Toeta Telegrami!

Telegram hindab üle kõige inimese vabadust ise valida, millist informatsiooni ta lugeda tahab ja meil on väga hea meel, et oleme saanud seda vabadust juba üle kolme aasta pakkuda.

Vajame lugejate toetust, et ka käesoleval aastal tegusalt edasi toimetada. Sinu ühekordne panus - 10 eurot - on ettemaks terve aastatäie sõltumatu, põneva ja kasuliku info eest. Telegrami lugeja vabatahtliku aastamaksu tegemiseks vajaliku info leiad siit.

Igale toetajale kingitus!

NB! Armas püsitoetaja, kuna tegutseme nüüd MTÜ-na, on toetuse konto number muutunud!

Ajatu: Sõjaline sekkumine on 100 korda tõenäolisem naftarikastes riikides

26. oktoober 2016 kell 8:30



oil-soldiersAvaldame aeg-ajalt varasemaid olulisi artikleid uuesti üle lugemiseks. Tänane “Ajatu” ilmus esimest korda 19. veebruaril 2015.

Briti ülikoolide hiljutine ühisuurimus leidis, et rahvusvahelistes sõjaväelistes sekkumistes mängib suurt rolli sihtriigi naftavarude olemasolu. Nimelt on rohkelt naftat importivad riigid altimad sekkuma teise riigi sõtta, kui vastaval riigil on suurem naftareserv. Kui konfliktikoldes aga puudub must kuld, pigistatakse sealse vägivalla suhtes silm kinni.

 

Portsmouthi, Warwicki ja Essexi ülikoolide õppejõud avaldasid teadusajakirjas Journal of Conflict Resolution ühisuurimuse, milles leiti, et võõra riigi sekkumine kodusõtta on 100 korda tõenäolisem, kui sõjas oleval riigil on suured naftareservid. Käesolev uurimus on esimene, mis kinnitab nafta rolli peamise sõjalisse konflikti sekkumise motivaatorina ning kaks eredat näidet nafta nimel sõtta minemisest on koalitsiooni sekkumine Liibüas ning USA kampaania ISIS-e vastu Põhja-Iraagis.

 

USA vaatab mööda inimõiguste rikkumisest oma äripartnerite puhul

Uurimuse kaasautori Vincenzo Bove’i sõnul leiti põhjaliku süstemaatilise analüüsi järel, et majanduslikud stiimulid on sõjaväelises sekkumises võtmefaktoriks. Nimelt sekkuvad kõige enam võõrastesse sõdadesse naftavaesed suurvõimud nagu USA ja Suurbritannia. Naftarikastel riikidel nagu Mehhiko, Indoneesia ning Pärsia lahe riigid ei ole ajalooliselt olnud soovi sekkuda teiste (naftarikaste) riikide kodusõdadesse.

Uurimuses leiti, et suuremad naftat importivad riigid on märkimisväärselt altimad sekkuma kodusõtta riikides, mis on suured nafta eksportijad. Selle heaks näiteks on praegune USA sekkumine Põhja-Iraagis. Bove’i sõnul oli ISIS lääneriikide meedias pikka aega vaevumainitud, seda kuni ajani, mil nende väed hakkasid lähenema naftarikkale Põhja-Iraagile. Niipea kui ISIS-e väed jõudsid naftaväljade lähistele, jõudis Süürias asuva Kobane piiramine muu maailma ajalehtede esikaantele ning USA sekkus sõtta mitmete droonirünnakutega. Samas on USA valmis mööda vaatama demokraatia ning inimõiguste puudumisest Pärsia lahe riikides, toetades kohalikke despootlikke režiime, mis on USA naftaimpordile hädavajalikud liitlased.

Uurijad eeldavad, et tõenäoliselt jõuab peagi kätte väheste sõjaliste sekkumiste periood, sest nafta hinna langus muudab selle kaitsmise vähem väärtuslikuks. Uurimuse kaasautori Petros Sekerise sõnul on sõjaväeline sekkumine kallis ja riskantne, mistõttu ei liitu ükski riik teise riigi kodusõjaga, ilma et nad tasakaalustaksid sõjategevuse kulu oma strateegiliste huvidega. Ühe teooria kohaselt hakkab USA vähem teiste riikide sõdadesse sekkuma, kuna Ühendriigid muutuvad ka üha enam energeetiliselt iseseisvaks. Kuna loodus tühja kohta ei salli, võib peamise sõjalise sekkujana tõusta esile Hiina.

 

Rahu ja demokraatia lipu all noolitakse kohalikke ressursse

Käesolevas uurimuses analüüsiti aastatel 1945–1999 toimunud 69 kodusõda (invasioonid jäeti uurimusest välja). Uurimuses märgiti, et kodusõjad on alates II maailmasõjast moodustanud üle 90% kõigist relvastatud konfliktidest ning neist kahte kolmandikku on sekkunud kolmandad riigid. Uurijad modelleerisid vastavate kolmandate riikide sekkumiste otsuste loomise protsesse, hinnates rohkeid faktoreid, sealhulgas nende sõjaväelist jõudu, mässuliste armee tugevust, nende nõudlust nafta järele ning sihtriigi varude taset. Põhjaliku analüüsiga jõuti järeldusele, et kolmandate riikide otsust sõjaliselt sekkuda mõjutas kõige tugevamalt nende vajadus nafta järele, mitte nende riikide vahelised ajaloolised, geograafilised või etnilised sidemed.

Alates II maailmasõjast on nii Suurbritannia kui ka USA sekkunud mitmetesse kodusõdadesse, et kaitsta enda energeetilisi huve. 1967.–1970. aastatel sekkus Nigeeria kodusõtta toona üks maailma suurimaid nafta importijaid Suurbritannia, et kaitsta British Petroli huve ja tagada piirkonnas naftaga kauplemiseks piisav stabiilsus. Ka uurimusest välja jäetud 2003. aasta Iraagi invasiooni põhieesmärgiks oli rahuldada USA ja Suurbritannia vajadust nafta järele, nagu ka 2011. aastal Suurbritannia korraldatud koalitsiooni sõjaline sekkumine suurte naftareservidega Liibüas. Kui aga kodusõda puhkes naftatus Sierra Leones, pöörasid lääneriigid verisele konfliktile selja, lastes sõjal, milles tapeti üle 50 000 inimese, kesta 11 aastat. Ühtlasi otsustati mitte sekkuda Zimbabwe kodusõtta (1964–1979) , milles tapeti üle 20 000 inimese jne.

Kuigi on selge, et sõjaväelistel sekkumistel on mitmeid põhjusi, ei tasu unustada, et tihti on peamiseks tagamõtteks siiski kohalike ressursside omastamine ning meedias valjult reklaamitavad eesmärgid on pelgalt sõjakäigule avaliku toetuse saamiseks. Ajalooliselt on avalikkust suunatud toetama sõjalisi sekkumisi väljamõeldud ning ülepaisutatud “üllate“ motivatsioonidega, kuid tänapäevasel infoajastul tuvastatakse kergemini missioonide tegelikke eesmärke. Piirkonda rahu ja demokraatia viimise lipu all on tegelikeks sõjaväeliste sekkumiste võtmefaktoriteks hoopis väärtuslike ressursside kontrollimine, tähtsate geograafiliste alade valitsemine, tulusa sõjaväelise-tööstusliku kompleksi tugevdamine, vaenlase riikide hirmutamine ning finantsilise deregulatsiooni pikendamine üle maailma.

 

Allikad: The Independent, International Business Times, Russia Today

Uuring: Journal of Conflict Resolution

Foto: wallpaperzzz.com

 

Toimetas Marlen Laanep

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.