The Guardian: Covidit kasutatakse ettekäändena kodanikuõiguste piiramiseks kogu maailmas

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

11. jaanuar 2021 kell 13:06



Kodanikuvabaduste seis on nukker, selgub uuest uuringust, mille kohaselt elab 87% kogu maailma elanikkonnast riikides, mida peetakse “kinniseks“, “represseerituks“ või “takistatuks“. See näitaja on 4% suurem kui eelmisel aastal, kuna Covid-19 ajal on kodanikuõigused peaaegu igas maailma riigis halvenenud. Mitmed valitsused on kasutanud pandeemiat ettekäändena selliste õiguste piiramiseks nagu sõnavabadus, rahulik kogunemine ja suhtlemisvabadus, teatas 196 riiki hinnanud kodanikuühiskonna rühmade liit Civicus Monitor, vahendab The Guardian.

 

Kasutades selliseid meetodeid nagu meeleavaldajate kinnipidamine, ülemäärase jõu kasutamine, tsensuur, rünnakud ajakirjanike vastu ning inimõiguslaste ahistamine ja hirmutamine, on paljud valitsused kasutanud Covid-19-t “täiendavate kodanikuvabadusi mõjutavate piirangute kehtestamiseks või rakendamiseks”, seisis aruandes.

Peamised ühinemis-, kogunemis- ja väljendusvabadused liigitati kas “kinniseks“, “represseerituks“, “takistatuks“, “kitsendatuks“ või “avatuks“, lähtudes metoodikast, mis ühendab mitut andmeallikat.

Üle veerandi elab kõige halvemini hinnatud – suletud – riikides, kus riiklikud ja mitteriiklikud osalejad vangistavad, vigastavad ja tapavad inimesi nende õiguste kasutamise katsete eest regulaarselt. Hiina, Saudi Araabia ja Türkmenistan kuuluvad selle kategooria riikide hulka.

“Kinnipidamine kui peamine taktika protestide piiramiseks näitab ainult nende valitsuste silmakirjalikkust, kes kasutavad Covid-19 pandeemiat protesti mahasurumise ettekäändena, [kuna] viirus levib tõenäolisemalt kinnistes ruumides nagu vanglad,” ütles Civicus Monitori uurimisjuht Marianna Belalba Barreto.

“Meie uuring kajastab kogu maailmas süvenevat kodanikuühiskonna kriisi ja toob välja, kuidas valitsused kasutavad pandeemiat ettekäändena õiguste edasiseks kärpimiseks, sealhulgas kõne kriminaliseerimiseks, kehtestades uusi seaduseid.”

Uuringus hinnatud 196 riigist parandasid oma reitingut vaid kaks – Kongo Demokraatlik Vabariik ja Sudaan -, liikudes “suletud” staatusest “represseeritud” staatusesse. Alandati 11 riiki, nende hulgas USA, Costa Rica, Elevandiluurannik, Iraak, Filipiinid ja Sloveenia. Üldiselt öeldakse aruandes, et inimeste kodanikuvabaduste väljavaade on nukker.

Teine märkimisväärne suundumus oli tõrjutud rühmade, näiteks LGBT+ inimeste, sisserändajate või pagulaste otsene sihtimine, ütles Civicus Monitori uurija Josef Benedict. “Ugandas nägime LGBT inimesi, keda võeti sihtmärgiks Covid-19 ettekäände alusel … Indias seisid mitteametlikud sisserändajad, keda valitsuse poliitika oli juba varem negatiivselt mõjutanud, silmitsi uute rikkumistega,” ütles Benedict.

“Muret teeb ka järelevalve laiendamine. Hiina, kellel oli niigi juba ulatuslik seiretööstus, kasutas pandeemiat tehnoloogia laiendamiseks ning Armeenias ja Iisraelis võtsid valitsused kasutusele seiremeetmed, mis ületavad rahvusvaheliste inimõiguste seaduse kohaseid piire.

Civicus Monitor kutsub valitsusi üles tegema koostööd kodanikuühiskonna ja inimõiguste kaitsjatega, et “peatada see allakäiguspiraal ja tõugata tagasi autoritaarsed jõud.”

 

Allikas: The Guardian

Foto: RODNAE Productions / Pexels

 

Toimetas Madis Mark



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.