Telegrami intervjuu David Icke’iga, II osa

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

17. mai 2013 kell 19:28



photo (8)

Jätkame David Icke’iga tehtud intervjuud, mis sai teoks Telegrami külaskäigu ajal legendaarse inglise kirjaniku ja vandenõude uurija juurde, kes elab Londonist 140 kilomeetri kaugusel asuval Wighti saarel. Kuna küsimusi oli palju, saime kokku viis tundi materjali, mida lisaks Telegramist lugemisele saad kuulata ka pühapäeval kell 14 Raadio 2 saatest “Hallo, Kosmos!”. Icke rääkis kõigest, alates reptiilidest ja arhontidest, lõpetades New Age’i, keemiapilvede ja mõistusekontrolliga. Muidugi ei jäänud puudutamata ka hingelisemad teemad ja see, kuidas Icke ise kogu selle info keskel suudab rõõmsaks ja rahulikuks jääda. Tänases osas räägib Icke mõistusekontrollist.

 

Kui rääkida mõistusekontrollist kui ühest vahendist meiega manipuleerimiseks, siis kuidas on võimalik, et sul on lubatud oma sõnumit levitada?

Kui rääkida sellest, miks mul on lubatud teha seda, mida ma teen, siis on see üks huvitav lugu. Esiteks tegutsevad ka teised jõud, kes tahavad kõike seda jama siin lõpetada, mitte ainult need tumedad jõud, kes soovivad meid maha suruda. Aga nad saavad sind juhendada ainult siis, kui end nendele avad. See muidugi ei ole võimalik, kui kasutad ainult viite meelt, siis ei saa nad sind aidata. Ja sellepärast peaksidki inimesed kasutama rohkem oma intuitsiooni – see on nii lihtne!

Teiseks tulevad mängu minu uurimuste algusaastad, kui kõik inimesed minu üle naersid. Tegelikult oli see aeg justkui minu mesinädalad või kindlustus – alguses keegi ei usu, aga pärast vaadatakse, et minu poolt räägitu juhtubki.

Väga pikalt ei olnud ma nende jaoks probleem, aga nüüd olen. Samas ei saa nad midagi – see ju annaks minu tööle veelgi usutavust. Niikuinii on kõik mu raamatud inimestele saadavad ja mulle midagi tegemine ei oleks nende huvides. Lisaks on üle maailma aina rohkem ja rohkem inimesi, kes samade teemadega tegelevad ja minu kõrvaldamine annaks ka neile usaldusväärsust juurde.

 

Tumedad jõud püüavad mõjutada meie vastuvõtlikkust väljaspool viite meelt

Ja samas, ka teiste, kaitsvate jõudude pärast ei saa nad mulle midagi teha. Ega need teadvuse muutused ei ole niisama juhtunud, see kõik on planeeritud. Ja see on arhontide jõud ajanud paanikasse: nad püüavad kõike summutada nii palju kui saavad. Sellepärast meid manipuleeritaksegi toidu, vee ja muude asjade kaudu, et mõjutada meie vastuvõtlikkust väljaspool viite meelt.

See näeb välja, nagu nad püüaksid pidevalt saada aina rohkem võimu. Jah, see on ka nii, aga mitte võimu enda pärast, vaid selleks, et säilitada kontrolli, mis neil juba käes on. Seega, nad ei saa otseselt meile või mulle midagi teha, aga nad kindlasti püüavad teha kõike selleks, et me ei saaks liiga palju peavoolumeedia tähelepanu.

Kui sa ütled midagi, millel on tõepõhi all, siis on sul võim, mis on palju suurem kui nemad oskavad ette kujutada. Nad ju võivad sulle kaikaid kodaratesse loopida, aga nad ei saa sind peatada. Kui sa ei lase end hirmutada ja manipuleerida, vaid usud kindlalt oma tõde, siis on see palju tugevam kui nende võim. Nad on tegelikult väikesed hirmunud poisid, just nagu need, kes mänguväljakul teisi kiusavad.

Kui ma olin 12–13-aastane, siis üks poiss alati kiusas ja ähvardas mind. Kusjuures keegi ei olnud teda kunagi näinud kedagi peksmas, aga kuna ta alati sellega ähvardas, siis kõik kartsid teda. Ükskord koolipäeva lõpul tuli ta minu juurde koos oma jõuguga (miks neil poistel alati jõugud on? Sest neil on võim! See on ju illusioon!) ja kamandas, et nüüd lähme tualetti, oodates, et ma hakkan minema jooksma, aga mina ütlesin: “Olgu, lähme.”

Tema näoilme järgi sain aru, et minu vastus oli talle ootamatu. Läksime siis vetsu ja jõuk oli ka seal. Ta proovis mind lööma hakata, aga ma kaitsesin iga löögi ära. Umbes nii nagu Neo “Matrixis”, ainult et mina ei olnud nii kiire ja tema oli väga aeglane. See kestis umbes 20 minutit. Lõpuks viskas ta koti maha ja püüdis mind kotiga lüüa, mis muutis ta veel kohmakamaks ja aeglasemaks, ning jalutas välja.

Kogu kamp läks talle järele ja imestas, et mis nüüd juhtus. Järgmisel päeval tervitas ta mind reipalt nagu täiesti tavaline tore poiss: ei mingit kiusamist ega jõuku. Selle jaoks oli vaid vaja talle silma vaadata. Kui me vaatame silma sellele süsteemile, vandenõule, fašismile, siis pilgutavad nemad, mitte meie. Sest meil on võim. Nad lihtsalt sisendavad meile, et võim on nende käes.

 

photo (3)

 

Aga näiteks mõistusekontrolli ohvrid, MK Ultra ja kõik muu selline?

Väga paljude teemadega on juhtunud nii, et üks inimene mingi murega tuleb minu ellu ja siis hakkan seda sama teemat kuulma paljudest erinevatest allikatest. Sama juhtus ka mõistusekontrolliga.

Näiteks juhtusin lugema ühe ameeriklannast daami, Cathy O’Brieni raamatut mõistusekontrollist, mille keegi oli mulle lambist saatnud. Ja mõni nädal hiljem sõitsin Ameerikasse ühele konverentsile esinema, kus pärast esinemist said kõik oma raamatuid tutvustada, ning sattusin istuma just nimelt Cathy O’Brieni kõrvale. Põhimõtteliselt sellest hetkest hakkas minu elus nn mõistusekontrolli periood.

Ja sealt alates kohtusin ma üle maailma väga paljude erinevate inimestega, kes olid lastena kaasatud USA, Briti või Austraalia valitsuste mõistusekontrolli projektidesse, kus nad muudeti põhimõtteliselt robotiteks. Ja kuidas see toimib – praegu tehakse seda küll tehnoloogilisemalt: nad otsivad teatud vereliinide ja geneetikaga lapsi, kellel on soodumus eraldumisele (dissotsatsioonile), peagi seletan selle mõiste loogilisemaks. Lihtsustatult öeldes, nad otsivad inimesi, keda on kõige lihtsam mõistusekontrollile allutada.

Tihti on need lapsed pärit perekondadest, kes on seotud satanismiga. Ja need lapsed on tavaliselt kõige rohkem 5–6 aastased, sest neid tahetakse enne, kui nende aju on täielikult välja arenenud. Nad tekitavad nendele lastele kohutavaid traumasid. Nad panevad neid ühte ruumi koos usside või ämblikega. Nad panevad neid pimedasse ruumi või sunnivad pealt vaatama loomade ja inimeste ohverdamist – ükskõik mida, mis tekitaks trauma. Neid piinatakse armutult. Ja selline tegevus killustab mõistust, ehk siis aju võtab selle trauma ja eraldab ta müüriga, et laps ei peaks seda uuesti läbi elama. Seda nimetataksegi eraldumiseks.

 

Lõhestunud isiksuse sündroom – alterisiksused

Seda kutsutakse meditsiiniliselt lõhestunud isiksuse sündroomiks. Ja selle abil tekitatakse inimesele erinevaid isiksusi, keda programmeeritakse erinevaid asju tegema. Inimesel on esiisik, kes siis on tema ise, vähemalt tema enda arvates. Selle isiku taga peitub aga kobar teisi isiksusi, keda saab hüpnootiliste võtmete ja teiste märksõnade kaudu esile kutsuda, ilma et inimene ise sellest üldse teadlik oleks.

Paljude inimeste puhul, keda on lapsena seksuaalselt ära kasutatud kuulsate inimeste poolt, nagu näiteks George Bush seenior, kellest olen juba aastakümneid rääkinud, ongi seksuaalse ahistamise ajal kasutatud alterisiksust, nii et selle inimese päris-mina sellest midagi ei tea. Nad on neid kohutavaid sündmusi hakanud mäletama alles täiskasvanuna.

Olen istunud Londonis ühel teraapiasessioonil, kus 28-aastane naine läbis hüpnoosi all kõiki oma alterisiksusi, alates beebist ja hirmunud lapsest kuni õela satanistliku nõia ja veel mitme erineva isiksuseni 40 minuti jooksul pelgalt võtmesõnade abil, mille terapeut oli teada saanud kuudepikkuse töö käigus. Ja selle naise päris-mina oli äärmiselt armas inimene.

