X

10 eurot =

Ajatu: Looduslike vahenditega depressiooni vastu

5. detsember 2014 kell 19:28



health-fitness_01_temp-1385104123-528f02fb-620x348

Rubriigis “Ajatu” avaldame vanu artikleid, mis ülelugemist tasuvad. Allolev lugu ilmus Telegramis esimest korda 15. detsembril 2013. aastal.  

Depressioon on väga sageli esinev terviseprobleem, mis mõjutab miljoneid inimesi üle maailma. Seda peetakse sageduselt teiseks töövõimetuse põhjustajaks. Valdavalt ravitakse depressiooni ravimite abil ning hinnanguliselt võtab iga kümnes ameeriklane antidepressante. See on väga suur hulk inimesi, kes loodavad farmaatsiafirmade abile olukorras, kus on palju tõhusaid looduslikumaid meetodeid raviks. Depressiooni saab leevendad ja isegi ravida elustiili ja toitumise muutmisega. Aina enam uuringuid näitavad, et suurendades kehalist aktiivsust, saades rohkem päikest (ja sellest sünteesitavat D-vitamiini) ning muutes oma toitumist, on võimalik mõjutada meeleseisundit ja isegi depressioonist ilma ravimiteta jagu saada.

 

Paljud  inimesed lähevad depressiooni sümptomitega oma arsti jutule, lootes abi saada. Valdavale enamusele kirjutatakse välja antidepressandid. Kui sa läheksid tänavanurgale halva kuulsusega linnaosas ja sulle öeldaks, et kindel tablett aitab su meeleolu parandada, kuidas sa ennast tunneksid? Kuid arsti juures kordub sisuliselt see sama stsenaarium. Kuigi tänavanurga diileril ja arstil on mõttes väga erinev tablett, pakuvad nad sisuliselt sedasama lahendust – vähendada depressiooni süptomeid, mõjutades su meeleseisundit tableti abil. Arstid, meedia ja ühiskond on võtnud omaks idee, et depressiooni põhjustab ajukeemia tasakaalu puudumine. Kuid mõne eksperdid on võtnud julgelt vastupidis seisukoha, öeldes seda, et ajukeemia tasakaalu muutust ei ole olemas.

 

Kas ajukeemia tasakaalu puudumine on tegelik depressiooni põhjus?

Londoni ülikooli vaimse tervise osakonna spetsialist dr. Joanna Moncrieff on üks neist, kelle suhtumine antidepressantidesse ja teistesse vaimset tervist mõjutavatesse ravimitesse on nö poliitiliselt ebakorrektne – tema sõnul on tegemist lihtsalt järjekordsete sõltuvusainetega. Kuigi idee ajukeemia tasakaalu puudumisest on laialt levinud, ei ole tegelikult piisavalt põhjalikku teaduslikku kinnitust sellele teoorialt. Moncrieff ütleb, et „Teadusuuringud ei ole tuvastanud usaldusväärset tõendusmaterjali serotoniinisüsteemi hälvete kohta depressiooni all kannatavate inimeste puhul.“

Selline selgitus vaimse tervise probleemile teeb inimeste jaoks kergemini vastuvõetavaks idee, et probleemi saab lahendada tableti abil. Sageli aga vaadatakse mööda asjaolust, et psühhiaatrias kasutatavad ravimid on samuti psühhoaktiivse toimega nagu alkohol ja narkootikumid. Nad muudavad inimese vaimset ja füüsilist seisundit ning mõjutavad igaühte, olenemata sellest, kas ta tegelikult kannatab vaimse tervise häire all või mitte.

Eelnevatel aastakümnetel oli vaimse tervise probleemi vastu ravimi võtmine seotud sotsiaalse stigmaga. Kuigi selle stigma õigustatus on vaieldav, ei ole kahtlust, et inimesed mõtlesid kaks korda järele, enne kui hakkasid depressiooni tablettidega ravima. Tänapäeval oleme aga veendunud, et need ravimid parandava meie ajus olevat viga. Probleem on selles, et too viga ei ole kunagi piisavalt tõestust leidnud. Ravimid aitavad depressiooni all kannatajal kahtlemata ennast paremini tunda, kuid seda teevad ka teised illegaalsed ained. Dr Moncrieff ei soovita, et inimesed peaksid sellepärast otsima enda depressioonile leevendust illegaalsetest vahenditest, kuid ta soovib, et inimesed mõtleksid tõsiselt järele, mida nad teevad, kui neelavad igal hommikul ärgates tablette ning vajadusel suurendavad doosi, kuna keha harjub pikapeale ravimiga ära.

 

Kehaline koormus aitab vaimset tervist parandada

Hiljutine uurimus võib anda depressiooni all kannatajatele uut lootust. Selles analüüsiti 25 suuremat teadustööd kehalise koormuse mõju osas depressioonile. Leiti, et isegi isegi tagasihoidlik füüsiline aktiivsus (vähem, kui 2,5h kõndimist nädalas) aitab vähendada depressiooni tekkimise riski. Uuringut juhtinud teadlane George Mammen kommenteeris, et „Rahvatervise seisukohast võib kehalise aktiivsuse edendamine olla väärtuslik vaimse tervise parandamise strateegia, kuna see vähendab depressiooni välja arenemise riski“. Ning see mitte ainult ei aita ennetada vaid leevendab ka juba välja kujunenud depressiooni sümptomeid.

Uuringute analüüs näitas, et mida enam patsiendid tegelesid kehaliste harjutustega, seda suurem oli kasu ka vaimsele tervisele. Sealjuures ei olnud oluline, mis tüüpi harjutustega tegemist oli, eelkäige oli määrav selle kestusaeg. Regulaarne kehaline koormus suurendab endorfiinide hulka ajus ning on tõhus vahend depressiooni vastu.

 

Toidu mõju meeleoluhäirete puhul

Ka toitumisel on vaimsele tervisele suur mõju ning selle abil saab depressiooni leevendada ja ennetada. Selleks tuleks alustuseks eemaldada menüüst tugevalt töödeldud toidud ja joogid, milles sisalduvad ebatervislikud koostisaineid mõjutavad keha üldist tasakaalu ja ka meeleolu. Keha ja vaimu seisundit hoolega jälgides on võimalik välistada menüüst potentsiaalsed varjatud allergiat või toidutalumatust tekitavad ained.

Lisaks ebasobivate toiduainete eemaldamisele tasub menüüsse lisada mõningaid toite, mille depressiooni vastane toime on kinnitust saanud.

 

Kurkum

Ajakirjas  Phytotherapy Research avaldatud artikkel kirjeldas, et see erkkollane vürts ei ole mitte lihtsalt hea abimees depressiooni leevendamiseks vaid selle mõju võib olla palju tõhusam, kui meile ravimitööstuse poolt pealesurutavad antidepresseandid. Kurkumi tõhusust võrreldi Prozaciga ning kui võtta arvesse ka Prozaci kõrvalnähud, siis on kurkum ilmselgelt parem leevendus depressiooni ravis.

 

Roheline tee

Rohelisel teel on mitmeid kasulikke omadusi alates paremast südame tervisest kuni ajutegevuse soodustamiseni ning meeleolu mõjutamiseni. Roheline tee sisaldab aminohapet, mis aitab kaasa ajus alfa-lainete tekkele, mis on rahustavad ja tähelepanu parandavad. Kuna see aminohape on väga hea imenduvusega, on tee mõju ajutegevusele peaaegu kohene.

 

Rasvane kala

Vähene oomega-3 rasvhapete hulk toidus võib viia meeleoluhäirete ja depressiooni tekkele. Lisades menüüsse rasvaseid kalu nagu lõhest, makrelli, heeringas ja hiidlest, on võimalik seda ennetada. Oomega-3 rasvhapetel on kasulik mõju ka paljudele muudele keha funktsioonidele. Seda toetavad uuringud, mille andmetel on rohkem kala söövate rahvaste hulgas, nagu Skandinaavias ja Aasias, vähem depressiooni.

Kuna suuremate kalade puhul on aga väga suur tõenäosus, et need on saastunud raskemetallidega, siis ei tasu unustada taimseid oomega-3 allikaid nagu lina-, chia,- tudra-, kanepi-, kõrvitsa- ja rapsiseemned ja õlid.

 

Pähklid ja seemned

Paljud pähklid ja seemned sisaldavad suures koguses magneesiumi, mis parandab tuju, suurendab kehas energiatootmist ning stimuleerib serotoniini tootmist ajus. Pähklites ja seemnetes leiduvad tervislikud rasvad aitavad üldist tervist toetada ja veresuhkrut stabiliseerida. Parimad valikud depressiooni ennetamisel ja leevendamisel on kõrvitsaseemned ja Brasiilia pähklid.

 

Munad

Mune peetakse väga toitaineterikasteks toiduaineteks. Munakollane sisaldab ohtralt B-grupi vitamiine millel on kliiniliselt tõestatud depressiooni sümptomeid leevendav toime kuna B-vitamiinid parandavad närvirakkude tööd. Kui närvirakud toimivad hästi, siis sa tunned ennast hästi.

 

 

Allikad: Doctors Health Press, Natural Society, Via Naturale, NS 2, Natural News, Everyday Health, NS 3

Foto: timesofmalta.com

 

Toimetas Katrin Suik 

 

NB! Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.