Kristjani lugu: Kuidas ravimite tarbimine mind enesetapu ääreni viis, ning kuidas ma sellest olukorrast tervena välja tulin

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

10. märts 2017 kell 9:36



Kristjan on noor, 30-aastane mees, kes näeb välja tugev, terve ja rõõmus. Kuid alles viis aastat tagasi oli ta nii suurtes piinades, et mõtles lausa enesetapu peale. Õnneks aga leidis ta lahenduse enda terviseprobleemidele ning tahab enda looga inspireerida ka teisi inimesi, kes sarnases olukorras on. Eraelu puutumatuse huvides kasutab ta enda loo jagamisel teist nime. Telegrami toimetusele on ta nimi aga teada.

 

Kristjan, räägi palun enda lugu. Viis aastat tagasi olid sa enda tervisega ummikseisus. Kuidas see kõik alguse sai, mis oli sinu diagnoos?

Nüüd tagantjärgi tundub loogiline, miks mu tervis allamäge minema hakkas ning miks ühtede sümptomite peale tekkisid teised sümptomid. Olin tavaline 20-aastane mees. Käisin palju pidudel, jõin, suitsetasin ning sõin tavapärast noorte toitu – hamburgereid, pitsasid, friikartuleid, kartulikrõpse jne. Kõike, mis maitses hea. 2007. aastal läksin arsti juurde akne probleemiga. Mulle kirjutati välja järjest kangemaid akneravimeid, kuid sümptomid tulid pärast igat ravikuuri tagasi hullemana kui varem. Lõpuks oli mu terve keha täis punne ja sügeles kohutavalt. Ka silmamunad sügelesid. Mind saadeti psühhiaatri jutule ja kirjutati välja antidepressandid, mis mu närvilõpmete tundlikkust pidid vähendama, et ma sügelust ei tunneks. Need aga tegid mu olemise väga halvaks ja ma viskasin need minema. Kannatasin järjest halvenevat naha ja silmade olukorda (kusjuures koguaeg tarbisin välja kirjutatud ravimeid) kuni 2011 aastani, mil lõid välja põie kaebused.

2012 aasta alguses lõi mul välja hambakrooni ümbrise põletik ning hakkasin urineerima verd. Sattusin haiglasse, diagnoosiks äge tsüstiit ja verikusesus. Kuseteed olid kinni ning ma ei saanud urineerida. Analüüsid olid samal ajal kõik korras. Minu olukord tundus lootusetu. Arstid ei osanud mind aidata – ükski ravim tervenemist ei toonud, pigem tekkisid järjest uued sümptomid ja ägenemised. Tundsin nagu mu naha all ja silmamunade sees sibliksid sipelgad, urineerida sain ma vaid arstide abiga (sisestati voolik)… ja mitte miski ei aidanud. Eluisu kadus.

 

Kuidas sa sellest august välja ronima hakkasid? Millal mõistsid, et saad end ise aidata?

2012. aasta lõpus mõistsin, et olen sundolukorras. Kui ma enda tervist enda kätte ei võta, siis mind enam varsti siin maailmas ei ole. Arstid ei osanud mind terveks teha. Nad katsetasid erinevate ravimitega, teadmata, mis mul viga on. Hakkasin internetist vastuseid otsima inglise ja eesti keeles ning nägin seoseid – mõistsin enda haigusliku seisundi juurpõhjused. Jõudsin Aigar Säde veebilehele, kust leidsin vitamiinide ja mineraalide tegelikud päevased normid ning millised sümptomid tekivad, kui üht või teist toitainet kehas puudu on. Otsustasin enda toitumist muuta. Avastasin, et tavapoes ei olnudki midagi osta – kõik on jama. Ökopoodides oli aga kõik väga kallis. Elasin üks päev korraga ning tegin vastavalt enda võimalustele järjest paremaid valikuid ja tarbisin supertoite. See muutus elustiiliks ning mu tervis hakkas iga päevaga järjest paranema. Aeglaselt, aga kindlalt.

