Miks meedia vaikib leetrite puhangu kohta Ukrainas?

6. september 2018 kell 15:06



Viimaste aastate jooksul on Ukrainas olnud leetrivaktsiini puudus, mistõttu vaktsineeritute tase kukkus 2016. aastal Euroopa madalaimale tasemele – vaktsineerituid oli vaid 31%. Ometi registreeriti sel ajal üksikud leetrijuhtumid. 2017.aastal said vaktsiinid jälle kättesaadavaks ning viidi läbi “tagant järgi” kampaania, mille raames said 90% Ukraina lastest MMR vaktsiini. Sellest ajast saadik on leetritesse haigestumine plahvatuslikult tõusnud ning ületanud 12 000 piiri. Meedia aga vaikib. Miks?

 

Kus on 2017. aasta andmed?

Maailma Terviseorganisatsioon (World Health Organization ehk WHO) kogub andmeid kõigi riikide nakkushaiguste statistika kohta. Käesoleva aasta 24. mail avaldas WHO enda kodulehel Ukraina leetriepideemiat puudutava info.

“Ukraina taastab vaktsineeritute hulka, et peatada leetrite levikut”

Sel aastal on Ukrainas üle 12 000 inimese nakatunud leetritesse. Alates 2018. aasta 27. aprillist vajasid 9158 leetrihaiget haiglaravi ja 9 inimest suri. Leetripuhangu vallandumisest saadik 2017. aastal on võetud ette meetmeid haiguse leviku piiramiseks ning nakatumise vältimiseks ja eesmärgiks on võetud taastada kõrge vaktsineeritute tase.

2008. aastal oli 95% Ukraina täisealistest lastest saanud soovituslikud kaks koosi MMR (mumps-leetrid-punetised) vaktsiini õigeaegselt riikliku kava järgi. 2016. aastaks oli see protsent langenud 31% peale.

Alates 2017. aasta juulist on mitmed organisatsioonid (Measles Task Force, WHO, United Nations Children’s Fund ehk UNICEF) teinud tööd selle kallal, et iga laps saaks õigesse ikka jõudes MMR süsti, nagu immuniseerimiskava ette näeb. 2017. aasta lõpuks oli vaktsineeritute hulk drastiliselt kerkinud ning võrreldes varasemate aastatega oluliselt paranenud: 93% 1-aastastest said MMR vaktsiini esimese doosi õigeaegselt ja 91% 6-aastastest said vastavalt soovitustele teise doosi. 2018. aasta jaanuari ja veebruari näitajad andsid märku, et 95% vaktsiinihõlmatus riigis ei ole enam mägede taga.

Lihtne on järeldada, et langenud vaktsineeritute tase (2008. aastal 95% ja 31% 2016. aastal) põhjustas Ukrainas suurejoonelise leetripuhangu. Kuid Maailma Terviseorganisatsioon ei räägi kõikidest faktidest. Järgnev info pärineb WHO raportist “Global measles and rubella update 2018” ehk ülemaailmsest leetrite ja punetiste olukorrast 2018. aastal. Sellest raportist nähtub, et 2016. aastal, mil vaktsineeritute tase oli 31%, oli vaid 90 “kinnitatud juhtumit” ehk 90 leetridiagnoosi said laboris kinnitatud. Olgugi, et vaktsineeritute tase oli madal, ei olnud epideemiast jälgegi. Sama olukord oli ka kolm aastat enne seda – 2013 kuni 2016 oli igal aastal vaid keskmiselt 50 juhtumit.

 

Rohkem vaktsiine tõi kaasa rohkem haigusjuhte

Alates 2017. aasta juulist nägi leetribrigaad (WHO, UNICEF ja Terviseamet) vaeva selle nimel, et keskmist vaktsineeritute taset tõsta ning vahetult pärast seda hakkasid leetrijuhtumid sagenema. Graafik näitab leetrijuhtumite igakuist ülevaadet alates 2016. aasta märtsist kuni 2018. aasta aprillini. Punane on laboratoorselt kinnitatud leetrijuhtum ja roheline kliiniliselt diagnoositud.

Veider on see, et punased tulbad (laboris kinnitatud leetriviiruse metsik vorm) tõuseb aeglasemalt kui rohelised tulbad (arstide diagnoositud juhtumid). Peagi lähemalt ka sellest, mida ütlevad selle kohta CDC (Centers for Disease Control and Prevention) ja Hollandi meditsiiniajakiri “Nederlands Tijdschrift der Geneeskunde” (“Dutch Journal of Medicine”).

“Kliiniliste” ja “laboratoorsete” diagnooside panek on määratletud “Official Journal of the European Union” ehk Euroopa Liidu ametlike ettekirjutiste järgi. Sealt on näha, et laboratoorse diagnoosi määramine on palju põhjalikum kui kliinilise pildi järgi. Kas võib olla, et WHO raporteeritud 12 000 leetrijuhtumit on liialdatud? Graafikust on näha justnimelt roheliste tulpade domineerimine, mis tähendab, et diagnoos ei ole saanud laboratoorset kinnitust. Lisaks pole välistatud, et tegemist oli vaktsiini järgselt esinevate kõrvaltoimetega, mis sarnanevad leetriviirusega.

Sellele teooriale annavad hoogu ka 2016. aasta andmed, kus on näha, et lapsi vaktsineeriti vähem ja esinesid üksikud leetrijuhtumid. Sellest järgmisel aastal sai rohkem lapsi MMR vaktsiini ning tõusis ka haigusjuhtumite arv, mis kasvasid veelgi enam 2018. aastal, kus vaktsineeriti veel rohkem lapsi. Tuleb rõhutada, et suurem osa neist juhtumitest olid vaid kliiniliselt diagnoositud ning laboris kinnitamata.

Dutch Journal of Medicine avaldas 2017. aastal artiklis, milles kirjutati: “14 päeva jooksul pärast MMR vaktsiini manustamist võivad patsiendil ilmneda sümptomid, mis on võrreldavad metsiku leetrite vormiga. Kuna neid intsidente esineb vähe, võib haigusilmingute esinemisel arvestada, et tõenäolisemalt võib tegemist olla vaktsiinijärgse reaktsiooniga. Täiendav uurimine võib lapsevanemate seas tekitada ärevust, mistõttu on julgustavad sõnad päevakorras.”

USA haiguste ennetamise ja kontrolli keskuse (CDC, Centers for Disease Control and Prevention) koduleht annab järgnevat infot: “Leetrite viiruse genotüübi paikapanek võib puhangute ajal mängida olulist rolli, andes infot haiguse leviku kohta. Genotüübi määramine võib aidata kinnitata, ümber lükata või panna tähele juhtumitevahelisi seoseid… Samuti on see ainus viis määramaks, kas inimesel on metsikut tüüpi leetriviirus või on tegemist leetrivaktsiini järgse lööbega. Väikesel protsendil inimestel võib 10 kuni 14 päeva peale vaktsineerimist esineda palavikku ja löövet. Puhangute ajal manustatakse leetrite vaktsiini eesmärgiga haigestumisprotsenti piirata ning nendes olukordades võib kõrvalnähte ekslikult pidada leetrijuhtumiteks.”

Manipulatsioon meedia ja numbritega

Leetrijuhtumite arv (12 000+) peaks olema piisavalt suur selleks, et ületada uudistekünnist. 2,395 haigusjuhtu Itaalias maandus 2017. aastal koheselt ajalehtede esikaantele. Haiguse “ohtlikkus” oli ülepaisutatud ja puhang lõi soodsa pinnase selleks, et muuta “kohusetundmatute lapsevanemate” jaoks vaktsineerimine kohustuslikuks.

Dr Zsusanna Jakab, WHO Euroopa piirkonna direktor, esines 2018. aasta pressikonverentsil väidetega, mida on laialt kajastatud kõigis Euroopa suurimates ajalehtedes: “Iga uus leetrijuhtum Euroopas tuletab meile meelde, et vaktsineerimata lapsed ja täiskasvanud on olenemata elukohast otseseks ohuks iseendale ning neile inimestele, keda mingil põhjusel ei saa vaktsineerida. Üle 20 000 leetrite juhtumi ja 35 kaotatud elu ainuüksi 2017. aastal on tragöödia, millega me lihtsalt ei saa leppida.”

Kuid dr Jakab, kes arvab, et 20 000 üle Euroopa esinenud juhtumit on “tragöödia, millega me ei saa leppida”, kuid vaikib nende 12 000 juhtumi koha pealt, mis esinesid ainuüksi Ukrainas. Laborist kinnituse saanud juhtumeid on võrdlemisi vähe, kuid “Ukraina taastab vaktsiinihõlmatust suurte püüdlustega takistada leetritepuhangut, mis mõjutas sel aastal enam kui 12,000 inimest.” Näib, et sellel pole vahet, et kampaania paneb sihtrühmaga mööda ja tõenäoliselt põhjustab rohkem juhte, kui see ära hoiab, sest raporteeritud juhtumid võivad tõepoolest olla vaktsiini tekitatud. Sellegipoolest on hakkama pandud suur hulk vaktsiine, mis peaksid “epideemiat piirama”.

Ukraina tervishoiuorganisatsioon vahendas: “Tervishoiuorganisatsiooni palvel on UNICEF kohale toimetanud uue laari leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiine. Ministeerium kinnitas 800 000 vaktsiinidoosi kättesaamise.”

Ukraina tervishoiuminister dr Ulana Suprun lisas: “Nakkushaiguste kaitse tagamiseks peaks vaktsineeritute tase olema üle 95%, siis võime rääkida karjaimmuunsusest. Esimest korda on Ukraina täielikult varustatud usaldusväärse, ohutu ja efektiivse vaktsiiniga. Ma kutsun üles lapsevanemaid enda lapsi vaktsineerima ning arste julgustama enda patsiente sama tegema.”

Arusaamatu. Nähtavasti on tervishoiuametnikel meelest läinud, et 2006. aastal, kui vaktsineeritute tase oli 98%, registreeriti siiski 43 742 leetrite juhtumit (link 1, link 2).

Poliitikute ja tervishoiuametnike poolne andmetega manipuleerimine ning selektiivne infoedastus on kõik näited selle kohta, kuidas inimesi hirmutatakse end ja lapsi vaktsineerima. Ei ole üllatav, et need liialdatud ja vett läbilaskvad faktorid röövivad inimestelt usu sellesse süsteemi. Ukraina näide on üks paljude seast, mida avalikkusele ei räägita ning mida inimesed ka ise naljalt uurima ei kipu.

Loe ka: Leetrid – ohtlik nakkus või tavaline lastehaigus?

 

Allikad: Stichting Vaccinvrij, WHO, WHO 2, + lingid artikli sees

Pildid: UNICEF, WHO

 

Toimetas Piret Pärnamaa

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Suur aitäh kõigile, kes aitavad olulisi teemasid pildis hoida!

Unlimited MTÜ
EE497700771002818684

BITCOIN
1Hqjxbt8czHcENjDQan5GFL3Qssn4znpAr

DASH
XjUJswujDzLgSgg7Ly8bK6TEo1kwVzaKeV

BITCOIN CASH (BCH)
qp0gdarh8xtte8fygj2ehrud7h4gsugzeqlmamcx3s

ETHEREUM
0x9b67438a7a4cdd88edb14c2880e920a3cba692c6