Foto: U.S. Secretary of Defense / Wikimedia Commons

Ravikindlustuse andmete analüüs Saksamaal on vaktsineerimise kõrvalmõjude ametlike andmete suhtes skeptiline. Liidumaa haigekassa BBK ProVita ütleb, et probleemi mahavaikimine on eetiliselt vale, vahendab Tichyseinblick. Ka Ühendkuningriigi suremuse riiklike andmete analüüs leidis, et vaktsineerimine ei vähendada üldsuremust – pigem on üldsuremuses märgatav tõus vahetult pärast vaktsineerimist. Analüüs seab ametlike andmete usaldusväärsuse kahtluse alla, vahendab teadusuudis.ee.

2021. aasta lõpuks registreeris Paul Ehrlichi instituut (PEI) umbes 245 000 vaktsiini kõrvalmõju, kuid kõrvaltoimete tegelik arv on tõenäoliselt mitu korda suurem – nimelt sellele viitavad Saksamaa haigekassa BBK ProVita analüüsi tulemused, kirjutas Saksa päevaleht Die Welt. Kuna aina rohkem diagnoose viitas vaktsineerimise kõrvalmõjule, otsustas haigekassa andmed kokku koguda ja see andis hoopis teistsuguse pildi kui Saksamaa tervishoiuministeeriumi arvud.

Häiriv hoiatussignaal

Andmed näitavad, et 2021. aasta jaanuarist augustini tuli ligikaudu 217 000 inimest ligi 11 miljonist BBK kindlustusvõtjast vaktsineerimise kõrvalmõjude tõttu ravida – samas kui Paul Ehrlichi instituut teatab ainult 244 576 kõrvaltoimest, mis põhinevad 61,4 miljonil vaktsineeritud inimesel. “Meie arvutuste põhjal usume, et meie kindlustusvõtjate 400 000 vaktsineerimistüsistuste tõttu arsti juurde minekut on praeguseks reaalne arv,“ ütles BKK juhatuse liige Andreas Schöfbeck Weltile. “Ekstrapoleerides neid andmeid kogu elanikkonnale, oleks tulemuseks kolm miljonit juhtumit,” kommenteeris ta. Seega oleks vaktsiini kõrvaltoimete arv üle 1000 protsendi suurem, kui PEI raportid näitavad.

Nii tohutu andmete erinevuse lahknevuse selgituseks arvab Schöfbeck tekkivat eelkõige aruandlussüsteemist: arstid peavad vaktsineerimise kõrvalnähtudest sageli teatama oma vaba ajal arvelt – see on aeganõudev töö, mis jääb siis tasustamata. “Kõigest aru anda on lihtsalt võimatu,” sedastas ta.

Schöfbeck pöördus oma analüüsiga väga erinevate institutsioonide poole – alates Saksa arstide liidust ja lõpetades Paul Ehrlichi instituudiga. Need numbrid on “häiriv hoiatussignaal”, millega “tuleb vaktsiinide kasutamisel arvestada”. Ta lisas, et tema numbreid saab kinnitada samade andmeanalüüsidega teistelt haigekassadelt. „On eetiliselt vale sellest mitte rääkida,“ lisas ta.

Kuna “riski inimeludele ei saa välistada”, määras ta oma kirjale vastamise tähtaja, mille möödudes pöörduti avalikkuse poole.

Probleemid Ühendkuningriigi riiklikus suremusstatistikas

Detsembris 2021 avaldati ResearchGate’is Queen Mary Ülikool matemaatikute juhitud uuringu retsenseerimata versioon, mis analüüsib Ühendkuningriigi (ÜK) üldsuremuse riiklikke andmeid. Eelretsenseerimata uuringu leiud viitavad olulistele probleemidele, mis peaksid ajendama teadlasi seda teemat edasi uurima.

Autorid analüüsisid ÜK riikliku statistikaameti “ONS” (Office for National Statistics) suremuse andmeid: nende hinnangul on Covid-19 vaktsiinide riski/kasu suhet võimalik kõige täpsemini hinnata siis, kui võrrelda vaktsineeritute üldsuremust vaktsineerimata populatsiooni üldsuremusega igas vanusegrupis. Vanus on oluline, sest vanemad inimesed on ebaproportsionaalselt rohkem vaktsineeritud, võrdluses nooremate inimestega, ning suurem on ka nende tõenäosus surra. Varasemates ONS raportites ei olnud andmeid vanusegrupiti eristatud.

Analüüs paljastab olulisi probleeme ametlikes andmetes. Esmapilgul tundub, et vähemalt vanemaealiste seas on üldsuremus vaktsineeritute puhul ootuspäraselt madalam kui nende seas, kes ei ole vaktsineeritud. Andmete lähem uurimine tõstatab aga olulisi küsimusi ja probleeme.

Uurimuse autorid selgitavad, et vaktsineerimata inimeste puhul peaks nende muudel põhjustel suremus (ehk COVID-iga mitteseotud suremus) jääma kooskõlla ajalooliste näitajatega ja olema veidi madalam kui vaktsineeritutel (eeldusel, et COVID-vaktsiinidel on kõrvaltoimed, sarnaselt varasematele vaktsiinidele). Vaktsineerimata populatsiooni muudel põhjustel suremus on aga kõrgem võrreldes vaktsineeritutega, ning ka oluliselt kõrgem võrreldes ajaloolise suremusega vaadeldavas vanusegrupis.

Andmetest jääb mulje, justkui muutuksid inimesed pärast teise doosi saamist surematuks, sest nende muudel põhjustel suremus on oluliselt madalam kui ajalooline suremus vaadeldavas vanusegrupis. Samas on vaktsineerimata inimesi surnud muudel põhjustel peale COVID-i märgatavalt rohkem.

Uuring esitab mitu otsustavat küsimust. Kas enne vaktsiinikuuri lõpetamist aset leidnud surmajuhtumid loeti statistikas vaktsineerimata inimeste arvele? Kas see seletab vaktsineerimata inimeste müstilist liigsuremust sama vanusegrupi vaktsineerimise haripunktis? Autorid otsisid nendele küsimustele vastuseid erinevate analüüsidega ning tuginedes ONS-i andmete matemaatilistele kohandustele, väidavad autorid, et vaktsineerimine ei vähendada üldsuremust, vaid pigem põhjustab tõelisi piike üldsuremuses vahetult pärast vaktsineerimist.

Autorid märgivad, et ÜK ametlikud andmed on ebausaldusväärsed ja eksitavad.

Loe selle uuringu kohta põhjalikumalt SIIT.

Allikad: tichyseinblick.de, teadusuudis.ee, lingid artikli sees

Foto: U.S. Secretary of Defense / Wikimedia Commons

Toimetas Sander Soomaa