Ainult Telegramis! Covid-19 hukkunute prognoos: relvastatud statistika

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

30. detsember 2020 kell 10:50



Toome teieni väliseestlasest filmimehe, muusiku, kirjaniku ja endise turu-uuringute konsultandi Ivar Kanguri artikli sellest, kuidas Ühendkuningriigi rahvas nõustus lukustamisega sellepärast, et neid hirmutati “teadlase“ Neil Fergusoni surmakuulutavate prognoosidega, mis sarnaselt Eesti teadlaste prognoosidega eksis mitmekümnekordselt. Ivar Kanguril on üle 30 aasta rahvusvahelise teadustöö kogemust era- ja avalikus sektoris.

 

Kui tont nimega Covid-19 esimest korda selle aasta alguses välja ilmus, ujutas meid üle statistikatulv, mis hoiatas hirmsa õnnetuse eest. USA Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus (CDC) ja Suurbritannia Imperial College London esitasid prognoose, mis ennustavad salapärase haiguse tagajärjel massiliselt hukkunuid. Enamik meist pidas seda enesestmõistetavaks, et prognoosid, mis põhinesid ennustava modelleerimise meetodil, on igati usaldusväärsed. Need numbrid olid kokku pandud statistikute poolt ning usaldusväärsed uudisteankrud tõid need iga päev meedia vahendusel inimeste kodudesse. Kes söandanuks neid kahtluse alla seada?

 

Covid-19 prognoosid põhinesid ennustava modelleerimise meetodil

Ennustav modelleerimine on kõlav termin, mis viitab mineviku uurimistele, et prognoosida tulevikku. Mida rohkem ajaloolisi andmeid on saadaval, seda usaldusväärsem mudel on. Võtame lihtsa näite, et näha, kuidas see töötab.

Oletame, et soovite prognoosida personaalarvutite müüki mingis riigis järgmiseks kalendriaastaks. Alustuseks uuriksite iga arvutimüüja olemasolevate saadetiste andmeid ja ühendaksite need arvud eeldatava kasvumääraga, et saada tulevane prognoos.

Samuti võtaksite arvesse, kuidas uute toodete turule jõudmine võib mõjutada iga tootja müüginumbreid, hindaksite majanduse üldist suundumust ja eeldatavat nõudlust erinevates turusektorites.



Isegi pärast kõigi nende muutujate arvessevõtmist ei saa garanteerida, et teie prognoos on täpne. Võib juhtuda mitmeid ettenägematuid sündmusi alates majanduslangusest kuni looduskatastroofideni, mis võivad märkimisväärselt mõjutada saadetiste tegelikku arvu.

Mõelgem nüüd väljakutsetele, kui proovime prognoosida palju keerukama haiguse tagajärgi. Kui Covid-19 2020. aasta alguses levima hakkas, ei olnud selle kohta mingeid ajaloolisi andmeid, kuna tegu oli uue viirusega. See tähendab, et surmajuhtumite ennustamiseks ei olnud alust, millele prognoosi üles ehitada. Lisaks oli haiguse leviku kohta väga vähe teada. See tähendab, et prognoosi koostamiseks vajalikud muutujad nagu nakatumise protsent ja nakkusest tingitud suremus olid suures osas mõõtmatud. Ainus number, mis oli teada, oli rahvaarv.

Seetõttu ei tohiks olla üllatav, et USA-s, kus CDC kogub praegu mitmetelt organisatsioonidelt Covid-19 prognoosiandmeid ja ajakohastab neid igal nädalal, ennustab iga organisatsiooni mudel erinevat surmajuhtumite arvu. Ülaltoodud, 24. aprillil avaldatud graafik näitab mitmesuguste allikate (värviliste joontega) ennustusi, mis ulatusid mai keskpaiga seisuga umbes 60 000 kuni 120 000 surmani. Üsna lai vahemik!

Inimesed eeldavad, et ennustav modell

Palun oota...
TEGEMIST ON TASULISE ARTIKLIGA, EDASI LUGEMISEKS PALUN VALI MAKSEMEETOD


Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.