Toeta Telegrami!

Telegram hindab üle kõige inimese vabadust ise valida, millist informatsiooni ta lugeda tahab ja meil on väga hea meel, et oleme saanud seda vabadust juba üle kolme aasta pakkuda.

Vajame lugejate toetust, et ka käesoleval aastal tegusalt edasi toimetada. Sinu ühekordne panus - 10 eurot - on ettemaks terve aastatäie sõltumatu, põneva ja kasuliku info eest. Telegrami lugeja vabatahtliku aastamaksu tegemiseks vajaliku info leiad siit.

Igale toetajale kingitus!

NB! Armas püsitoetaja, kuna tegutseme nüüd MTÜ-na, on toetuse konto number muutunud!

Ajatu: Kuidas propaganda ja massimeedia inimesi mõjutavad

11. jaanuar 2017 kell 12:29



obey2

Oleme Telegramis kahe tegutsemisaasta jooksul avaldanud üle 6500 artikli, ning aeg-ajalt pakume mõne vanema neist üle lugemiseks. Tänane “Ajatu” ilmus esimest korda 1. aprillil 2014.

John Carpenteri filmis “They Live” leiab tavaline ehitustööline Nada erilised päikeseprillid, millega on võimalik näha reklaamide, loosungite ja ka inimeste tõelist palet. Prille kandes avastab Nada, et tavalised puhkusereise või tooteid esitavad reklaamid edastavad tegelikult varjatud sõnumeid nagu “paljune”, “allu võimule” või “maga edasi”. See 1988. aasta ulmefilm on hirmuäratav, kuid üpris reaalne pilt massimeedia ja propaganda toimimisest tänapäeva maailmas. Ehkki propagandast räägitakse tihti just sõdade kontekstis, eksisteerib see kõigis inimeste eluvaldkondades.

 

Propaganda kui sihipärane moodus inimmasside meelsuse ja ühiskondliku arvamuse kujundamiseks on enamasti kas sotsiaalsete, poliitiliste või majanduslike eesmärkidega. Propaganda toimimise aluseks on massikultuur ja massimeedia. Inimmasse on võrdlemisi lihtne mõjutada, sest inimestele on loomupärane mitte järgida niivõrd “õiget”, vaid pigem kuuluda gruppi, mis pakub neile psühholoogilist tuge. Propaganda toimimiseks massimeedia kaudu on vajalik teatud elustandardi olemasolu, näiteks juurdepääs raadiole, televisioonile või ajalehtedele. Ometi ei ole leitud seost haridustaseme ja propaganda poolt mõjutatavuse vahel.

Üks levinumaid propagandistlikke tööriistu on arvamus, täpsemalt avalik arvamus. Avaliku arvamuse kogumine ning meedias avaldamine ei ole mitte niivõrd üldsuse arvamuse kajastamise, vaid pigem meelsuse mõjutamise vahend. Propaganda on äärmiselt ohtlik ning tihti märkamatu poliitiline tööriist, mis mõjutab inimmasse järjekindlalt ning tihti märkamatult. Massimeedia osaleb propagandas nii teadlikult, teadmatult kui ka mõlemat korraga.

 

Massimeedia mõjutamine

Iga sõjaline konflikt kerkib üles vähemalt kahel lahinguväljal: sõjategevuses ja inimeste peas. Nii “head” kui ka  “halvad” kasutavad oma rahva eksitamist infot moonutades, liialdades, subjektiivset või ebatäpset, kohati isegi väljamõeldud infot edastades vaid selleks, et pälvida toetust ning kinnitada valitseva arvamuse legitiimsust. Võtkem näiteks hiljutise Krimmi situatsiooni, milles Vene võimud puhastavad meediamaastikku iseseisvatest arvamustest, mis võiks üldsuse arvamust mõjutada. Muidugi ei erine siinkohal ka teiste riikide meediaväljaanded, mis on valinud ühe kindla seisukoha ning sihikindlalt seda levitavad.

Tavapärasemad propaganda taktikad on:

  • valikuliste, näiliselt laiapinnaliste ja objektiivsete lugude esitamine;
  • mittetäielike faktide või ajaloolise konteksti esitamine;
  • põhjenduste ja arvamuste kinnitamine, mis paneb inimesed käituma oma ohutuse tagamise nimel;
  • “ekspertallikate” vähesus olukorra kajastamisel (näiteks konfliktisituatsioonis erusõjaväelase arvamuse või valitsusallika kasutamine faktina, selle asemel, et käsitleda neid kui uurimist vajavaid arvamusi);
  • “õigesse” nägemusse mittesobituva “vaenlase” demoniseerimine;
  • kitsapinnalise diskursuse kasutamine, milles hinnanguid luuakse laiemat konteksti või diskursust selgitamata. Kitsam fookus aitab propagandistide huve teenida.

Väga harva küsib üldsus, miks propaganda kasutab just valitsuse, võimu ning ärimaailma “eksperte”, kelle arvamusi kajastatakse kui vankumatult õigeid. Valitsuste ning korporatiivmaailma allikad nimelt omavad eelist, olles oma staatuse ning prestiiži tõttu tuttavad ning usutavad. Lisaks on neil ka suurem juurdepääs kapitalile, mis toodab meedia jaoks kasutatavaid uudiseid. Pentagonil on näiteks avaliku informatsiooni teenistus, kus töötab tuhandeid inimesi ning millele kulutatakse aastas sadu miljoneid dollareid.

Oma eelisseisundi säilitamiseks allikana näevad valitsused ja ärilised uudisteagentuurid kõvasti vaeva uudisteorganisatsioonide jaoks asjade lihtsustamise nimel. Meediale pakutakse kogunemiseks vajalikud ruumid, ajakirjanikele avalikustatakse eelolevate kõnede ja raportite koopiad, pressikonverentsid korraldatakse aegadel, mis sobituvad uudiste tähtaegadega, pressiteateid kirjutatakse moel, mis vajab vähe toimetamist jne. See on otsene moodus, kuidas bürokraatia saab juurdepääsu meediale.

 

Miks propaganda toimib?

Demokraatlikes riikides elavad inimesed armastavad uskuda, et nii nemad kui ka nende riigid on üldiselt “head”, sest teisiti mõeldes tekiks moraalne konflikt kõige suhtes, mida nad teavad ja kalliks peavad. Mõningate rahvaste ajalood on seotud õigustatud põhjustel vastastest jagu saamisega; Ameerika sõda Briti impeeriumist vabaks saamiseks baseerus tugeval moraalsel õigustusel kuninglikust võimust vabaduse saavutamiseks. Sellised olulised ajaloolised sündmused jäävad riigi kollektiivse kultuuri osaks ning neid samu väärtusi, nagu näiteks vabadus, peegeldatakse kaasaega. Propaganda toimib tihti just nimelt hirmu kaudu armastatud väärtused kaotada.

Propaganda toimib mitmetel põhjustel:

  • inimesed usuvad endast ning oma riigist parimat;
  • hirm kaotada väärtused nagu vabadus ja õiglus;
  • meediavaldkond ning avalikud suhted on äärmiselt professionaalsed;
  • inimeste arvamusi ohjatakse arutelude valikuid kitsendades, eemaldades sel moel peamistest eesmärkidest kõrvale kalduvad laialt levinud mõtteviisid.

 

Sotsiaalmeedia ja propaganda

21. sajand on inimestele andnud juurdepääsu uutele kommunikatsioonikanalitele; interneti laialdase levikuga on inimestel taskukohane võimalus kasutada tööriistu iseenda ja oma kogukonna harimiseks. Internetist kättesaadav info on eeldatavasti mitmekülgne ning pakub vaatepunktide paljusust, küll aga on ka propaganda alati arenenud koos tehnoloogia arenguga. Uute informatsiooni levitamise viisidega kaasnevad alati ka uued moodused propaganda levitamiseks.

Sotsiaalmeedial on tänases ühiskonnas tohutu potentsiaal. Facebook on suurepärane platvorm info kiireks levitamiseks, Youtube pakub aga eraisikutele võimalust näiteks avaldada kriisisituatsioonides salvestatud materjale jne. Ometi on võimueliidil piisavalt mõjutusvahendeid, trügimaks ka eraisikute poolt salvestatud materjalidesse. Hiljuti näiteks andis Youtube valitsusametnikele õiguse otsustada, mis materjale Youtube’ist kustutada tuleks; sotsiaalmeediat süüdistatakse tsiviilrahutustele õhutamises, samas kui sellest on saanud peamine tööriist erinevate toodete ning teenuste müümiseks.

Näib, et propaganda on tunginud inimese kõigisse eluvaldkondadesse. Propaganda on oma olemuselt ilmselge, tahumatu ja naiivne, kuid samas ka alateadvust mõjutav ja salakaval, kasutades oskuslikult ära inimeste emotsioone ideoloogiate pealesurumiseks ja kinnistamiseks. See on reklaamitööstuse, valitsuste, korporatsioonide ja võimueliidi mõjutamistaktika, mis muudab inimeste käitumisharjumusi ja mõtlemist.

 

Siinkohal näide filmist “Perverdi sissejuhatus ideoloogiasse”, kus Sloveenia marksistlik filosoof Slavoj Žizek selgitab, kuidas maailma suurim kohvikukett Starbucks kasutab tarbimise õhutamisel oskuslikult inimeste emotsioone:

 

 

Allikad: Global Issues, Watson’s Web, Spunk, The British Library, Before It’s News, Yahoo News, The Wall Street Journal, The Guardian

Foto: leavethecult.com

 

Toimetas Hendrik Mere

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.