teises pooles. Lisaks sellele on tuumarelvad siiani olemas nagu ka valitsused ja organisatsioonid, kes on valmis neid kasutama. Samas kirjeldas Heinlein tuumarelvadega kaasnevaid probleeme enne, kui need avalikult aktuaalseks muutusid. Ta kirjeldas õigesti tehnoloogia mõju, aga mitte tehnoloogiat ennast, nimelt ei pidanud ta relvaks pommi, vaid hoopis radioaktiivset tolmu.

Muu hulgas ennustas Heinlein 1952. aasta Galaxy ajakirja veebruarikuises väljaandes, milline on tema nägemuses maailm aastal 2000. Mitmete ennustuste hulgas mainis ta ära, et “me kõik muutume ükskord näljaseks”, isiklikud telefonid on piisavalt väikesed, et neid käekotis kanda ning kodutelefonid salvestavad teateid ja vastavad lihtsatele küsimustele.

Ta ennustuste hulgas on ka selliseid, mida on huvitav lugeda, kuid ei saa (veel?) täitunuks pidada: “Maailmariiki“ ei teki, aga kommunism kaob planeedilt; kala ja pärm saavad inimeste peamiseks valguallikaks; veiseliha on luksus, lambaliha kaob müügilt; vähk, külmetushaigused ja hambaaugud ei tee inimestele enam muret ning meditsiinilistes uurimustes saab uueks revolutsiooniliseks probleemiks saavutada regeneratsiooni ehk võimaldada inimesel kasvatada endale näiteks uus jalg selle asemel, et seda asendada proteesiga.

heinlein

Lisaks oli Heinlein veendunud, et “on äärmiselt ebatõenäoline, et USA alustab “ennetuslikku sõda“: “Me võitleme, kui meid rünnatakse kas otseselt või territooriumil, mida me oleme lubanud kaitsta.“

Heinleini ennustustest saab lähemalt lugeda siit ja siit.

 

Mark Twain ja internet

Internetti või sellelaadset süsteemi on ennustanud mitmed tuntud inimesed, sealhulgas ka kirjanik Mark Twain (1835–1910). Aastal 1898 kirjutas Twain loo “From The London Times of 1904”, milles ta kirjeldab ühendunud võrgustikku, mis töötab telefoniliinide abiga ja mis meenutab internetti. Seadme nimi oli telektroskoop ning lisaks sellele, et seda sai kasutada piiramatute kauguste tagant, oli sellel ka meelelahutuslikum funktsioon: “ja maailma igapäevased tegevused olid tehtud kõigile nähtavaks ja ka kuuldavalt arutletavaks pealtnägijate poolt, keda eraldas ükskõik mis arv liigasid“.

220px-MarkTwain.LOC

Telektroskoopi kasutab ebaõiglaselt mõrvas süüdi mõistetud ohvitser, kes on vangis ning ootab oma hukkamist. Et aega veeta, kasutab ta telektroskoopi, et maailmas “ringi surfata”, kuigi ta ise ei saa kuskile liikuda: “…päevast päeva ja ööst öösse, ta helistas ühte maailma nurka teise järel ning vaatas sealset elu, uuris selle kummalisi vaateid ning rääkis sealsete inimestega ning mõistis, et selle imelise instrumendi abiga oli ta peaaegu sama vaba kui linnud õhus, kuigi ta oli vang lukkude ja trellide taga. [—] Aeg-ajalt kuulsin ma teda ütlemas “anna mulle Yedo (Tokyo)”; järgmisena “anna mulle Hongkong“; järgmisena “anna mulle Melbourne“. Ja mina suitsetasin edasi ning lugesin mugavuses, seni kuni tema uitas ringi eemalasuvas all-maailmas, kus päike paistis taevas ning inimesed olid oma igapäevastel töödel.“

Tundub, et Twain mitte ainult ei kirjeldanud internetti, vaid ka midagi sotsiaalvõrgustiku sarnast, kus ta sai suhelda igas maailma nurgas oleva inimesega ning otse vaadata videosid. Lugu “From the London times of 1904“ saab lugeda siit.

telectroscope_big

 

Jules Verne ja tulevikutehnika

Kirjanik Jules Verne (1828–1905) kirjutas samuti mitmetest leiutistest, mis olid kõvasti tema ajast ees, aga ometi talle tuttavatest elementidest ehitatud. Tema kujutatud helikopterid ja allveelaevad olid tehtud materjalidest ja kasutasid kütuseid, mis olid tööstusrevolutsiooni tulemus. Lisaks eelmainitutele ennustas Verne ka uudistesaateid, päikesepurjesid, kuumooduleid, taevasse kirjutamist, videokonverentse ja elektrišokirelvasid (nendest ennustustest saab lähemalt lugeda siit.

220px-Félix_Nadar_1820-1910_portraits_Jules_Verne

Kõige rohkem huvi on aga äratanud tema ennustus Kuule lendamise kohta. Verne’i 1865. aastal kirjutatud novell “From The Earth to The Moon“ (saab lugeda siit) ennustas ette üllatavalt palju detaile umbes saja aasta pärast toimunud Apollo 8  missiooni kohta. Kuigi Verne’i nägemuse järgi saadeti rakett orbiidile hiiglasliku relva abil, olid teised detailid täpsemad: tema novellis lasti Floridast kolmeliikmeline meeskond alumiiniumist ehitatud kosmoselaevas üles kahuri poolt nimega Columbiad. Meeste nimedeks olid Ardan, Barbicane ja Nicholl. Apollo 8 missiooni toimumispaigaks oli samuti Florida, kolme mehe nimed olid Anders, Borman ja Lovell, kosmoselaev oli ehitatud valdavalt alumiiniumist ning komandokapsli nimi oli Columbia. Rohkemate sarnasuste kohta saab pikemalt lugeda siit.

Lisaks on märkimisväärne see, et Verne kirjeldas seda, kuidas astronaudid kogesid kaalutust, siis kui tal ei saanud olla kindlat teadmist selle kohta, et selline võimalus on kosmosereisil olemas: “Kolm seiklushimulist seltsimeest olid üllatunud ja hämmeldunud, vaatamata nende teaduslikele arutlemistele. Nad tundsid, kuidas neid kantakse imede riiki! Nad tundsid, et kaal tõepoolest ei tahtnud nende kehasid. Kui nad sirutasid oma käed välja, ei püüdnud nad kukkuda. Nad raputasid pead. Nende jalad ei klammerdunud enam mürsu põrandale. Nad olid nagu purjus mehed, kellel pole endis stabiilsust.“

Jules-Verne-Nautilus-Submarine-to-1-72-scaleJules Verne’i kuulus allveelaev Nautilus

 

Herbert Wells ja aatompomm

220px-H_G_Wells_pre_1922Herbert George Wells (1866–1946) oli inglise kirjanik, kes ennustas ette nii Teist maailmasõda, lasereid, mobiiltelefone, automaatselt avanevaid uksi kui ka geenitehnoloogiat. Tema kõige kuulsamaks ennustuseks aga olid tuumarelvad. 1913. aastal kirjutatud teoses “The World Set Free“ (saab lugeda siit) kirjeldas Wells linnu üle kogu maailma, mida hävitatakse aatompommide poolt. Ta kirjeldas nii seenekujulist pilve kui ka kestva radiatsiooni mõju.

“Peaaegu iga maailma riiki kujutaval kaardil märgivad kolm või neli või rohkemgi punast ringi, paarkümmend miili diameetriks, surevate aatompommide positsioone ning surma alasid, mida inimesed on olnud sunnitud hülgama endi ümber. Nendes alades hävisid muuseumid, katedraalid, paleed, raamatukogud, meistriteoste galeriid ning suur kogu inimsaavutusi, mille söestunud jäänused lebavad maetult, pärand huvitavast materjalist, mida ainult tulevased põlvkonnad võivad loota uurida…“

Ta nägi ette ka nende relvade leviku probleemi ja ütles, et globaalne valitsus oleks ainus võimalus ennetada riike hävitamast ennast (ja teisi) nende relvadega.

12251

 

Arthur Clarke ja kommunikatsioonivahendid

Sir Arthur Charles Clarke (1917–2008) oli briti kirjanik, kes avalikustas arvukaid esseesid oma tulevikunägemuse kohta. Üheks tema enimarutletud teemaks oli massitransport – ta kirjutas nii lennukitest, mis viiks inimesi teisele poole maad paarikümne minutiga, teleporteritest kui ka hõljukitest. Lisaks leidis ta, et tulevikus hakatakse merd kaevandama, ära kasutama asteroide toormaterjalide jaoks, ilma kontrollima, looma replikaatoreid, mis suudavad luua kõike, mida me tahame, sealhulgas ka teisi replikaatoreid ja võib-olla isegi ületama gravitatsiooni.220px-Clarke_sm

Ta lootis ka, et inimene kõnnib Veenusel ja Marsil ning elaks püsivates asumites nendel planeetidel, aga pani ka väga suurt lootust kommunikatsiooni satelliitidele. Allolevas videos kirjeldab ta, milline võib tulevik olla tänu arenenud kommunikatsioonile näiteks 2000. aastal ning muu hulgas peab ta võimalikuks linnade tähtsusetuks muutumist või isegi kadumist. Seda aga mitte aatompommi pärast, vaid kuna suhtlemine on muutunud nii lihtsaks, kiireks ja kõikjale levinuks, siis ei pea inimesed enam linnadesse koonduma.

 

Allikad: tor.com, IO9, The Tyee, Astronautix, Technovelgy 1, 2, The Telegraph, The Guardian

Fotod: thespacereview.com, jram.net, et.wikipedia.org, planetdiecast.com, digitaljournal.com, unpics.com

 

Toimetas Annika Urvela

 

NB! Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.