Illustratsioon: @EuroNPUD Sisterwood, Foto: vernonwiley, Getty Images Signature + Canva.com

26. juunil, rahvusvahelisel narkomaania ja narkokaubanduse vastu võitlemise päeval võtavad sajad organisatsioonid ja tuhanded inimesed kogu maailmas osa kampaaniast „Ei karistustele, jah lahendustele!” (ingl.k. „Support. Don’t Punish”).

MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing LUNEST ühineb globaalse huvikaitse-kampaaniaga „Ei karistustele, jah lahendustele!”, mis nõuab tervishoiu ja inimõiguste põhist uimastipoliitikat.

Telegram.ee avaldab siinkohal nende pressiteate.

Eesti uimastipoliitika, mis veel aasta eest paistis liikuvat sellel kursil, on viimasel ajal hakanud kiiva kiskuma, millest annavad tunnistust tõsised puudujäägid uimasteid tarvitavatele inimestele mõeldud abi- ja tugiteenuste süsteemi korralduses, mis on kaugenenud Eesti riikliku uimastiennetuse strateegia alusdokumendi „Eesti narkopoliitika aastani 2030” põhimõtetest ja eesmärkidest.

Uued pakkujad, uus trauma

Leiame, et lühiajalised lähenemised haavatavate rahvastikurühmade toetamisele – nagu riigihanked, teenusepakkujate vahetamine ja ebastabiilne rahastus – hävitavad usaldust ja taastoodavad traumat, minnes seega vastuollu õiglase ja inimliku uimastipoliitika sätestatud põhimõtetega. Taolised lähenemised on juba teinud tõsist kahju, näiteks Ida-Virumaal, kus pärast tugiisikuteenuse pakkuja vahetumist on suur osa endisest, jätkuvalt tuge vajavast klientuurist teenuselt lahkunud.

Meie hinnangul nõuavad Eesti uimastipoliitika eesmärgid sotsiaal- ja tugiteenuste sujuvat ja püsivat lõimimist riiklikesse tugisüsteemidesse. Ütleb Eesti uimastipoliitikat aastani 2030 määratlev strateegiadokument, nn Valge Raamat ju selgelt, et „narkovaldkonna teenused ja sekkumised peavad saama loomulikuks osaks Eesti tervise-, sotsiaal-, haridus- ja õiguskaitse teenustest”; et „projektipõhine ennetustöö tuleb asendada süsteemse ja jätkusuutlikult rahastatud tegevusega”; ja et „abivajaduse varajane märkamine, probleemi hindamine ja esmane nõustamine peavad olema kättesaadavad elukohajärgselt kõikides Eesti piirkondades”.

Vajame jätkusuutlikkust, mitte tugiteenuste taasturundamist

Teenuste pakkumine senisel tasemel on muutunud võimatuks, ja järeleandmised kärperežiimile tulevad paraku kõige haavatavamate rahvastikurühmade, sealhulgas meie klientide heaolu arvelt. Pakkuja vahetumine pole nende jaoks pelk administratiivne nüke, vaid tähendab sageli inimliku kontakti kadumist, taastraumeerumist ja tagasilanguseid. Üha ilmsemaks saab, et sellised teenused peavad olema osa üldisest sotsiaalhoolekande süsteemist, mitte ajutised heategevusprojektid.

Meie sõnum langeb seega kokku kampaania „Ei karistustele, jah lahendustele!” globaalse sõnumiga –uimastipoliitika inimlikumaks muutmine eeldab sidusrühmade õiguste, väärikuse ja õiglase kohtlemise kaitsmist ja edendamist. Taoline eesmärk langeb kokku ka „Eesti narkopoliitika aastani 2030” sätestatud eesmärkidega, mida toetame ja kaitseme tulihingeliselt.

Ma usume, et tugi uimasteid tarvitavatele inimestele ei tohi piirduda ühekordse sekkumisega, vaid peab olema pikaajaline protsess; et teenuste rahastus peaks rajanema väärtustel, mitte odavaimal hinnal; ning et kogemused ja usaldus on töös haavatavate rahvastikurühmadega kõige olulisemad ressursid.

Need ei ole lihtsalt filosoofilised loosungid, vaid Eesti riikliku uimastiennetuspoliitika alusdokumendis sätestatud eesmärgid, mille lühiajalised riigihanked ja muud läbimõtlematud kärpemeetmed on nüüdseks ohtu seadnud.

Seega ühineme oma võitluskaaslastega üle maailma, nõudes – ärgem karistagem, vaid toetagem! Ärgem katkestagem, vaid jätkakem! Ärgem hävitagem, vaid ehitagem!

Samuti kutsume kõiki, kellele uimastipoliitika inimlikumaks edendamine korda läheb, ühinema meie kampaaniaga ja jagama seda pressiteadet suhtlusvõrkudes.

Allikas: LUNEST pressiteade

Edastas Mariann Joonas