Rea Raus: tervete laste massvaktsineerimine on põhjendamatu

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

19. detsember 2021 kell 16:04



“Augustikuus anti riigikogule üle rahvaalgatus “Peatage Covid-19 laste ja noorte massvaktsineerimine”, mis kogus rohkem kui 20 000 allkirja. Juba siis, mitu kuud tagasi, oli poliitikakujundajatele teada, et ka Eestis tuleb otsustamisele laste massvaktsineerimine,” kirjutab ema ja vanaema, õpetaja, jätkusuutliku arengu ekspert ja kasvatusteaduste PhD Rea Raus algselt Posimehes avaldatud arvamusloos. Autori loal jagame seda nüüd ka Telegramis.

 

Riigikogu sotsiaalkomisjon võttis küsimuse arutelu alla novembri keskel. Peale esimest istungit on veel lahtiseid küsimusi, mistõttu arutelu jätkub. Seetõttu on mõistlik kriitiliselt vaagida lisaks laste ja noorte massvaktsineerimise aktiivsele propageerimisele ka rahvusvaheliste organisatsioonide, teadlaste ja meedikute argumente, mis toetavad mõtet, et laste massvaktsineerimine on ennatlik, põhjendamatu ning tõenduspõhiselt tõestamata vajadus.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) täpsustas 29. novembril oma seisukohta laste ja noorte vaktsineerimise osas, meenutades, et koroonaviirus on suurimaks probleemiks eelkõige riskigruppides, eakate ja kaasuvate haigustega inimeste hulgas. WHO tõi välja, et kuigi ka laste hulgas esineb viirust, on tõsised juhtumid pigem harvad. Pigem haigestuvad laste hulgas raskemalt mitmete kaasuvate haigustega, nn riskilapsed.

WHO on uurinud laste ja noorte rolli SARS-CoV-2 levikul ning tõdenud, et nakatumise levik laste ja täiskasvanute hulgas ei erine sõltuvalt sellest, kas näiteks koolid on avatud või suletud. Kuigi nakatumine levib ka laste ja noorte hulgas, näitavad uuringud, et laste hulgas levib viirus vähem. Nakatumine ja haigestumine kulgevad kas väga kergelt või üldse märkamatult. Seetõttu ei ole laste ja noorte vaktsineerimine nii oluline kui eakate vaktsineerimine. Samas toob WHO välja, et laste vaktsineerimisega võib kaasneda nii-öelda kaudne kasu: vaktsineerimine aitaks pidurdada nakkuse levikut.

Teame, et pärast suuremahulist vaktsineerimist ei ole nakkuse levik pidurdunud. Enamgi veel, globaalne statistika näitab selgelt, et massvaktsineerimisele järgneb ajaliselt hoopis hüppeliselt suurenenud nakatumine. Tõsi, vastuväiteks tuuakse sel puhul uue, kiiremini leviva tüve levik.

Nii vähemalt üks vaktsiinitootja kui ka Eesti teadlased on selgitanud, et vaktsineerimine on pigem mõeldud hospitaliseerimise vältimiseks, kuid viiruse ringlust see ei kaota. Irja Lutsari sõnul: “Seetõttu ongi väga oluline saada vaktsineeritud ennekõike need, kes raskest haigusest ohustatud on.”

Vaktsiinide kaitse ka raske haigestumise vältimiseks aja jooksul kaob, eri andmetel juba alates kolmandast kuust. Sellega on põhjendatud tõhustusdooside vajadust, ent ühtlasi kerkib küsimus: kui pikalt ja efektiivselt vaktsiin üldse kaitseb hospitaliseerimist vajava haigestumise ja surma vastu? Guardian kirjutas 3. detsembril, et enam kui pooled omikrontüve juhtumitest on topeltvaktsineeritute hulgas. Tänaseks on juba teada, et isegi kolme doosiga vaktsineeritute hulgas toimub nakatumine ja haigestumine.

Laste vaktsineerimine ei saa seega kuidagi olla põhjendatud argumendiga, nagu see vähendaks nakkuse levikut. Ringlemas on mitu uuemat tüve, mis eelmisel aastal välja töötatud vaktsiinide, aga ka tõhustusdoosi kaitsest aina kiiremini läbi murravad. Mil määral, kui kiiresti ja kuidas, jääb endiselt teadlaste uurimisobjektiks. Kuid seda enam pole õigustatud laste kampaania korras vaktsineerimine alles uurimisjärgus vaktsiinidega, mille osas teatud uuringutulemused üleüldse puuduvad. Pealegi on lapsed sügistalvisel ajal haiglates pigem muude viirushaigustega, mistõttu ei ole mõtet neile süüks panna haiglakoormuse suurendamist.

