Foto: Stefano Maffeiderivative work: SlimVirgin – David Icke, CC BY 2.0, Wikimedia Commons

Inglismaalt pärit kirjanik ja uurija David Icke leiab, et tänapäeva haridussüsteem ujutab vasaku ajupoolkera üle enda versiooniga reaalsusest, edastades „loogilist” ja „ratsionaalset”, nn käegakatsutavatel tõenditel põhinevat infot. Õpilastele öeldakse, et informatsiooni tuleb säilitada ja pidevalt üle korrata näiteks enne eksameid, kus peab süsteemile kordama seda, mida süsteem on neid uskuma pannud.

Tehes seda eriti hästi, jätkavad õpilased teed uute ülesannete poole. „Hästi tehtud, Johnny, hästi tehtud, Jane. Head hinded!” Peagi võivad tublid õppurid heade tulemuste korral astuda ülikooli ja saada mingisuguse kraadi, mis tähistab nende kohta süsteemis ja programmeerimise astet.

– „Kui programmeeritud sa oled?”

– „Mul on esimese astme kraad.”

– „Oo, esimese astme programmeerimine, hästi tehtud!”

Professor Kyung Hee Kim töötas Virginias asuva Williami ja Mary Kolledži jaoks välja uue õppeprogrammi. Tema sõnul keskendub nende õppetöö loomingulisuse arendamisele alates eelkoolist kuni gümnaasiumi viimase klassini. Laste arengut jälgitakse Torrance’i testidega, mis mõõdavad loomingulist mõtlemist.

Kim leiab, et mida rohkem on lastud tavakoolil end programmeerida, seda enam väheneb loominguline mõtlemine ja seda üsna massiliselt. Lapsed ei ole nii energilised ja suhtlevad vähe, neil puudub suuline väljendusrikkus ja nende fantaseerimisoskus on langenud. Ehk siis – neil puudub teine vaatenurk ja kõike vaadatakse ühe kasti seest, ühe ja sama mustriga. Kõik eelnimetatud tunnused esindavad loominguliselt mõtlevat paremat ajupoolkera, mida tavapärane ja ametlik kooliprogramm survestab, et lubada vasakul ajupoolkeral taju üle domineerida ja luua kollektiivne vasaku ajupoolkera ühiskond.

Noored inimesed üle kogu maailma muretsevad eksamitulemusi oodates, kas nad ikka on suutnud süsteemile edukalt öelda seda, mida süsteem neile õpetas. Pärast eksamite läbimist saab valida spetsialiseerumise teaduses, meditsiinis, hariduses, juuras või isegi poliitikas ja ajakirjanduses – aladel, kus domineerivad kraadiomanikud. Kõik need tulevased teadlased, doktorid ja akadeemikud sooritavad seejärel uutes institutsioonides omandatud programmi põhjal uued eksamid ning saavad seejärel kraadiga teadlasteks, doktoriteks, juristideks, professoriteks ja kes teab veel kelleks ning juhul, kui nad on eriti edukad, hakkavad nad neid institutsioone juhtima. Kui kena, välja arvatud üks väike probleem: see kõik on puhas jama!

Selline nn käegakatsutavatele tõenditele toetuv ratsionaalne loogika on illusioon. See, mida peetakse ratsionaalsuseks, on pelgalt üks vaatenurk, mille dikteerib meie arusaam reaalsusest. Kui aga see reaalsustaju on juba algusest saadik loodud hämamiseks, siis on kasutu ka „ratsionaalsus” ja analüüsimise süsteem, mida kutsutakse „loogikaks”.

Tõlkis Chris Kala

* Tekst on pärit kirjanik David Icke uudiskirjast, mida sellega liitujad igal pühapäeval oma e-postkasti saavad.

David Icke teosed eesti keeles:

– Mina olen mina! Ma olen vaba! / Matrix Kirjastus 2003

– Matrixi lapsed /Matrix Kirjastus 2003, kordustrükk 2005

– Ajasilmus / Matrix Kirjastus 2004

– Ääretu armastus on ainus tõde: kõik muu on illusioon / Matrix Kirjastus 2007