Sain aru et mu varasem elustiil viis mu immuunsuse alla ning toitained ja hormoonid tasakaalust välja. Tekkis akne. Akne ravimid hävitasid mu soolestiku mikrofloorat veelgi, muutsid kehasisese keskkonna happeliseks, viisid hormoonid ja toitained veelgi rohkem tasakaalust välja ning mu kehas tekkisid põletikud ja pärmseene vohamine. Järelikult selleks, et mu keha saaks uuesti tasakaalu, on vaja rakkudevaheline keskkond kergelt aluseliseks teha, toitained ja hormoonid tasakaalu saada ning soolestiku mikrofloora korrastada.

2012 aasta lõpust alates hakkasin tarbima vaid ökotoitu ja erinevaid looduslikke toidilisandeid. Tegin endale maitsvaid smuutisid, kuhu lisasin supertoite, mis reguleerisid keha hormonaalset tasakaalu, puhastasid organismi ja parandasid üldist enesetunnet. Nende kohta on internetis palju infot – mida ja kui palju erinevad supertoidud sisaldavad ning mis mõju avaldavad. Mina tarbisin kõige rohkem spirulinat, klorellat, maka juurt, nisuorast, toorkakaod. Toidulisandite valiku tegin Aigar Säde toitainete tabeli järgi, eelistades looduslikke ja rohkete positiivsete kogemustega tooteid. Tellisin internetist võimsaid probiootikume, mis sisaldasid 40 miljardit bakterit, kuid need ei andnud tulemusi. Hakkasin otsima elulähedasemat lahendust. Leidsin 3 aastat fermenteeritud taimepasta kapslid (Dr. Ohhira). Kui neid hakkasin tarbima 2013 aasta keskel, siis kadus silma sügelus 5 päevaga, keha energiatase tõusis ja meeleolu läks tasakaalu. Ma tarbisin neid megakogustes (alustasin 1 kapsel 2 korda päevas ning tõstsin 3 kapslini 2 korda päevas). Tegin läbi ka 3 astmelise soolepuhastuse programmi (Ultimate Colon Cleanse), mis tõi samuti super tulemused – väljaheitega väljus palju “huvitavaid“ asju (vt. fotot ühest minust väljunud elukast, mille kohta arstid ütlesid et tegemist on seedimata toiduga).

kristjan1

Foto: erakogu

kristjan2

Foto: erakogu

Tervis hakkas kiiresti paranema. 2015. aastal võin ma ennast lõplikult terveks lugeda – kõik sümptomid olid kadunud ja enesetunne hea.

 

Kas kogesid ka tervenemiskriisi?

Jah, kui hakkasin tarbima sünergilisi probiootikume, siis 5 päevaga kadus mu silmade sügelemine, kuid naha sügelemine ägenes. Kogesin külma- ja kuumalaineid, kõht mulises, keel justkui põles. Ma teadsin et see on tervenemisekriis ning jätkasin. Veel lõi mul välja herpes, mis oli samuti ilmselt tervenemiskriisiga seotud. Kui keha hakkab tervenema, siis võivad hetkeks vanad, valesti välja ravitud sümptomid ägeneda. Niisamuti peavad kehast välja tulema toksiinid ja immuunsüsteemi poolt hävitatud patogeenid… Kas siis läbi naha, kõhulahtisusega, higiga või muud teed pidi. Kõik looduslikud keha toetavad raviviisid, olgu need siis tervislikud menüümuutused, taimsed toidulisandid, kehapuhastused, vaimsed praktikad või muud, toetavad keha isetervenemisvõimet ning võivad esile kutsuda tervenemiskriisi. Minu jaoks see on loogiline ja arusaadav.

 

Mida sa õppisid sellest kogemusest? Mida soovitad teistele inimestele?

Mina õppisin enda loost seda, et ei tasu liiga palju võõraid inimesi usaldada…. ja lasta neil enda peal katseid teha. On vaja teha endale selgeks, elementaarsel tasemel, kuidas keha toimib. Ravimid tegelevad vaid sümptomitega. Keha tasakaalu nendega ei saa. On vaja süüa puhast mahetoitu, juua puhast vett ja vajadusel tarbida kvaliteetseid looduslikke toidulisandeid. Tervis on meie endi vastutus. Kroonilisi haiguslikke seisundeid arstid ravida ei oska – kui oskaks, siis need ei oleks kroonilised. Vaid haiguste juurpõhjustega tegeledes, kasutades looduslikke toidulisandeid, puhast toitu ja vett, on võimalik inimesel enda tervis tagasi saada.

 

Küsitles Sander Soomaa

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt