Teadus kinnitab: sotsiaalne distantseerumine kui oht (vaimsele) tervisele

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

11. oktoober 2020 kell 8:16



Sotsiaalne distantseerumine on üks levinumaid meetmeid, millega soovitatakse kaitsta ennast ja teisi koroonaviirusega nakatumise eest. Ent eksperdid on vahepeal kahtlema hakanud, kas kontaktipiirangud ikka on mõttekad. Erinevad uuringudki näitavad, et immuunsus on nõrgenenud ja haigestumisoht suurenenud, kirjutab Saksa väljaanne Naturstoff Medizin. Avaldame artikli täiskujul.

 

Kokkuvõtlik ülevaade 

1. Üha enam on teadlaste poolt tõestatud, et isolatsioon ja sellega kaasnev üksindus mõjuvad haigeks tegevalt. Sagedased tagajärjed on psühholoogilised häired nagu depressioon, ärevushäire või lootusetus.
2. Neid, kes on niigi juba pikka aega üksi elanud, mõjutab see kõige rohkem, kuna need vähesedki kontaktid kaovad ära. Üksindus võib tõepoolest eluohtlikuks saada: surma tõenäosus suureneb, mõnikord isegi kuni 50%.
3. Isolatsiooni ja sotsiaalse distantseerumise otsesed mõjud võivad olla südameinfarkt, kõrge vererõhk ja insult. Uued uuringud näitavad, et see võib isegi geenide aktiivsust mõjutada, mis muuhulgas nõrgestab immuunsüsteemi.

 

Teaduslikult tõestatud: üksindus teeb haigeks

See pole lihtsalt klišee: üksindus teeb haigeks! Siiani on sellest lihtsalt räägitud, aga tänaseks on sellel ka muljetavaldav teaduslik alus. Teadlased üle kogu maailma üritavad teada saada, kuidas üksindus inimese füüsilisele ja vaimsele tervisele mõjub. Tulemused on vapustavad ja seda eriti nüüd peale liikumispiirangute ja sotsiaalse distantseerumise eeskirjade kehtestamist koroonaviiruse tõkestamiseks. Meedias nähtud pildid on unustamatud: 100-aastase eakate kodu proua segaduses pilk, kui ta oli sunnitud oma sünnipäeva pidama pleksiklaasiga eraldatult oma perekonnast. Või siis meeleheitel tütar, kes peale nädalatepikkust külastuskeeldu jälle oma dementset ema näha võis, aga kes oma tütart enam ära ei tundnud.

Samuti kurtsid üksielavad töötavad inimesed, kes üleöö kodukontorisse tööle suunati, et nende igapäevarutiin, millega oldi aastaid harjutud, täielikult pea peale pöörati ning sellest tulenevat segadust oli neil väga raske taluda. Kõik need on küll individuaalsed saatused, kuid kahjuks pole need sotsiaalse distantseerumise ajal haruldased.



 

Depressioon, ärevushäire ja meeleheide sagenevad

Alates koroonapandeemia puhkemisest ja sellest tulenevatest hügieenimeetmetest nagu näiteks liikumispiirangud, on kõned paljudele hädaabiteenistustele peaaegu kahekordistunud. Praeguste uuringute käigus täheldati depressiooni ja ärevushäire märkimisväärset suurenemist. Nakkuste eest kaitsmiseks ettenähtud isolatsioon teeb inimesed haigeks.

Näiteks on teada kosmoseuuringutest astronautidega rahvusvahelises kosmoselaevas ISS, et nädalaid või kuid kestnud pikaajaline isolatsioon mõjutab immuunsüsteemi. Ja see avaldub immuunsüsteemi äkilise üliaktiivsusena, nagu leidis Müncheni Ludwig Maximiliani Ülikooli stressiuuringutega tegelev professor Alexander Chouker. Astronautidel, kes kosmosejaama minnes olid täie tervise juures, esines tagasipöördumisel ootamatult toidu- ja kontaktallergiaid, mida neil enne polnud esinenud.

 

Kõige rohkem kannatavad piirangute all üksi elavad inimesed

Eriti rängalt mõjuvad koroonapandeemiast tulenevad piirangud inimestele, kes üksi elavad. Saksamaal moodustab see 27 protsenti kõigist leibkondadest. Isolatsioonist ja pealesurutud üksindusest põhjustatuna esineb üksi elavatel üha enam depressiooni, ärevusehäiret, viha, magamishäireid või muret ja hirmu tuleviku suhtes.

Eelmainitud terviseprobleemid ei ole kahjustused, mis jälle kiiresti kaovad, vaid võivad Leipzigi Ülikooli sotsiaalmeditsiini, töötervishoiu ja rahvatervise instituudi professori Steffi G. Riedel-Heller sõnul veel kuid või aastad järelmõju avaldada.

Mida kauem isolatsioon kestis, seda halvemaks läksid sümptomid. Psühhiaatria- ja psühhoteraapiakliiniku Fulda direktorile dr Solveigh Hilliardile torkas silma, et paljud isolatsioonis olevad inimesed tundsid abitust ja kurnatust ning sotsiaalsest distantseerumisest tingituna kurbust ja viha. Nad tajuvad oma olukorda väga tõsisena ning neil on keeruline oma olukorda õigesti hinnata.

 

Isolatsioonist põhjustatud kehalised vaevused

Karantiini ja isolatsiooni puhul ei ole oht mitte ainult tõsistele psühholoogilistele vaid ka füüsilistele kahjustustele. Nii tegi kindlaks Provos (USA osariigis Utah’s) asuva Brigham Young Ülikooli psühholoog Julianne Holt-Lunstad, ühes kõige ulatuslikumas metaananalüüsis selle teema kohta, mis hõlmas endas 70 uuringut, et eraldatus ja üksindus karantiini ajal suurendavad surmaohtu.

70 individuaalse uuringu käigus jälgiti enam kui 3,4 miljonit inimest keskmiselt 7 aasta jooksul. Tulemus oli vapustav: nende inimeste suremise tõenäosus antud vaatlusperioodil kasvas 26 protsenti nende hulgas, kes ennast üksildasena tundsid. Surma tõenäosus kasvas 29 protsenti nende hulgas, kelle sotsiaalsed kontaktid olid piiratud ning 32 protsendilist kasvu võis täheldada nende inimeste seas, kes ootamatult täiesti üksi pidid elama hakkama.

 

Südameinfarkti ja insuldi sagenemine

Dr Vivek Murthy tegi kindlaks üksindusest ja isolatsioonist tingitud erinevate füüsiliste haiguste riski märkimisväärse suurenemise. Ta oli Barack Obama valitsuse ajal Ameerika Ühendriikide “kirurgide kindral”, umbes nagu kõikide arstide pealik. Tema 2020. aasta aprilli lõpus ilmunud raamatus: “Together: The Healing Power of Human Connection in a Sometimes Lonely World” (mida võiks tõlkida kui” Üheskoos: inimestevaheline side kui tervendav jõud meie vahel üksildases maailmas”) peab ta koroonaajastu isolatsiooni kui koronaarse südamehaiguse, insuldi, kõrge vererõhu ja dementsuse tekkepõhjuseks. Tema kriitika all on “lukkupaneku” kehtestamine, kuna siis võib mööduda päevi või nädalaid nägemata seejuures ühtegi hingelist. Arsti järelduse kohaselt suurendab isolatsioon ka oluliselt surmaohtu. Võrreldes inimestega, kellel on tugevad sotsiaalsed sidemed, kasvab see umbes 50 protsenti.

Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi neuroteadlased Livia Tomova ja Rebecca Saxe uurisid üksinduse ja isolatsiooni mõju inimese ajule funktsionaalse magnetresonantstomograafia (fMRT) abil. Salvestiste põhjal tegid nad kindlaks, et ajus reageerisid piirkonnad, mis on seotud suure vajadusega millegi järele – see on otseselt võrreldav sooviga süüa ja juua. Igatsus inimliku kontakti järele on seega samamoodi eluliselt vajalik kui söök ja jook. Kui seda vajadust ei täideta, sureb inimene, kuna ta sureb nälga ja jahusse. Sellega saab seletada, miks üksindus ja isolatsioon suurendavad surma tõenäosust, kuna igatsus inimliku kontakti järele jääb rahuldamata.

 

Üksindus võib isegi geneetiliste muutusteni viia

Üksindusest, isolatsioonist ja karantiinist põhjustatud muutuste halvim osa seisneb selles, et sellega kaasnev psühholoogiline stress võib põhjustada geneetilisi muutusi, mis omakorda mitmele põlvkonnale edasi kandub. “Sensoorsed tajud ja mõtted on seotud emotsioonidega, mis närvivõrkude ja hormoonide kaudu transkriptsioonifaktorite aktiivsust mõjutavad”, nii kirjeldab Hollandi Utrechti Ülikooli eksperimentaalse immunoloogia emeriitprofessor Pierre J.A. Capel. Transkriptsioonifaktorid on valgud, mis toimivad omamoodi DNA-lülitina, muutes sellega sadade geenide aktiivsust.

Uuringute käigus on kindlaks tehtud, et üksinduse perioodidel mõjutab see DNA-lüliti enam kui 200 elutähtsat funktsiooni. Muuhulgas vähenes immuunsüsteemi võimekus põletikuvastaste protsesside vähese aktiivsuse tõttu, mis põletikuliste haiguste riski suurendab. Nii et sotsiaalne distantseerumine võib tervist tõsiselt kahjustada, millele teadlaste sõnul piirangute kehtestamisel liiga vähe tähelepanu pööratakse. Pigem annab see soovitule vastupidise tulemuse.

Los Angeleses asuva California Ülikooli meditsiiniprofessor Steven Cole tegi kindlaks, et kõrgenenud vastuvõtlikkus krooniliste põletike suhtes, mis on tingitud muutunud geeniaktiivsusest, põhjustab omakorda vastupanuvõime vähenemise viiruste suhtes. Põhjus seisneb selles, et hädavajalikud immuunrakud enam piisavalt ei küpse, seega on ebaküpses staadium rakke rohkem.

Inimeste nakatumine koroonaviirusesse peale sotsiaalset distantseerumist on veelgi kahjulikuma mõjuga, kuna nõrgenenud immuunsüsteem ei tule viiruste tõrjumisega hästi toime.

“Kas see ongi sotsiaalse distantseerumise plaanitud mõju? Aga vähemalt annab see põhjuse, selle üle järele mõelda,” nendib artikli autor ​Werner Meidinger lõpetuseks.

 

Allikas: Naturstoff Medizin

Foto: Dương Nhân / Pexels

 

Tõlkis ATCG Tõlkebüroo



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.