Jaapan peab tuumakriisi tõttu välisabi paluma

23. august 2013 kell 19:59



Sellel nädalal teatas Fukushima tuumajaama eest vastutav Tepco radioaktiivse vee lekkest ja Jaapani tuumajärelvalveamet tõstis ohutaseme seitsmepallisel skaalal ühelt kolmele. Lõpuks on jõutud niikaugele, et jaapanlased tunnistavad, et neil on katastroofiga toimetulekuks vaja välisabi. Paljude ekspertide sõnul oli see selge juba katastroofi toimumisest saati, kuid siiani proovisid Jaapani ametnikud ja vastutav firma tõestada, et saavad ise hakkama. Tegemist pole aga kitsalt Jaapani probleemiga, sest osa radioaktiivseid elemente suudab pinnas välja filtreerida, kuid osad jõuavad põhjavette ja sealt ookeani. Seal kuhjuvad nad aga mereandidesse ning jõuavad nii ka inimeste toidulauale.

 

Üha rohkem on meedias kuulda ekspertide arvamust, et olukord Fukushimas on kordi hullem kui Tepco või Jaapani valitsus seda tunnistada tahaksid. Konsultant Mycle Schneider, kes on varem nõustanud nii Prantsuse kui Saksamaa valitsusi, ütles, et lekkeid on tegelikult rohkem kui üks või kaks ning radiatsioonitaset pole täpselt määrata võimalik. “Vett lekib kõikjalt, mitte ainult mahutitest. See lekib keldritest, see lekib paljudest pragudest. Keegi ei saa seda mõõta,” kinnitas mees. Iga päev lisandub lekkivatesse mahutitesse 400 tonni vett.

Ka jaapanlased ise kardavad, et lekked saavad minna ainult hullemaks, ning on palunud välismaailma abi. Mitmed uurijad on aga salatsemine ja eitamine pahandanud. Üks neist on teadlane Ken Buesseler, kes on uurinud vee seisukorda Fukushima lähedal. “See ei ole veel kaugeltki läbi – Tšornobõl oli nii mõneski mõttes nädal aega kestnud tuld ja plahvatusi kaasa toonud sündmus, kuid tal polnud kunagi sellist potentsiaalset mõju ookeanile. Me oleme öelnud alates 2011. aastast, et reaktorite asukohas ikka veel lekib, pole siis oluline, kas seotud on ehitised ja pinnavesi või need uued mahutid. Pole mingit võimalust kogu seda radioaktiivset vett koha peal taltsutada,” sõnas Buesseler.

Vett on võimalik küll mingi piirini mahutitesse koguda, kuid eksperdid on väljendanud ka muret, mis juhtuks siis, kui tuleks uus maavärin. Kuna tsisternid on ehitatud kiirustades ning mõeldudki ajutiseks lahenduseks, ei peaks need ka uuele katastroofile vastu.

Lisaks teevad muret ka kohapeal veebasseinides jahutatavad tuumavardad, mis sisaldavad rohkem radiokatiivset tseesiumi kui Tšornobõlis eraldus. “Ei ole mingit garantiid, et nendes basseinides pole ühtegi mõra. Kui soolane vesi sinna sisse pääseb, siis hakkavad teraskonstruktsioonid roostetama. See paneks ühel hetkel seinad plahvatama ja seda pole võimalik ette näha, sest basseinidele ei ole võimalik piisavalt ligidale pääseda,” ütles Schneider.

Fukushima pidevalt halvenev olukord ajendas Jaapani endist suursaadikut Mitsuhei Muratat saatma kirja ÜRO peasekretärile. Ta kirjutab, et ametlikke, Tesco poolt avaldatud radiatsiooninumbreid ei saa usaldada ja et ta on äärmiselt mures, sest Jaapanis ja välismaal ei saada kriisi tõsidusest aru.

Katastroof pole tuumaenergiat ebapopulaarsemaks muutnud
Teated uutest radioaktiivsetest leketest Fukushimas võivad vähendada huvi tuumaenergeetika vastu Jaapanis ja Euroopas, kuid ei mõjuta valdkonna arengut kaugemas tulevikus. Selle kinnituseks on uraani hinna muutus maailmaturul. Kui kaks aastat tagasi aset leidnud maavärina järel odavnes uraan pea kaks korda, siis nüüd on hind tõusnud taas varasemale tasemele.

Praeguste prognooside kohaselt kallineb uraan lähitulevikus veelgi, sest uusi jaamu rajatakse Aasias, peamiselt Hiinas, kus lisaks 17 töötavale energiablokile on ehitamisel veel 28, mis on kõik kavandatud kasutama uraanil põhinevat tuumkütust.

Uraani kasutamisega kaasnevad riskid ajendavad teadlasi otsima alternatiivseid materjale tuumakütuse tootmiseks. Sobivaimaks uraani asendajaks peetakse tooriumi, mida leidub maakoores rohkem kui uraani ja mis on tuumkütusena ohutum. Seetõttu on mitmes riigis alustatud vastavate uuringutega. Kõige kaugemale on valdkonnas jõudnud India, kus loodetakse käivitada tooriumil töötavate reaktoritega tuumajaam juba aastal 2020.

 

 

Allikad: RT, ERR, BBC, BNS

Foto: thestar.com.my

 

Toimetas Maarja Aljas