Mingil hetkel võib inimese päris-mina saavutada sellise tugevuse, et need teised isiksused murduvad ja siis hakkavad nad kõiki neid erinevaid traumasid mäletama fotograafilise täpsusega. Ja ikka ja jälle kõlavad kõikide nende erinevate inimeste suust samad nimed, tehnikad, asukohad jne. Ja seda juhtub üle terve maailma. Neid kasutatakse seksuaalsete rituaalide läbiviimiseks, aga ka sõnumitoojatena.

Näiteks Cathy O’Brieni ühele isiksusele edastati sõnum, siis toimetati ta teise riiki ja sealolev kontaktisik pidi sõnumi kättesaamiseks naisele ütlema võtmesõna, mis siis selle isiksuse koos sõnumiga avaks.

 

Hübriidvereliinide kaks reaalsust

Ja O’Brien oli see inimene, kes mulle esimest korda rääkis kujumuutjatest ehk inimestest, kes muutusid reptiilideks. Ta ise muidugi oma nähtut alguses ei uskunud, ta arvas, et see oli meelepete. Ta rääkis näiteks, et George Bush ütles talle, et nad on tulnukrass kaugelt kosmosest, kes juhivad maailma, kuid keegi ei tea seda. Rääkimise ajal olevat ta nägu muutunud reptiili omaks.

Muidugi on reptiilide nägemine täielikult seletatav. See ei ole seletatav ainult siis, kui sa arvad, et see maailm on tahke.

Paljud ohvrid on rääkinud ka MK Ultrast. MK tähendab mind control’i, aga nad kasutavad saksapärast nime, sest paljud Natsi-Saksamaa teadlased toodi USA-sse üle. Ja muide, väga paljud ohvritest, ka Cathy, on blondide juuste ja siniste silmadega, tegelikult on väga paljud neist täiskasvanuna oma juuksed tumedaks värvinud.

Seoses MK Ultraga räägitakse ka projekt Monarchist, mille sümbol on liblikas. Selle mõistusekontrolli projektiga on seotud paljud meelelahutustööstuse artistid, eriti Ameerikas. Paljud neist tunneb ära just liblika-sümboolika abil.

Mitmete mõistusekontrolli rituaalide käigus püütakse meie reaalsusesse tekitada arhontide negatiivse energiaga reaalsust, mida aitavad tekitada satanistlikud rütmilised skaneerimised. Just selliste rituaalide käigus tekivad n-ö väravad, mille kaudu arhontide energiad saavad meie reaalsusesse tulla.

Sellist reaalsust on kirjeldanud ka paljud surmasuust tagasi tulnud inimesed, kes ka sealt põgusalt läbi käisid. Ja mõistusekontrolli ohvrid on rääkinud, et tegelikult kardavad neid rituaale läbiviivad inimesed väravatest läbitulevaid energiaid isegi. Väravad lubavad arhontidel küll kohal olla, kuid nad ei saa otseselt meie reaalsusesse siseneda. Nad saavad küll tulla meie energiate juurde ja meie hirmust toituda, kuid ei saa otseselt osaks meie tahkest maatriksist.

Hübriidvereliinidel, nagu näiteks Briti kuninglik perekond, on kaks reaalsust. Üks on nende inimvorm ja teine on hologrammiline reptiilvorm, mis on nende DNA-sse sisse kodeeritud. Ja nende väljanägemine meile ongi mõjutatud energiatest, mis neid ümbritsevad. Rituaalide käigus on nad avatud arhontide energiatele ja siis pääseb nende reptiilkujutis esile. Teine asi, mis reptiilvormi esile kutsub, on viha. Kas tead seda elektrilöögi tunnet, kui vihastad? See sama elekter käivitab ka nende DNA. Ja kui see juhtub, siis pealtvaataja näeb füüsilist muutumist.

Paljud inimesed naeravad mu üle, väites, et füüsiline asi ei saa teistsugust füüsilist kuju võtta. Imelikul kombel olen ma selle väitega nõus. Aga asi ongi selles, et muutus ei toimu füüsilisel tasandil. Meie aju lihtsalt dekodeerib need energiad nii, et näeme füüsilist muutumist energeetilise muutumise asemel.

Selle informatsiooni jõud peitubki selles, et nii paljud inimesed üle maailma räägivad samadest asjadest. Samadest inimestest, juhtumitest, mustritest. Seega räägib palju rohkem tõestusmaterjali selle poolt, et see on tõsi, mitte seda, et see on vale.

 

Jätkub…

 

David Icke’i ja tema raamatute kohta saad rohkem lugeda siit.

Kuula David Icke’i intervjuud Raadio 2 saates “Hallo, Kosmos!” sel pühapäeval, 19. mail kell 14–16.

 

Küsimused koostasid Ingrid Peek ja Hando Tõnumaa

Tõlkis ja toimetas Mariann Joonas

 

Fotod: Telegram

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt