Türgi peaminister: Sotsiaalmeedia on ühiskonna suurim nuhtlus

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

3. juuni 2013 kell 17:12



An anti-government protester holds a Turkish national flag with a portrait of Mustafa Kemal Ataturk, founder of modern Turkey, on it during a demonstration in AnkaraIstanbuli Taksimi väljakule kogunes eile taas umbes 10 000 inimest, kes muuhulgas nõudsid peaministri tagasiastumist. Meeleavaldusi on toimunud üle Türgi ning eilsed suurimad kokkupõrked demonstrantide ja politsei vahel toimusid pealinnas Ankaras ning Izmiris, kus põlema pandi valitseva partei büroohoone. Mitmes linnas on ka põletatud autosid ja rüüstatud ärisid.

 

Enamus meeleavaldajaid on aga rahumeelsed ning peavad laamendajaid ja süütajaid valitsuse poolt saadetud provokaatoriteks, kes meeleavaldajatest halva pildi peavad looma. Türgi peaminister Recep Tayyip Erdogan nimetabki protestijaid äärmuslasteks ning lükkab tagasi süüdistused, nagu oleks ta saamas diktaatoriks.

 

Sotsiaalmeedia pinnuks silmas

Erdogan ütles eile Türgi televisioonis esinedes: “Me arvame, et peamine opositsioonipartei, mis kutsub igal tänaval üles vastupanule, provotseerib neid proteste. Nüüd on olemas nuhtlus nimega Twitter, kust leiab suurepäraseid näiteid valedest. Minu jaoks on sotsiaalmeedia ühiskonna suurimaks nuhtluseks.”

 

Vassimine arvudega

Türgi ametnike poolt antavad numbrid kokkupõrgetes kannatada saanud inimeste kohta on naeruväärsed ja alahindavad olukorra tõsidust. Politsei liigne jõukasutus oli üks nendest asjadest, mis inimesed massiliselt tänavatele tõi, kuid valitsus pole sellest midagi õppinud. Levivad kuuldused, et valitseva partei pooldajad on mõnel pool politseinikega ühinenud ning vägivallatsevad karistamatult ja võimude vaikival heakskiidul meeleavaldajate kallal.

Kui siseminister rääkis vähem kui sajast vigastatust, hindavad mitmed organisatsioonid kannatanute arvu kordades suuremaks. Näiteks Türgi arstide liidu sõnul on üksi Istanbulis 1000 vigastatut, 700 Ankaras.

 

Peaminister ei kuula kedagi

Istanbuli Bosporuse ülikooli poliitikateadlane Koray Caliskan kommenteeris peaministri hiljutist käitumist: “Erdogan ei kuula enam mitte kedagi. Isegi mitte oma partei liikmeid. Kuid pärast selle nädalavahetuse proteste peab ta aktsepteerima, et ta on demokraatliku riigi peaminister ja ta ei saa riiki üksi valitseda.”

Hoolimata opositsioonipoliitikute, linnaplaneerijate ja keskkonnaspetsialistide vastuseisust on valitsusel plaanis mitu vastuolulist projekti. Üks on muidugi Taksimi väljaku ja Gezi pargi hoonestamine, mille pärast rahumeelne protest Istanbuli kesklinnas algas. Aga lisaks tahab peaminister kolmandat silda üle Bosporuse, kolmandat lennujaama ja hiiglaslikku mošeed.

Peaministri üheks suunaks on ka põhiseaduse muutmine, mis peaks muutma valitsemissüsteemi parlamentaarselt presidentaalseks, sest ta näeb end pärast 12 aastat kestnud peaministriks olemist Türgi esimese otsevalitud presidendina.

Caliskan ennustab, et see lootus on nüüd purunemas, nagu ka müüt, nagu oleks Erdogan võitmatu. Kuid kahtlemata jääb Erdogan suurima toetajaskonnaga poliitikuks, sest opositsioonil puudub piisavalt võimas liider, kes talle vastu suudaks astuda.

Erdogan ei olegi veel sammugi taganenud, isegi mitte näiliselt nii väiksest asjast kui ostukeskuse ehitamine. “Ma ei kavatse otsida vastaste ega käputäie rüüstajate heakskiitu. Kui nad kutsuvad kedagi, kes on rahvast teeninud diktaatoriks, siis mul ei ole midagi öelda. Mu ainsaks eesmärgiks on olnud riigi teenimine”.

Täna teatas riigi president Abdullah Gül, et “Demokraatia ei tähenda üksnes valimisi,” ja et “Heade kavatsustega esitatud sõnumid on pärale jõudnud.” Kuni peaminister oma jäika poliitikat ajab, on presidendi öeldu vaid sõnakõlks.

 

Probleem Türgi meediaga

Põhjus, miks türklased kasutavad nii palju sotsiaalmeediat meeleavalduste kajastamisel on see, et kohalik meedia vaikib kogu situatsioonist täielikult. Kõik need ajakirjanikud, kes on varem julgenud valitsust kritiseerida, on juba varem vangistatud ning tööle on jäänud suuresti need ajakirjanikud, kes on liiga hirmul, et midagi ette võtta. Türgi ajakirjanike vangistamisest on küll vahel räägitud, kuid nüüd on see probleem kõigile väga selgelt näha. Samal ajal, kui Taksimi väljakul oli 10 000 inimest, olid Türgi televisiooni eetris kokandussaated, missivõistlused ja muu kerge meelelahutus.

Kuna kohalik meedia sündmust ei kajasta, ei julgenud ka välismaine meedia tükk aega seisukohta võtta. Iga päevaga kajastatakse sündmusi üha paremini, kuid lugudes on endiselt palju vastuolusid Türgi ametlike teadaannete ja meeleavaldajate enda jagatud info vahel.

 

 

Sotsiaalmeedias leviv blogipostitus meeleavaldajate koostööst ja konflikti algusest.

Vaata südamlikku galeriid, kuidas meeleavaldajad üksteist rasketel hetkedel toetavad.

 

Allikad: The Guardian, Bloomberg Businessweek, BNS

 

Toimetas Maarja Aljas