Terviseteemadele keskenduva uudisteportaali Natural News asutaja Mike Adams väidab, et Hiinast pärit mahetoodang on suures osas pettus. See sisaldavat uskumatutes kogustes elavhõbedat, pliid, kaadmiumi, arseeni ja alumiiniumi.

Adams ütles, et oluline on ära märkida, et tegelikult ei ole ka Ameerika Põllumajandusministeeriumi (U.S. Department of Agriculture – USDA) standardites kirjas, milline on raskemetallide sisalduse piirmäär sertifitseeritud mahetoodangu puhul. Samuti ei ole määratletud lubatud PCB, BPA ja teiste sünteetiliste kemikaalide lubatud sisaldus mahesertifitseeritud toidus, supertoiduainetes ja toidulisandites.

“See kõlab uskumatult, aga mahesertifikaat ei võta üldse arvesse ka keskkonna saastavaid mõjusid, nagu näiteks keemiapilved, saastunud kastmisvesi ja võimalikust lähedalasuvast tööstusest või vabrikust pärit keskkonnasaaste. On selge, et mahetoote puhtus oleneb väga suurel määral keskkonnast, kus see on toodetud,” sõnas Adams.

Hiina on keskkonnakaitsjate õudusunenägu

Puhtas keskkonnas toodetud mahetoit on tõesti puhas, ent saastunud keskkonnas toodetud mahetoidu kohta sedasama öelda ei saa. Hiina on üks planeedi kõige hullemini saastunud piirkondi. See on maa, kus puudub peaaegu igasugune järelevalve keskkonnanõuete osas – sa võid lasta elavhõbedat jõgedesse ja pritsida väetisena saagile inimese väljaheiteid. Vabrikud võivad korstnatest välja lasta igasugust saasta. Paljud jõed on nii toksilised, et aeg-ajalt süttivad need põlema.

Hiljuti pakuti ühele Hiina keskkonnakaitse ametnikule 30 000 dollarit ainult selle eest, et ta võtaks ette 20-minutise suplemise kohalikus jões, ning ta keeldus, sest jõgi on nii saastatud, et selles ujumine oleks surmav. Hiina ametliku uuringu alusel on 90% linnade põhjaveest saastunud, 40% jõgedest on väga saastunud ning kuni 200 miljonil inimesel maapiirkondades ei ole puhas joogivesi kättesaadav.

Sedasama vett kasutatakse tihti mahetoodangu kastmisveena. Kuigi talunik järgib mahetoidu kasvatamise reegleid, kasutab ta kastmiseks vett, mis on tugevalt saastunud metallide, kemikaalide ja isegi pestitsiidide jääkidega. Juhul kui ülesvoolu satub olema ravimitööstus, siis võib ta oma saagile lisada ka näiteks hormoonravimeid.

On ka mõningad erandid: Hiinas toodetud goji-marjad kasvavad kõrgel mägedes, linnade ja jõgede saastatusest eemal. Tõenäoliselt on ka teisi erandeid, kuid on keeruline teada saada, milliseid Hiinast pärit mahetooteid usaldada võib. Euroopas ja Ameerikas toodetud mahetoodangule kehtivad palju karmimad reeglid ning seal toodetud mahetoit on oluliselt vähem saastatud kui tavatoit.

Hiinas napib eetikat

Hiinas valitseb kommunistlik režiim, mis tähendab, et see on maa, kus on seadusega välistatud religioon ning inimestele ei õpetata eetikat ja moraalinorme. Neil puudub moraalne kompass. Hiinas leidub suur hulk inimesi, kes leiavad, et parim meetod elus edasi jõuda on pettuse ja valedega – isegi siis, kui selle tõttu kedagi kahjustatakse. Seal pandi melamiini imikutoidu sisse, teades, et see on lastele surmav. Seal värvitakse laste mänguasju värvidega, mis sisaldavad suures kogus aju kahjustava toimega pliid. Toote odavamaks muutmise nimel ollakse valmis milleks iganes, niikaua kuni seda on võimalik ostja eest varjata. Sel põhjusel on juba aastakümneid “valmistatud Hiinas” olnud halva kvaliteedi sünonüüm.

Hiinast tellitud toidulisandi puhul ei ole harv juhus, kui proovipartii, millel teostatakse laboratoorsed proovid, et testida selle puhtust, vastab nõuetele. Kuid järgmisena tellitud suur kogus sama toodet võib olla põhjalikult saastunud. Hiinast tellitud ravimtaimed ja tee on kurikuulsad pliiga saastatuse osas. Miks siis toidutootjad ikka veel tellivad Hiinast toorainet?

Hiinast ostmine tähendab suuremat kasumit

Loodustoodete tööstuse väike “räpane” saladus on see, et Hiinast ostetud tooraine on väga odav. Hiinast pärit toote hind on keskmiselt kõigest üks neljandik samasuguse Euroopast või Põhja-Ameerikast pärit toote hinnast. See aga tähendab valmistoote jaoks oluliselt suuremat kasumimarginaali. Aga see tähendab ka, et tootes võib leiduda näiteks elavhõbedat, farmaatsiatööstuse jääke, pestitsiidide jääke või isegi melamiini.

Loomulikult on ka Hiinast pärit toodete jaoks vaja ette näidata laboratoorsed testid, mis tõendavad toote puhtust. Kuid selliste dokumentide fabritseerimine ja võltsimine ei ole sugugi harv juhus.

“Hiina liigub keskkonnakatastroofi suunas. Maa on nii saastatud, et seal ei ole enam võimalik kestev jätkusuutlik elu. Lapsed sünnivad väärarengutega, jõgedes ei leidu enam kalu, pinnasesaaste on nii suur, et see mõjutab saagikust. Linnades on õhk nii saastunud, et ainuüksi hingamine põhjustab vähki. Ning lisaks on Hiina ühe lapse poliitika põhjustanud massilise tüdrukute tapmise beebieas, kuna pered soovivad poega, mitte tütart. Majandusliku võimu nimel on Hiina ennast ära mürgitanud ning on vaid aja küsimus, kui see riik kukub kokku iseenda loodud valede ja toksilisuse saasta sisse,” ütles Mike Adams lõpetuseks.

Sõnaseletusi:

PCB – polüklooritud bifenüülid – ülitoksiline kantserogeenne ühend, mille kasutamine on Euroopas keelatud juba 1985. aastast alates.

BPA – bisfenool A, plastis leiduv toksiline ühend, millel on organismis hormoonilaadne toime.

Allikas: Natural News

Lisaallikad: Hiina piimaskandaal Wikipedias, Guardian

Toimetas Katrin Suik