Uuring: iga kuues sakslane kaalub tõsiselt emigreerumist, sh iga neljas 30–39-aastaste rühmas

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

1. veebruar 2022 kell 16:01



Foto: RalphPixabay 

Kas Saksamaast saab väljarändemaa? Arvamusuuringute instituudi INSA küsitluse kohaselt kaalub Saksamaalt väljarändamist tõsiselt 16 protsenti elanikest. Küsitluse valimis oli 2146 inimest üle riigi. Vaid kaks kolmandikku (66 protsenti vastanutest) ütles, et neil pole tõsist väljarändeplaani. Tavaliselt kahe kolmandiku häälte enamusega “ainult” ei sobiks. Antud juhul aga sobib, sest toimivates ühiskondades, kus puuduvad suuremad probleemid ja hirm tuleviku ees, peaks nende osakaal, kes väljarändele ei mõtle, olema palju suurem. 13 protsenti ei osanud küsimusele vastata ja viis protsenti ei vastanud üldse.

 

Huvitav on ka küsitluse tulemuste sooline jaotus: nimelt, meessoost vastajad väitsid sagedamini kui naised, et nad kaaluvad tõsiselt väljarännet.

Allikas: reitschuster.de

 

Jaotus vanuserühmade kaupa näitab, et riigist lahkuda soovijate osakaal on eriti kõrge tavaliselt eriti produktiivseks ja riigi arengu seisukohalt oluliseks peetavas grupis ehk 30–39-aastaste hulgas: peaaegu iga neljas inimene mõtleb tõsiselt riigist lahkumisele. On ju ikkagi pea iga viies alla 30-aastane. Valmidus riigist lahkuda on madalaim 60-aastaste ja vanemate seas.

Allikas: reitschuster.de

 

Huvitav on ära märkida ka väljarändeplaani ja poliitilise eelistuse seos: 24 protsendiga vastajad, kes positsioneerivad end poliitiliselt parempoolseteks, kaaluvad palju suurema tõenäosusega väljarännet kui teised vastajad. Ja vastupidi: nende osakaal, kes tõsiselt kaaluvad väljarännet, on eriti madal sakslaste seas, kes valivad vasakpoolse maailmavaate, 11 protsenti. Seda võib võtta märgina, et vasakpoolsete vaadetega inimesed tunnevad end tänapäeva Saksamaal mugavamalt kui mittevasakpoolsete vaadetega inimesed.

Allikas: reitschuster.de

Kõnekas on ka fakt, et rändetaustaga vastajatel on tõsisemad plaanid Saksamaalt lahkuda kui rändetaustata vastajatel (21–15 protsenti). Põhjuseks võib olla see, et ühelt poolt on rändetaustaga inimestel tihtipeale otsene võrdlus teiste riikidega ja teisalt on neil sageli lihtsam välismaal kanda kinnitada, kui neil on seal endiselt juured.

Allikas: reitschuster.de

 

Allikas: reitschuster.de

 

Toimetas Hando Tõnumaa

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt