Foto: Aphiwat chuangchoem / Pexels

Täna kell 14:00 algab Riigikogu Sotsiaalkomisjoni kinnine istung, kus arutatakse 1089 allkirjaga petitsiooni, mis taotleb Eesti riikliku kanepipoliitika reformi. Petitsiooni autor Oskar Lesment on sel teemal läbi viinud kaks uuringut, mille tulemusi kavatseb istungil tutvustada.

Mõlemale uuringule vastas rohkem kui 2000 inimest. Uuringutulemustest on selgunud näiteks järgnevad faktid:

• Tüüpiline Eesti kanepitarvitaja on tavaline täiskasvanud inimene, kes käib tööl, on omandanud hariduse ja pole kunagi politseile kanepiga vahele jäänud. Paljud on püsisuhtes ning kasvatavad lapsi.
• Kolm neljandikku vastanutest proovis kanepit esimest korda alaealisena.
• Keskmine esmaproovimise vanus läbi aastate on läinud järjest nooremaks.
• Eestis proovitakse kanepit juba 6-, 7- ja 8-aastaselt.
• Ainuüksi uuringule vastanud rohkem kui 2000 inimest ostavad igas kuus mustalt turult 16,5 kg kanepit. See on ligi 200 kg aastas, mille tänavahind on suurusjärgus 4 miljonit eurot.
• Enamik uuringule vastajaist leidis, et kanepi tarvitamist võiks lubada alates 21. eluaastast.

Enamik vastajaist pooldab regulatsiooni, kus…

• …kanepitarvitamine on lubatud vaid privaatselt, väljaspool avalikku ruumi;
• …keelatud on alkoholi müük kanepitarvitamise kohtades;
• …kanepireklaam on keelatud;
• …kanepiostud registreeritakse ID-kaardiga riiklikus andmebaasis ning andmetele pääseb ligi perearst.

“Nagu tulemustest näha, on keskmine Eesti kanepitarvitaja igati normaalne inimene, kes eelistab riigile maksta aktsiisi iga grammi pealt, mitte ainult trahvina hetkel, mil ta politseile vahele jääb,” ütles Oskar. “Mulle väga meeldib, et keskmine Eesti kanepitarvitaja ei poolda kanepi legaliseerimist alkoholi eeskujul. Alkoholituru reguleerimisel on Eestis tehtud vigu, mille kordamine kanepiga pole kellegi huvides.”

Petitsioonide menetlemise protsess on ebademokraatlik

“Mul ei ole suurt usku, et istungi tulemusel midagi Eestis muutub. Sotsiaalkomisjon on ekspertidena laua äärde kutsunud organisatsioonid, mille liikmed sõltuvad vähemal või rohkemal määral riigi toiduahelast. Nad ei kutsunud isegi MTÜ Ravikanep esindajaid, mistõttu olin sunnitud nende juhatuse liikme Mart Kalveti kaasa kutsuma enda külalisena. Jääb mulje, et komisjon on oma otsuse juba teinud ja tänane istung on vaid formaalsus, mille järel taas pea liiva sisse pistetakse,” muretseb Oskar.

Samuti on Sotsiaalkomisjon kuulutanud istungi kinniseks. Keelatud on istungi salvestamine ja isegi fotode tegemine. “Mulle on arusaamatu miks on vaja 1089 inimese allkirjaga pöördumist arutada salaja kinniste uste taga. Riigi senise kanepipoliitika tulemusel tekkinud probleemid ei ole riigisaladus ja seniste vigade jätkamist õigustavad sõnavõtud kutsutud ekspertide poolt peaksid olema heli ja pildiga nähtavad kõigile Eesti inimestele selleks, et demokraatia saaks toimida,” leiab Oskar.

Oskar Lesment kavatseb istungi järel pöörduda Õiguskantsleri poole ja paluda, et viimane kujundaks oma seisukoha. “Tugeva ja jätkusuutliku kodanikuühiskonna areng eeldab, et Riigikogu komisjonid arutavad avalikke petitsioone avalikul viisil,” lisas ta.

Põhisõnum rahvasaadikutele: tutvuge Kanada kogemusega!

“Usun, et Riigikogu liikmete hulgas on palju häid ja hoolivaid inimesi, kellele see teema korda läheb, kuid raske on leida Eestist sõltumatuid eksperte, kes oleks nõus avalikult sõna võtma riigi senise kanepipoliitika vastu,” ütles Oskar.

Ta kavatseb tänasel istungil pöörduda rahvasaadikute poole palvega korraldada Riigikogu liikmetele ametlik ühine reis Kanadasse, kus nad saaksid tutvuda nii meditsiinilise kui ka rekreatiivse kanepi turgude reguleerimise põhimõtete ja tulemustega.

“Kanadas on väga palju eksperte, ametnikke ja poliitikuid, kes on kindlasti nõus jagama kogemusi, teadmisi ja soovitusi sel teemal,” usub Oskar. “Loodan, et sellise visiidi tagajärjel väheneb kanepiteemaliste müütide levitamine Eestis ja avalikus ruumis toimuv arutelu liigub reaalsusele sammukese lähemale.”

Telegram tuletab meelde, et näiteks 2017. aastal käis kahe ravikanepi-teemalise rahvaalgatusega seoses Riigikogu sotsiaalkomisjoni ees oma kogemusi jagamas Toronto kannabinoidmeditsiini kliiniku juht, rohkem kui kaht tuhandet patsienti ravinud dr Michael Verbora.

Oskar-Aleksander Lesment

Oskar on EKRE liige, kuid tema seisukohad kanepipoliitika teemal on tema enda omad. “Olen tänulik, et EKRE toetab sõnavabadust ja demokraatiat ka selles küsimuses,” lisab ta.

Petitsioon: Rahvaalgatus.ee