Foto: cottonbro / Pexels

Samal ajal kui väidetava koroonapandeemia ja PCR-testide suhtes esineb suuri vasturääkivusi, kiirustatakse ülemaailmselt algatama Covid-19 vaktsineerimiskampaaniat. Mitte ükski vaktsiin pole veel viimase staadiumi katseid läbinud, kuid Eesti valitsus on eeltellimuse juba teinud ning loodab laialdast vaktsineerimist alustada 2021. aasta esimeses või teises kvartalis. Saksamaa terviseministri sõnul võivad esimesed vaktsiinid saabuda talvel ning massvaktsineerimist teostatakse tõenäoliselt suurtes näitusesaalides, kus on vaktsiinide hoiustamiseks sobivam temperatuur. 

Postimees kirjutas, et valitsus on eraldanud Euroopa Liidu Covid-19 vaktsiinide eelostulepingute finantseerimiseks 1,5 miljonit eurot. Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul plaanitakse esmajärjekorras ära vaktsineerida riskirühmad ja eesliinitöötajad ning hiljem teha vaktsiin tervele elanikkonnale tasuta kättesaadavaks. Toome välja põhilised punktid:

• Kui AstraZeneca saab vaktsiini valmis, siis Eesti on taotlenud sealt 1,33 miljonit doosi. Arvestus käib niimoodi, et ühe elaniku kohta on vaja kahte doosi ehk see kogus on piisav poole Eesti elanikkonna vaktsineerimiseks. 
• Üks doos ei taga esialgsete katsete põhjal püsivat immuunsust. Võimalik, et hilisemas faasis, kui arendustöö jätkub, piisab ka ühest doosist.
• Eelisjärjekorras on krooniliselt haiged, riskirühmad ja eesliinitöötajad (tervishoiuvaldkonna töötajad, sotsiaaltöötajad ja turvalisuse valdkonna töötajad). Valitsuse töötajad eesliinitöötajate hulka ei kuulu, seega nemad vaktsineerimisnimekirja eesotsas ei ole.
• Vaktsineerimine hakkab olema vabatahtlik. Väidetavalt on vaktsiinist huvitatud umbes 50–60 protsenti Eesti elanikkonnast, seega esialgu tuleb saadavale poole elanikkonna jagu doose, kuid hiljem soetatakse vaktsiine juurde, et vaktsiin oleks kättesaadav kõigile elanikele. 
• Samasugusel tehnoloogial põhinev vaktsiin ei pruugi sobida ühtviisi nii nooremale kui ka eakale osale elanikkonnast, ega tervele kui ka kroonilise haiguse kandjale. Kuna valitsus soovib tagada kõigile ühiskonnagruppidele sobiva vaktsiini,  plaanitakse vaktsiine tellida erinevatelt tootjatelt. 
• Laialdase vaktsineerimisega plaanitakse alustada kõige varem järgmise aasta esimeses kvartalis, võib-olla alles teises kvartalis, aga kindlasti mitte lähikuudel.
• Kui arvestatav osa elanikkonnast on vaktsineeritud, annab see võimaluse leevendada kehtivad viirustõrjepiiranguid. See sõltub sellest, kui püsiv on vaktsiini tagatud immuunsus ja kui suur osa elanikkonnast on sellega kaetud.

Mitmed riigid, sh USA ja Suurbritannia, on teatanud ka, et vajadusel kasutatakse vaktsineerimiste teostamiseks sõjaväe abi.

Lõpetuseks tuletame meelde, et 2009. aasta seagripipandeemiaga seoses läks 2011. aasta sügisel Eestis aegumise tõttu hävitamisele 70 000 doosi seagripi H1N1 vaktsiini nimega Pandremix. Euroopa ravimiamet (EMA) teatas 2011 suvel, et Pandemrix võib põhjustada narkolpesiat ning selle tõttu tuleks selle kasutamist piirata. Sama vaktsiini tõttu on mitmed valitsused maksnud vaktsineerimiskahjustuste eest kompensatsioone (nt Suurbritannias, Norras ja Soomes ning ka Rootsi on tunnistanud Pandemrixi ja narkolepsia seost).

Allikad: Postimees, NTV, lingid artikli sees

Foto: cottonbro / Pexels

Toimetas Madis Mark