Ajatu: Kelle huvides toimuvad sõjad ja kui vajalik on sõduriamet?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

29. jaanuar 2020 kell 12:12



no-more-war-please-1920x1080Muutunud julgeolekuolukorraga Euroopas on taas tõusnud päevakorda ajateenistus ja sõdade telgitagused. Ühelt poolt räägitakse, kui kangelaslik on kaitsta oma kodumaad ja viia rahu ning demokraatiat teistesse riikidesse, aga teisalt tuletatakse meelde, et sõjast teenivad kasu üksnes need, kelle huvides on lõputud tapatalgud ning sõdurielu patriootilise palge taga varitseb surm ja häving.

Telegramis on ilmunud üle 7500 artikli ning aeg-ajalt pakume olulisemaid neist ülelugemiseks. Tänane “Ajatu” ilmus esimest korda novembris 2014.

 

Sõjad on inimajaloo lahutamatu osa ja neid on peetud erinevatel põhjustel, kuid sõdade peamiseks eesmärgiks on ressursside hankimine, oma ülemvõimu põlistamine ja vajalike piirkondade kontrolli all hoidmine. Sõjategevus on läbi aegade toonud ja toob ka tänapäeval kavalalt tegutsenutele rohkelt kasumit ning seetõttu nähakse suurt vaeva, et mõjutada nii enda riigi kodanikke kui ka poolehoidjaid oma vägivallatsemist toetama. Ajalooliselt on sõdimise õigustamiseks kasutatud erinevaid libaoperatsioone ning leiutatud olematuid ohte. Oluline on, et oma eluga riskivad sõdurid usuks, et nad võitlevad ülla eesmärgi nimel.

 

Iraagi sõda

Üheks klassikaliseks näiteks sellest, kuidas oma sõda õigustada, on 2003. aastal alanud Iraagi sõda, mis on USA jaoks vaid üks rohketest sõjalistest konfliktidest pärast II maailmasõda. Suveräänsesse riiki tungiti sisse rahvusvahelise julgeoleku tagamise ettekäändel, väites, et Iraak omab massihävitusrelvi, mida ometi lõpuks ei leitudki. Nüüdseks on paljude ametnike tunnistuste põhjal selgunud, et USA ja tema liitlased lootsid Iraagi sõjast kasu lõigata mitmel moel, kuid n-ö peaauhinnaks oli nafta ning selle kaudu kontroll teiste riikide majanduste üle.

Algselt väitis USA kaitseminister Donald Rumsfeld, et sõjaline sekkumine ei lähe riigile maksma rohkem kui 60 miljardit dollarit ning sõjategevus kestab maksimaalselt viis kuud. Tegelikkuses kestis ameeriklaste okupatsioon Iraagis üheksa aastat ning Browni ülikooli hinnangul läks see sõda maksma rohkem kui 2 triljonit dollarit – üle 40 korra rohkem, kui esialgu väideti. Kui algselt saadi avalik arvamus sissetungi toetama hirmuvõtetega, siis nüüd on inimeste meelsuse mõjutamine juba pisut keerulisem. Inimesed on teadlikud minevikus esitatud valedest ning üritavad märgata neid ka tänapäevaste sõjaliste operatsioonide puhul.

Paljude Iraagis võidelnud sõdurite jaoks oli see kogemus nende endi sõnul silmiavav. Iraagis halvatuks jäänud Tomas Young koostas 2013. aastal sõjaaegsele presidendile George W. Bushile ja asepresidendile Dick Cheneyle avaliku kirja, milles tõi välja, kuidas nii USA sõdureid kui ka iraaklasi on lihtsalt ära kasuta



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.