Teadusuuring: maksimaalselt piiravad meetmed ei olnud seotud COVID-19 suremuse vähenemisega

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

12. november 2020 kell 19:44



Meditsiiniajakiri The Lancet avaldas 21. juulil 2020 uuringu, mis analüüsis siseriikliku tervishoiupoliitika- ja meetmete mõju COVID-19 suremusele. Andmed koguti 50-st suurima koroonajuhtumite arvuga riigist, tuvastades peamised suremust mõjutavad tegurid. Uuring leidis, et maksimaalselt piiravad meetmed, piiride sulgemine ja kõrge COVID-19 testimise määr ei olnud seotud kriitiliste juhtumite arvu ega üldise suremuse vähenemisega.

 

Leitud seosed

  • Kooskõlas Euroopast, Ameerika Ühendriikidest ja Hiinast saadud andmetega seostati suuremat juhtumite arvu ja üldist suremust kaasuvate haigustega (nt rasvumine) ning vananenud elanikkonnaga.
  • Taastunud juhtumite arv oli märkimisväärsemalt seotud riskikeskkonna indeksiga. Riikides, mis olid vähem haavatavad bioloogilistele ohtudele, oli kõige rohkem taastunud juhtumeid.
  • Piiride sulgemiseks kulunud päevade arvu suurenemine oli seotud suurema juhtumite arvuga ning piiravamad meetmed (näiteks maksimaalsed liikumispiirangud võrreldes osaliste meetmetega) olid seotud paranenud juhtumite arvu suurenemisega. Kuid konkreetses analüüsis ei olnud maksimaalsed liikumispiirangud (full lockdown) ja laialdane COVID-19 testimine seotud kriitiliste juhtude arvu või üldise suremuse vähenemisega.
  • Riikliku testimise ulatuse suurenemine ei olnud seotud kriitiliste juhtumite arvu ega surmajuhtumitega.
  • Silmatorkavalt olid kriitiliste juhtumite arvu suurenemisega seotud sotsiaalmajanduslikud tegurid nagu töötuse määr ja SKP elaniku kohta. Seevastu olid kriitiliste juhtumite arvu vähenemisega seotud madalamad sissetuleku jaotumise skoorid. Teisisõnu olid majanduslikult edukamad riigid haavatavamad. 
  • Viimane ootamatu leid oli kriitiliste juhtumite ja surmade madalam esinemissagedus riikides, kus rohkem suitsetati. Kuid see on tõenäoliselt tingitud sellest, et riikides, kus on madalam keskmine vanus, on kõrgem suitsetamise määr (noored inimesed suitsetavad rohkem). 

 

Uurimistöö piirangud ja nõrkused

Andmetele kehtivad olulised piirangud, sealhulgas asjaolu, et 1. mail 2020 või enne seda ei olnud paljud andmekogumisse kuuluvad riigid veel oma individuaalsete epidemioloogiliste kõverate platoo- või langusfaasis, kusjuures piiride sulgemist oli rakendatud alles hiljuti. COVID-19 kontekstis arvatakse, et rahvatervisesse sekkumine nõuab tulemuste mõjutamiseks tavaliselt 2–3 nädalat, mistõttu ei pruukinud andmed veel laialt levinud piiride sulgemise mõju näidata.

Ainult 50 riigiga on andmekogum mõnevõrra piiratud ja uuringu tulemused ei pruugi olla üldistatavad teistes riikides, mis konkreetsesse andmekogusse ei kuulu.

Tegemist oli uuringuga, milles kasutati avalikult kättesaadavaid andmeid, mille täpsust ei kontrollitud ega kinnitatud iga rahvatervise üksuse poolt. Lisaks võivad erinevatel riikidel olla erinevad juhtumi definitsioonid.

 

Allikas: The Lancet

Foto: cristianstorto / Adobe Stock

 

Toimetas Madis Mark

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.