Uued uuringud näitavad, et COVID oli pandeemia esimesel aastal vähem surmav kui arvati

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

27. jaanuar 2022 kell 17:10



COVID-19 oli esimesel aastal peaaegu igas vanuserühmas vähem surmav kui varem arvati, selgub Stanfordi ülikooli metauuringute innovatsioonikeskuse (METRIC) uuendatud globaalsest uuringust. 2020. aasta suve ja jõulude vahel vähenes METRICi hinnangul nakkussurmade arv poole võrra mitmetes vanuserühmades, sealhulgas noorte omas, teistes vähem järsult. Rahvusvahelised hinnangud, mida ei ole eelretsenseeritud, ei erine oluliselt CDC enda “parimast hinnangust” COVIDi suremuse osas USAs, mida viimati uuendati märtsis. Need kasutavad erinevaid vanusevahemikke, mis muudab täpsed võrdlused keeruliseks.

 

Järgnevad tulemused tekitavad küsimusi seoses COVIDi suhtes kehtivate piirangute ja nõuetega, eriti koolilaste ja üliõpilaste puhul, kelle üldine nakatumisoht on endiselt kõige väiksem.

 

Koroonaviirus pole noortele ohtlik

Ka tõhustusdooside riskide ja kasuteguri suhe on ülevaatamisel samal ajal, kui rahvusvahelised asutused on nende laialdase kasutamise suhtes negatiivselt meelestatud ja uus Iisraeli uuring leidis, et Pfizeri või Moderna vaktsiini neljas annus ei takista omikroni tüve levikut.

METRICi tegevjuht John Ioannidis, keda üks meditsiinikirjastus nimetab  metauuringute valdkonna leiutajaks, hoiatas juba pandeemia alguses, et olemasolevad nakkusandmed on “täiesti ebausaldusväärsed”. Tema jätkuv “seroprevalentsuse” järgimine, mis mõõdab COVIDi suremuse määra, kasutades antikehade olemasolu vereproovides, on andnud talle teadlaskonna hulgas vastuolulise maine.

Ioannidis juhtis Stanfordi ülikoolis uuringut, mis näitas 2020. aasta kevadel palju kõrgemat nakatumismäära, kui kohalikud asutused teatasid, mille tõttu tema meetodid pälvisid suurt kriitikat. Parandatud töö avaldati eelmisel kevadel Oxfordi meditsiiniajakirjas. Ta on ka järjekindlalt rõhutanud, et vanuritest nooremate suremusriskid olid “väga väikesed” isegi COVIDi leviku tippajal. 2020. aasta juuni seroprevalentsusuuringu ülevaates määrati suremuse määra (IFR) mediaaniks 0,26% üldiselt ja 0,04% kõigi alla 70-aastaste puhul.

Ioannidis ja teine METRICi teadlane, järeldoktor Cathrine Axfors avaldasid juulis täpsemad IFR hinnangud, mis põhinesid 2020. aastal 14 riigi 23 uuringul. Detsembris täpsustasid nad neid hinnanguid veelgi kahe täiendava uuringu abil. Kõik uuringud peale kolme olid tehtud heaoluriikides, näiteks USAs, samas, kui 25-st uuringust neljas puudusid vanuselised andmed. Selleks, et uuringuid saaks arvesse võtta, pidi neis olema üle tuhande 70-aastase või vanema COVID antikehadega osaleja. Ioannadis on eelkõige huvitatud kogukonnas elavate eakate IFR-i jälgimisest.

Vanuserühmas 0–19 aastat on endiselt kõige madalam hinnanguline IFR 0,0013% ehk 1,3 100 000 kohta, kuid see on poole väiksem juuli uuringu IFR-ist. Samuti on poole võrra vähenenud 20–29-aastaste grupp, kelle IFR on 0,0088% ja 40–49-aastased, kelle IFR on 0,042%.

 

Ainus vanuserühm, mille puhul ei olnud detsembrikuu uuendatud versioonis madalam IFR, oli 60–69aastased, mis näitas 0,65%. Eakate kogukonnas elavate vanurite puhul oli IFR 2,9% ja eakate puhul üldiselt 4,9%, kuid uuringus märgiti, et 85-aastaste ja vanemate inimeste osakaal suureneb järsult.

Link SIIN.

 

 

Uuringus mainitakse omikroni üks kord, öeldes, et esialgsed andmed selle tüve kohta viitavad sellele, et see võib olla seotud veelgi kergemate haigestumistega.

Ioannidis ütles Greek Reporterile, et tema arvates on varasem delta tüvi vastutav hiljutiste koroonasurmade märkimisväärse osa eest USAs ja Euroopas, kusjuures nakkused eelnesid omikroni lainele. “Omikronil on endeemilise laine tunnused,” ütles ta, viidates Lõuna-Aafrika omikroni tüve uuringutele, mis pakuvad mõningast kaitset delta nakkuse vastu.

Kergemat tüve iseloomustab “hooajaline saabumine, kõrge nakkamise määr ja ebaproportsionaalselt madal suremus olukorras, kus eelneva nakatumise ja/või vaktsineerimise tõttu on väga kõrge immuunsus,” ütles Ioannidis.

Taani riikliku seerumiinstituudi (SSI) peaepidemioloog esitas sama väite selle kuu alguses, öeldes Taani TV 2-le, et “kahe kuu pärast on meil normaalne elu tagasi”. Tyra Grove Krause ütles, et uurimisasutus leidis, et omikroni haigestumise risk on poole väiksem kui delta puhul. Ta ütles ka, et viimaste nädalate haigestumuse kasv on pigem hea, nentides, et kerge variandi massiline levik paneb riigi “paremasse olukorda, kui me enne seda olime”. Wall Street Journal läks koguni niikaugele, et kiitis omikroni eelseisva “superimmuunsuse” laine eest, mis peatab uute tüvede ja tulevaste koronaviiruste hävitustöö.

Juba enne omikroni lainet vähendas eelnev COVID nakkus vaktsineeritud elanikkonna haiglaravi vajadust läbimurdenakkuste puhul, selgub Microsofti AI for Good Research Labi ja Washingtoni ülikooli eelmisel kuul avaldatud uuringust. Uurimisrühm püüdis tuvastada haiglariski vaktsiini tüübi järgi läbimurdenakkuste puhul ja seda, kui palju mõjutab eelnev nakatumine läbimurde raskusastet. Nagu METRICi uuringu puhul, ei ole ka seda uuringut eelretsenseeritud. Kasutades Change Healthcare’i raviarvete andmeid ja eelmisel kevadel “täielikult vaktsineeritud” populatsiooni uuringut, leidsid teadlased, et hilisem haiglaravi on kõige vähem tõenäoline Moderna ja kõige tõenäolisem Johnson & Johnsoni vaktsiini saajate puhul.

Kuid haiglaravi vajadus oli 50% madalam ja surmarisk 75% madalam nende inimeste seas, kellel oli loomulik immuunsus, “sõltumata vanusest, soost, kaasnevatest haigustest ja vaktsiini tüübist”, leiti uuringus.

 

Allikas: justthenews.com, viited linkidena tekstis

Tõlkis Indrek Himma

 

Foto: Wired / ekraanikuva



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt