Eesti arstid rakendavad enesetsensuuri ja taanduvad teaduspõhisusest, et vältida töökaotust?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

1. märts 2021 kell 15:37



Juba kaks nädalat tagasi avaldas Euroopa Haiguste Ennetamise ja Kontrolli Keskus (ECDC) raporti, milles nenditakse, et maskide mõju viiruse leviku peatamiseks on endiselt ebaselge. Kuigi sama arvasid mitmed Eesti arstid ka eelmisel aastal, on tänaseks retoorika muutunud.

 

15. veebruaril avaldatud EL-i terviseameti raportis seisab näiteks:

Tõendid meditsiiniliste näomaskide tõhususe kohta COVID-19 ennetamisel näitavad väikest kuni mõõdukat kaitsvat toimet, kuid meetme mõju suuruse osas on endiselt märkimisväärne ebaselgus. Tõendeid mittemeditsiiniliste näomaskide, näokaitsete/visiiride ja respiraatorite tõhususe kohta on vähe ja nende kindlus on väga madal.

ECDC leiab, et kuigi COVID-19 ennetamiseks on meditsiiniliste näomaskide kasutamise kohta tõendeid vähe, võiks kaaluda nende kasutamist pandeemia tõrjumisel, kombineerides seda teiste meetmetega.

Soovituste osas tuuakse siiski eraldi välja, et:

  • Olemasolevate teaduslike tõendite põhjal ei saa anda soovitusi meditsiiniliste või mittemeditsiiniliste näomaskide eelistatava kasutamise kohta kogukonnas.

Isegi valitsuse teadusnõukoja juht Irja Lutsar on öelnud, et “maskide tõhususe taga on väga nõrk teaduspõhisus… (“…, aga neid võiks ikkagi kanda.” – Miks, kui see ei ole teaduspõhine?)

 



Mida ütlevad Eesti teadlased ja arstid?

Meil aga soovitab teadusnõukogu rangemaid piiranguid, samuti rakendatakse alates 1. märtsist väga paindumatut maskikandmise korda ning paljud inimesed on sotsiaalmeedias teatanud, et neid ei lastud ilma maskita ostukeskusesse sisse.

Ometi on ka meie arstid varem olnud teist meelt:

aprill 2020: Arstide liidu presidendi Jaan Süti hinnangul ei peaks Eestis maski kandmist ühiskonnas kohustuslikuks muutma, sest selle tõhususe kohta pole teaduslikke andmeid. “Leian siiski, et riiklikud otsused peaksid olema ennekõike tõenduspõhised ja täna meil sellist tõendust ei ole kuskilt võtta.”
veebruar 2021: Jaan Sütt: “Parim kink arstkonnale on see, kui inimesed kannavad maski ja lasevad end vaktsineerida.”
märts 2020: PERH-i arst Mait Altmets ütleb, et maskiga peaksid avalikus kohas käima haigestunud, mitte terved.
oktoober 2020: Mait Altmets teeb õppevideo, kuidas kandma maski. Sama video all seisab, et haiguse tõkestamiseks on oluline kanda maski.
jaanuar 2021: Mait Altmets ütleb, et vaktsiin ei annulleeri maskikandmise kohustust.
märts 2021: ERR kustutab artikli, kus Altmets märtsis 2020 ütles, et terved ei pea maski kandma… 
Veel veebruari viimastel päevadel oli ERR-i artikkel üleval, ent 1. märtsil on see kustutatud. (Inglise keelne versioon on 1. märtsi seisuga veel alles.) Kas infot tsenseerib ERR või palus artikli maha võtta arst ise? Telegramile on mitmed meedikud öelnud, et hetkel oma oma tõelise arvamuse välja ütlemine tabu.

 

Kustutatud artikkel (ilmunud ERR-is 2.03.2020):
PERH-i arst: maskiga peaksid avalikus kohas käima haigestunud, mitte terved

PERHi infektsioonikontrollitalituse juht Mait Altmets ütles, et näomaski peaks kandma need, kellel on haigusnähud, et nii takistada võimaliku viiruse levikut endalt teistele. Tervetel inimestel pole tema sõnul maskiga ringi käimisest suurt kasu.

Ma saan aru, et ka Eestis on inimesed siiski hakanud kokku ostma maske ja igasuguseid puhastamisvahendeid. Kas näomaski kandmisel on mõte?

Seal on mõtet siis, kui sul on haigusnähud. Et lihtsalt maskiga ringi käia, see just kõige mõistlikum ei ole. Inimesed tihtipeale ei tea, kuidas maski kasutatakse – tõmmatakse seda lõua alla, hoitakse nina all ja siis ei ole sellel mitte mingisugust väärtust ja pigem me raiskame siis seda väärtusliku maski, mis võib-olla hiljem meil mujal ära kuluks mõne teise jaoks.

Kes seda maski õigupoolest peaks kandma, kas haige või siis inimene, kes kardab nakatuda?

Peaks kandma see, kellel on haigusnähud, sõltumata sellest, on see siis koroonaviirus, gripiviirus või misiganes viirus. Kui on haigusnähud – köha-nohu, siis võiks selle maski teiste kaitseks ette panna, kui on vaja kuskile välja minna.

Kui palju peaks reaalselt oma käsi pesema?

Kui ma siia tulin, siis ma küsisin oma laste käest, et mis on siis parim koroonaviiruse ennetamise meetod. Nad ütlesid, et varrukasse köhimine ja käte pesemine. Tuleks pesta siis, kui on käed saastunud näiteks hingamisteede materjaliga, et ma olen köhinud käte peale. Ja parem on tõesti varrukasse köhida, kui meil ei ole pabertaskurätikuid saadaval ja võimalik käsi kohe pesta.

Kui palju üldse võib oma käenahka ärritada pideva pesemisega või puhastamisega, kasutades selleks erinevaid vahendeid?

Haiglas inimesed kasutavad neid iga päev ja 20-30 korda päeva jooksul ja täiesti suudame töötada. Kui nüüd tihedamalt kasutada, siis spetsiaalsetel alkoholil baseeruvatel antiseptikutel on kätehooldusvahendid sees ja need on sõbralikumad kui vesi ja seep, mis nahka kuivatavad.

Kuidas praegu üldse kõigesse sellesse peaks suhtuma ja reageerima?

Tuleks elada nii nagu teiste viiruste hooajal. Kui sul on haigusnähud, siis ole kodus, ära levita, hoia sotsiaalset distantsi. Kui suhtled, siis suhtle telefoni teel. Ja võib-olla tõesti neid külaskäike ja visiite vältida. Ja ka haiglasse näiteks oma lähedasi külastama minnes tasuks minna siis, kui sa terve oled.

Kas selles koroonaviirusest tuleneva paanika olukorras olete ka teie oma käitumist kuidagi muutnud?

Ei ole.

*

Kas eelpool mainitud arstid ja vabariigi valitsuse teadusnõukogu on kursis EL-i terviseameti 15. veebruaril välja antud raportiga?

 

Allikad: lingid artikli sees, Internet Archive
Foto: Martinmark / Dreamstime.com

 

Toimetas Mariann Joonas

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.