Kas nafta ja energiatööstus päästavad Kreeka majanduse?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

18. märts 2013 kell 10:03



Energean-Oil-Gas-Bids-for-Three-Blocks-in-Greece

Olles silmitsi tugeva survega rakendada säästumeetmeid, mis kahjustavad Kreeka rahvast ja majandust veel enam, on Kreeka avanud suurtele naftakompaniidele ukse, et nood saaksid teha pakkumisi võimaluse eest ekspluateerida Joonia meres asuvaid võimalikke nafta- ja gaasimaardlaid. Ateena loodab, et Joonia meres kaardistatud kolm regiooni, milles arvestatakse olevat miljoneid barreleid, on välisettevõtetele ahvatlevad.

 

Ajakirjanik Christopher Coats on aga väljaande Forbes 2012. aasta augustis avaldanud seisukohta, et ebakindla poliitilise olukorra tõttu ei kiirusta välismaised investorid lepinguid sõlmima. Kreekale teeb kujunenud olukorra raskemaks ka see, et valitsus on suurendanud püüdlusi seni enda kontrolli all olnud asutuste erastamiseks, sealhulgas pakkudes välja ka riigi gaasitarnevõrgu ning seda opereeriva firma DEPA, mille erastamise eest loodetakse saada 23 miljardit dollarit. Kuid see piiraks pealinna enda ligipääsu võimalike süsivesinike kasutuselevõtmiseks.

Kõige tõenäolisem kandidaat DEPA erastajana on Vene suurkorporatsioon Gasprom. Praegu erastamisprotsess venib, kuna Euroopa ja Ameerika ametnikud on avaldanud murelikkust seoses Gaspromi võimaliku domineerimisega Kreeka energiaturul ning suurfirma mõjuga 2009. aastal Euroopa Komisjoni poolt algatatud Lõuna Gaasikoridori initsiatiivile. Praegu omab Kreeka riik DEPA-s 65%-list osalust ning 35% kuulub riiklikule naftatöötlusfirmale Hellenic Petroleum.

 

Kahe suure naftakompanii kõrgendatud huvi viitab sellele, et Kreeka süsivesinike varud võivad ületada ootusi

Norra geoloogiliste uuringute firma Petroleum Geo-Services (PGS) lõpetas veebruari keskel uuringud Joonia meres ja Kreeta saarest lõunas. Tulemused näitavad, et seal leiduvad maagaasi varud võivad olla oodatust suuremad. Norra firma on seal teostanud seismilisi uuringuid, mis näitavad, mil määral sealsete süsivesinike varude oletatav hulk tõele vastab.

Kuid ainuüksi tõsiasi, et kaks suuremat naftakompaniid Prantsuse Total ning USA ExxonMobil on väidetavalt tundnud suurt huvi PGS kogutud info vastu, kinnitab, et Iisraelis ja Küprosel leitud suured maagaasimaardlad ulatuvad ka Kreeka vetesse. Suurkompaniide huvist selle vastu ei ole küll veel ametlikult teatatud, kuid valitsuse allikad kinnitavad seda.

 

Arenguministeeriumi avalduses, mis kajastas PGS laeva uuringute lõpetamist, kirjutati järgmist: “Kogutud info ületab esialgsed plaanid tänu naftakompaniide väljendatud huvile, ja kuigi neid ettevõtteid on vähe, võttes arvesse plaanide varajast faasi, on tegu siiski selles sektoris juhtivate ettevõtetega.“

Nelja kuu jooksul uuris PGS naftakompaniide soovil üle 55% suuremat piirkonda, kui oli algselt plaanitud. Täpsem pilt sellest, milline on naftatööstuse huvi Kreeka süsivesinike varude kasutuselevõtmise vastu, saab selgeks selle aasta lõpus. Selleks ajaks oodatakse Kreeka valitsuselt küsimuse all oleva piirkonna jaotamist kvartalitesse, et saaks neid ettevõtete kasutusse loovutada.

Kreetast lõunas olevate varude osas on valitsusel eesmärgiks sõlmida loovutamise lepingud välja valitud ettevõtetega 2015. aasta esimeses pooles, nii et puurimisega saaks algust teha 2018–2019.

 

Loodusvarade kontrolli eesmärgil tekitatud majanduskriis

Paljud kreeklased ise leiavad, et kogu majanduskriis loodi teadlikult võimude poolt, kelle eesmärgiks oli riik majanduslikult ruineerida, ning siis pakkuda abikätt, saades endale gaasi ja nafta puurimise õigused. Pakkudes riigile laenusid, mille tagasimaksmine osutub võimatuks, on Kreeka surutud olukorda, kus ta on sunnitud võla katteks käest andma riiklikke ressursse.

Lisaks naftale ja gaasile usutakse seal olevat ka rikkalikud kullavarud. Hoolimata pidevatest juttudest, et Kreeka peab lahkuma eurotsoonist, ei paista Euroopa Liidul selle sammuga kiiret olevat. Kas võib põhjuseks olla see, et paljud Euroopa tipp-poliitikud on hästi kursis Kreeka rikkalike loodusvaradega?

 

 

Allikad: eKathimerini, Forbes, New Europe, Hellas Frappe, Infowars

 

Toimetas Katrin Suik