Eestisse tuleb NATO varubaas?

18. juuli 2013 kell 13:28



nato-airpower

NATO on rahul Leedus baseeruva Balti õhuturbemissiooniga, kuid allianss võib Eesti ettepanekule reageerides kaaluda võimalust võtta missiooni tarbeks kasutusele varubaas, ütles NATO arendusväejuhatuse ülem Jean-Paul Paloméros kolmapäeval Vilniuses, vahendab BNS.

 

Paloméros ütles, et NATO liikmesriikide õhuturbemissioon Balti riikides on väga tõhus. “Igal riigil on õigus omada oma rahvuslikku vaatenurka. Kuid me peame pidama meeles, et me peame keskenduma missiooni efektiivsusele. Minu arvates on see missioon väga efektiivne,” sõnas ta.

“Teisalt, me vajame – ning õhuväelasena tean ma seda väga hästi – alternatiivseid lennuvälju, kuna ei saa tegutseda ainult ühest baasist, vaja on alternatiivseid lennuvälju, kui see peaks vajalik olema,” ütles Prantsuse kindral.

Eesti taotleb õhuturbemissiooni rotatsiooni alates 2015. aastast, öeldes, et NATO hävitajad ei peaks paiknema ainult Leedus, vaid ka Eestis Ämari lennubaasis.

Leedu soovib Šiauliai baasi jäämist peamiseks ja alaliseks baseerumiskohaks, öeldes, et rotatsioon tõstaks märkimisväärselt missiooni kulusid. Balti riikide õhuturbemissioonist on seni osa võtnud 14 alliansi riiki. Rotatsioon toimub iga kolme kuu järel.

 

Kommentaar kaitseministeeriumilt

Telegram uuris kaitseministeeriumilt, kes tegi sellise otsuse, et Eesti taotleb õhuturbemissiooni rotatsiooni, paigutamaks NATO hävitajaid Ämari lennubaasi ja kas sellised otsused ei peaks sündima avaliku diskussiooni tagajärjel.

Vastuse andis meile Peeter Kuimet ministeeriumi avalike suhete osakonnast.

Suuremad avalikud diskussioonid Eesti välis- ja julgeolekupoliitilise orientatsiooni üle toimusid ära peamiselt 1990. aastatel ja 2000. aastate algul ning pärast seda on nii Eesti avalik arvamus kui ka kõik suuremad erakonnad toetanud Eesti liikmelisust NATO-s. See loomulikult ei tähenda, et demokraatlikus riigis ei tohiks keegi seda diskussiooni soovi korral taasavada. Viimase avaliku arvamuse uuringu tulemuste kohaselt toetab Eesti kuulumist NATO-sse 79% Eesti elanikest.

Iga iseseisev riik peab turvama ja kontrollima oma õhuruumi. Kuna Eestil, nagu ka teistel Balti riikidel selleks iseseisev võime puudub, teostavad kogu Balti õhuruumi turvamist meie NATO liitlased juba alates meie liitumisest alliansiga 2004. aastal. Erinevad NATO liitlaste üksused, sealhulgas lennuväeüksused, külastavad Eestit erinevate rahvusvaheliste õppuste käigus regulaarselt, mistõttu NATO õhuturbehävitajate konkreetne paiknemine Leedus, Eestis või Lätis on sisuliselt tehniline küsimus.

 

 

Allikad: BNS, Kaitseministeerium

Foto: endtimeinfo.com

 

Toimetas Mariann Joonas