Sotsiaalministeeriumi ja Postimehe propageeritav koroonavaktsiin nõudis esimese ohvri

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

22. oktoober 2020 kell 14:41



Augustis teatas sotsiaalministeerium, et Eesti on sõlminud AstraZenecaga koroonavaktsiini eelostulepingu, mis peaks nõuetekohase vaktsiini valmimisel tagama Eestile 1 330 000 doosi 665 000 inimese vaktsineerimiseks. Reuters edastas eile aga, et AstraZeneca koroonavaktsiini katsetused on nõudnud esimese ohvri.

Kui ERR avaldas vaktsiini uudise juures etturist sotsiaalminister Tanel Kiiki pildi, siis inglise keelses Postimehes ilmus sama uudis kui vaktsiinibrändi reklaam: artikli pildil ilutseb suurelt tootja logo ning kogu artikliga üritatakse jätta tootest usaldus- ja ihaldusväärset muljet. Nagu üritataks lastele šokolaadi müüa. Ja miks ilmus see artikkel ainult inglise keelses Postimehes?

Väidetavalt saab see vaktsiin olema elanikkonnale tasuta, kuid eellepingule on valitsus eraldanud 1,5 miljonit eurot, millest saab järeldada, et kogu diil läheb maksma mitmeid(kümneid) miljoneid eurosid. Sellegi poolest väidab lemmingust Kiik, et vaktsiin saab olema inimestele tasuta. Kulla inimene, kes need miljonid siis kinni maksavad? Ikka maksumaksjad, siin pole midagi tasuta.

Kõige iroonilisem on kogu loo juures see, et Tanel Kiik teatab, et valitsuse liikmed ise seda vaktsiini saama ei hakka.

Ja muidugi pole artiklis sõnagi juttu ohutusest. Kuigi ohutus ja võimalikud vaktsiinikahjustused on veel välja arendamata koroonavaktsiini juures olnud alati suur küsimärk, siis Postimehe artikkel sellele mitte mingit tähelepanu ei pööra. Selgub, et see on puhas reklaamartikkel, kus ei mainita kõrvalnähtusid, mis vaktsiini testimisel juba ilmnenud on. See on sisuturundus, mitte ajakirjandus.

Kes vastutab?

Sotsiaalministeerium kartis niivõrd väga ühte suvalist gripilainet, kuid nad ei karda üldse vaktsiini, mis võib potentsiaalselt kahjustada tuhandeid inimesi. Kes võtab vastutuse tulevaste vaktsiinikahjustuste eest, kui valitsus seab ise oma enda inimeste elud ohtu?

Kui sa tellid endale ehitusfirma, kes paigaldab su majale veetorud ja kui need torud lekkima hakkavad ning hoonet kahjustavad, siis vastutab ehitusfirma. On avalik info, et vaktsiinitootjad ei vastuta vaktsiinikahjustuste eest – AstraZeneca tegi juba juuli lõpus avalduse, et kui nemad peaksid vastutama võimalike kahjustuste eest, ei ole neil motivatsiooni hakata koroonavaktsiini välja töötama. Aga kas siis Jüri Ratas võtab vastutuse? Või ettur Kiik?

Oleks täiesti ennekuulmatu, kui näiteks autotootja BMW teataks, et tema ei vastuta, kas autol pidurid töötavad; auto sõidab vastu puud, inimene jääb sandiks… Kas ta hakkab siis 5 aastat mööda kohut käima?

Meie küsimus on: kui AstraZenecaga ei vastuta, siis kes?

Kas hr Ratas või hr Kiik hakkavad vastutama vaktsiinikahjustuste eest eraviisiliselt? Millegi pärast ma arvan, et mehed pistavad oma pea liiva alla selleks hetkeks.

Ja kui ei, siis kas riik vastutab? Aga mida tähendab see, kui riik seisab eravaktsiinitootja vaktsiinikahjustuste eest? See tähendab, et rahvas kui maksumaksjad ise maksavad oma vaktsiinikahjud kinni! Väga kaval. Mida need poliitikud õieti mõtlevad? Tundub, et eriti mitte midagi.

Aga farmaatsiatööstusele on see kahtlemata super äri, sest nemad ei pea mitte millegagi riskima, riskib ainult rahvas oma tervise ja rahaga.

Reuters: AstraZeneca COVID-19 vaktsiini vabatahtlik suri

Reuters vahendas eile, et Brasiilia terviseorgan Anvisa teatas juhtumist, kus AstraZeneca ja Oxfordi Ülikooli poolt loodava COVID-19 vaktsiini kliinilise testi käigus suri vabatahtlik, kuid eksperimendiga minnakse sellest hoolimata edasi.

Kuigi inimene on surnud, siis Oxford on teatanud, et “kliinilise uuringu ohutuse pärast pole muret”. AstraZeneca aga keeldus kommentaaridest.

Asjaga kursis olev allikas ütles Reutersile, et uuring oleks peatatud, kui surnud vabatahtlik oleks saanud COVID-19 vaktsiini, mis viitab sellele, et inimene kuulus kontrollrühma, kellele anti meningiidi süst.

Sao Paulo föderaalne ülikool, mis aitab koordineerida 3. faasi kliinilisi uuringuid Brasiilias, ütles, et ka sõltumatu läbivaatamiskomisjon soovitas uuringut jätkata. Ülikool kinnitas varem, et vabatahtlik oli brasiillane, kuid ei andnud rohkem isikuandmeid.

Kuigi inimene on surnud, teatati Brasiilia ülikooli avalduses, et “kõik kulgeb ootuspäraselt, ilma et oleks registreeritud tõsiseid vaktsiiniga seotud tüsistusi, mis hõlmaksid mõnda osalenud vabatahtlikku.”

Seni on kavandatud eksperimenditi värvatud osalema juba 8000 vabatahtlikku inimest, kes on juba saanud esimese annuse kuues Brasiilia linnas ning paljud said juba teise lasu, ütles ülikooli esindaja.

CNN Brasil teatas, et vabatahtlik oli 28-aastane mees, kes elas Rio de Janeiros ja suri COVID-19 tüsistustesse.

See vist tähendab seda, et katses osalenud inimene oli juba nii koroonaviirusest juba nii haige, et see oli ilmselt juhus, miks ta peale vaktsiini ära suri?

Anvisa ei esitanud rohkem üksikasju, viidates uuringutes osalenute meditsiinilisele konfidentsiaalsusele.

AstraZeneca aktsiad langesid 1,8%.

CNN teatab, et Brasiilia ajalehe “O Globo” sõnul ei saanud vabatahtlik mitte vaktsiini, vaid platseebot, mis põhjustas inimese surma.

See oleks kahtlemata hea vabandus, mis vaktsiinitootja AstraZenecale sobiks: asi polnud vaktsiinis vaid platseebos.

Tere tulemast “Idiocracy” ühiskonda.

Hando Tõnumaa



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.