Soja – tappev „tervisetoit“

21. märts 2013 kell 15:52



soja

On palju tervisliku toitumise propageerijaid ja taimetoitlasi, kes võtavad omaks sojaoa väidetavad suurepärased omadused. Kas aga soja on ikka nii ohutu ja tervislik?

 

Ajalooliselt on sojat peetud söödamatuks taimeks: toores sojauba on mürgine mitte ainult inimesele, vaid ka sigadele, kanadele ja kõigile teistele ühe maoga loomadele. Seda teatakse ammusest ajast kui head pinnast lämmastikuga rikastavat taime.

Esimesed, kes leidsid, et fermenteeritud soja kõlbab süüa, olid hiinlased ning esimesed sojatooted olid tempeh, natto, miso ja sojakaste. Kuid hiinlased ei söönud kunagi fermenteerimata sojatooteid, sest nad teadsid, et need ei sobi inimese toiduks. Sojauba sisaldab fütiinhapet, mis seob organismis endaga tsinki, rauda kaltsiumi ja magneesiumi, ning teeb nende kättesaadavuse kehale võimatuks. Lisaks sisaldab sojauba trüpsiini inhibiitorit, mis peatab inimese kehas olulise ensüümi trüpsiini toimimise.

 

20. sajandi teises pooles hakkas levima sojaoa tootmine ja paljude toitude koostisse lülitamine. Monsanto abiga suurenes geneetiliselt muundatud soja hulk tootmises 8% pealt aastal 1997 kuni 93%-ni aastal 2010.

98% Põhja-Ameerikas toodetud sojast kasutatakse loomasöödaks, sealhulgas ka lemmikloomade toiduks. Sojal põhinev toitumine häirib loomade normaalset arengut ja tekitab haigusi, mis nende normaalse toitumise puhul ei teki. Uuringus, milles toideti emaseid rotte geenmuundatud sojaga, oli järeltulijate surevus 50%, mitte geenmuundatud toitu söönud kontrollgrupil oli selleks hulgaks kõigest 10%.

 

Sojat leidub väga erineval kujul – värsked rohelised sojaoad, terved kuivatatud oad, sojapähklid, sojaidud, sojajahu, sojapiim ning tofu. Soja leidub mingis vormis tohutu paljudes toidukaupades, mida me tavalistest toidupoodidest leiame – enamasti mitte-fermenteeritud ehk inimese toiduks kõlbmatus vormis.

Hästi tuntud on ka asjaolu, et soja imiteerib organismis naissuguhormooni östrogeeni toimet ning uurimused on näidanud, et sojatoitu tarbiv beebi võib saada iga päev isegi kuni viie rasestumisvastase tableti jagu östrogeeni.

 

Kuidas läks nii, et miski, mida algselt peeti fermenteerimata kujul inimese toiduks kõlbmatuks, on saanud nii suureks osaks meie toitumisest? Sellele saab vastata ühe sõnaga – kasum. Ettevõtted on saanud võtta põhimõtteliselt söödamatu taime, muundada seda geneetiliselt haiguskindlamaks ning suuremat saaki andvaks, edendada selle kasutamist valitsuse subsideerimise kaudu ning saanud isegi IMF-i (rahvusvaheline valuutafond) rahalist tuge soja töötlemiseks üle terve maailma – kindlustades, et soja on tulnud selleks, et jääda. Ja nii jätkub kampaania, et muuta kogu maailma toiduvarud tugevalt sõltuvaks geenmuundatud sojast, hoolimata suurest hulgast teabest, mille kohaselt me peaksime igasugust fermenteerimata soja täielikult vältima.

Soja kohta leidub ohtralt infot. Kui sa tarbid soja sisaldavaid tooteid (mis on väga tõenäoline, arvestades, kui paljud toidukaubad sisaldavad varjatud kujul soja), siis on väga soovitatav soja omadusi lähemalt uurida, enne kui selle tarbimist jätkata.

 

Allikad: Rise Earth, The Alternative Daily

Toimetas Katrin Suik