Fotod: freedomplatform.tv

COVID-19 patsiendilt võetud proov sisaldab segu inimese rakkudest, viiruseosakestest ja muudest mikroobidest, näiteks bakteritest ning seenelistest. Ilmselgelt ei ole tegu puhta prooviga – see sisaldab inimese geneetilist materjali, mis on vabalt leitav, kui test seda otsima peaks. Toome teieni kokkuvõtte videost, milles Dr Andrew Kaufman ja David Icke arutavad, kuidas on võimalik, et PCR-test võib viiruse asemel tuvastada hoopis geneetilist materjali, mis on inimlikku päritolu.

Kuidas töötab PCR-test? 

Kuna öeldakse, et patsiendilt võetud proovis ei ole piisavalt viiruslikku DNA-d, kasutatakse protsessi nimega pöördtranskriptsiooni polümeraasi ahelreaktsioon (RT-PCR), mis võimendab ehk teeb geneetilisest materjalist koopiaid – vastasel korral ei ole võimalik viiruse geneetilisi järjestusi tuvastada. Meeldetuletus! PCR-test tuvastab geneetilist materjali, mitte viirust. 

Dr Kaufman näitab videot, milles tutvustatakse praimereid: “Lühikesed üheahelalised DNA jupid, mida nimetatakse praimeriteks, tuvastavad viiruse genoomis olevaid ainulaadseid RNA järjestusi. Pärast esimese praimeri kinnitumist sünteesib ensüüm nimega pöördtranskriptaas viiruse RNA-st üheahelalise DNA koopia.”

Dr Kaufman seletab, et lühike praimer on ainus, mis on eelnevalt kindlaks tehtud. Me võiksime teha praimeri mis tahes geneetilisele järjestusele ükskõik millises organismis. Kui me kasutame seda polümeraasi ahelreaktsioonis, otsime põhimõtteliselt geneetilise materjali tükki mõnest organismist, mis sellega klapib. See on nagu pluss ja miinus, mis üksteist ligi tõmbavad. Nii otsitakse patsiendilt võetud proovist konkreetset järjestust.

Selgub, et üks PCR-testis kasutatavatest praimeritest, mis on näidatud WHO protokollis, klapib täpselt inimese 8. kromosoomiga. Teisisõnu võib test tuvastada meie enda DNA-d. 

Kui vaatame WHO testimisprotokolli, näeme praimerit CTCCCTTTGTTGTGTTGT.

Genbank, mis sisaldab kõiki järjestusi inimgenoomi projektist, näitab samuti 18-tähelist koodi nimega “homo sapiens chromosome 8” ehk CTCCCTTTGTTGTGTTGT (vt. dokumendi lõppu).

David Icke küsib, kas PCR-test võib tuvastada geneetilist materjali, mis asub meie kehas, ning seejärel kutsutakse seda positiivse vastuse korral viiruseks.

Dr Kaufman vastab, et see on võimalik, kuid see on palju keerulisem, sest testimisel kasutatakse erinevaid praimereid ning testimisprotokollid on erinevates riikides erisugused. Mitmed neist on koostatud Maailma Terviseorganisatsiooni poolt, kuid eeskirjad pärinevad ka teistelt institutsioonidelt. 

Seega nad ei kasuta testimise ajal vaid ühte praimerit – vastasel korral saaksid kõik inimesed positiivse vastuse. Kuid üks nendest praimeritest on inimlikku päritolu, nii et see võib teatud tingimustes anda positiivse vastuse, olenemata sellest, kas inimene on viirusesse nakatunud või mitte. 

See kõik on väga segane. Me ei tea, kust need geneetilised järjestused pärinevad, sest viirusosakest pole kunagi isoleeritud ega puhastatud. Nad nimetasid ebapuhtast proovist leitud geneetilist järjestust koroonaviiruseks (SARS-CoV-2), sest sellel oli umbes 80%-line klapp koroonaviiruse perekonnaga. 

Mitmel praimeril, mida testis kasutatakse, on 80-85%-line identsus järjestustega, mis pärinevad inimgenoomist. Seega siin on palju võimalikku kattumist. 

Lisaks teevad PCR-testis kasutatud ensüümid, mis geneetilist materjali võimendavad, vigu. Sellepärast on palju valepositiivseid ning sellepärast ei soovitanud seda testi diagnoosimiseks kasutada ka Kary Mullis, kes selle tehnoloogia leiutas. Mida rohkem RNA järjestusi kopeeritakse (võimendatakse), seda rohkem on valesid signaale.

Kokkuvõttes me ei tea, mida testid tuvastavad. Pole võimalik arvutada selle täpsust, seega võib järeldada, et sellel on 100%-line veamäär. 

Allikad: YouTube (Andrew Kaufman), NCBI, WHO dokument, Piece of Mindful (blogi)

Fotod: freedomplatform.tv

Toimetas Madis Mark