 

Eksperdid: vaktsineerida tuleks vaid riskirühma kuuluvaid lapsi

Mitmed rahvusvahelised organisatsioonid ja meedikute ühendused soovitavad pealegi pigem vaktsineerida vaid riskilapsi, keda võib koroonaviirus raskemalt tabada. Neid on Eestis eri hinnangutel umbes 400–500 last. Tervetele lastele viirus uuringute alusel ohtu ei kujuta. Üksikjuhtumeid, kuitahes kurvad ja traagilised need ka poleks, ei saa laiendada otsuste tegemiseks suurte gruppide kohta.

Laste, aga ka täiskasvanute puhul, on meditsiiniline sekkumine õigustatud vaid siis, kui see on vajalik, piisavalt ohutu ning eeldatava toimega. Eriti laste puhul tuleb rakendada suuremat ettevaatust ja suuremat kindlust võimalike riskide ja kahjude suhtes.

ÜRO laste õiguste konventsioon ütleb selgelt, et mistahes otsuste puhul, olgu selleks laiemad ühiskondlikud või tervisevaldkonna otsused, tuleb lähtuda eranditult ja ainult lapse õigustest. Lisaks rahvusvahelisele õigusele ei ole ka eetilises ja inimlikus mõttes lubatav laste ärakasutamine ja ohustamine, nendega eksperimenteerimine ühiskondlikes huvides või valitsuse poliitilisel nõudmisel. Kui tervele lapsele annab viirustõve läbipõdemine parema kaitse kui kiirelt oma efektiivsust kaotav vaktsiin, ei ole süstimine puudulikult testitud vaktsiiniga lapse huvides. Läbipõdenute osakaalu laste ja noorte hulgas on lihtne tuvastada antikehade testiga või veidi kallima rakulise immuunsuse testiga. Võib-olla on immuunsuse testimine odavamgi kui lõputute nakatumiste tuvastamine testiga?

Väga raske haigestumine või surm koroonaviiruse tagajärjel on laste hulgas üliharvad juhtumid. Täpsemalt on suremuse osakaal vaid 0,001–0,003 protsenti, mõne uuringu andmetel on ilma kaasuvate haigustega alaealiste suremus viirusesse aga ümmargune null. Seda, et läbipõdemine annab parema kaitse kui vaktsineerimine, on tunnistanud isegi Arkadi Popov intervjuus ETV-le.

Meditsiiniteaduse doktor Alar Aab on välja toonud laste puhul koroonaviiruse probleemsed seosed multisüsteemse põletikulise sündroomiga (MIS-C). Sündroomi tekkepõhjused pole veel täpselt selged, kuid arvatavasti tekib sündroom mitte esimesel, vaid mitmekordsel kokkupuutel SARS-CoV-2 antigeenidega. Seetõttu pole välistatud, et vaktsineerimine võib tekitada hoopis soovitust vastupidise efekti ja esmaseks antigeeniks võib olla vaktsineerimisel tekkiv ogavalk. Õnneks esineb sündroom väga harva.

Dr Eda Tamm tõi arstide päeval esinedes samuti välja, et ei teata täpselt, miks MIS-C sündroom tekib ning kas haigus on mõjutatav laste vaktsineerimisega. Kõik sündroomiga lapsed paranesid, kuigi üle poolte vajasid intensiivravi. Tegemist on raske, kuid harva haigusega.

Nn pika Covidi kohta tehtud uuringutel on tõdetud, et laste puhul on haiguse kestus vaid ca 5–7 päeva, pikaajalise põdemise risk pole märkimisväärne.

Kurbade üksikjuhtumite ülevõimendamine propaganda huvides on ühtaegu nii ebateaduse loomine kui ka laste kannatuste ebaeetiline ärakasutamine. Seetõttu ei ole põhjendatud tervete laste massvaktsineerimine.

 

Rea Raus

 

Allikas: Postimees

Foto: Enriika Vunk

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt