Foto: Arne Müseler / arne-mueseler.com / CC-BY-SA-3.0 Wikimedia Commons

Pfizeri ja BioNTechi välja töötatud koroonaviiruse vaktsiin on osutunud edukaks. Esmakordselt Ameerika Ühendriikides hädaolukorras kasutamise loa saanud Pfizeri vaktsiini on müüdud maailmas 3,5 miljardit doosi. Prognooside kohaselt võib müük 2022. aastal kahekordistuda. Pfizeri vaktsiini kiire levik farmaatsiaettevõtte ja valitsuste vahel sõlmitud lepingute põhjal on toimunud aga range saladuskatte all, mis ei võimalda avalikkusel üldse kontrollida Pfizeri kasvavat mõjuvõimu, samas kui nõudlus maailma ühe “populaarseima” toote järele aina suureneb. Tarbijaõiguste eest võitlev mõttekoda Public Citizen avaldas mitmetele Pfizeri lekkinud redigeerimata lepingutele toetudes aruande, mis heidab valgust sellele, kuidas ettevõte kasutab võimu riskide maandamiseks ja kasumi maksimeerimiseks. Manhattanil asuv farmaatsiahiiglane on hoidnud rangelt salajas valitsustega toimunud läbirääkimised, mis otsustavad miljonite inimeste saatuse üle. “Lepingud seavad Pfizeri huvid järjekindlalt rahvatervise huvidest ette,” ütles aruande koostanud teadlane Zain Rizvi. Artikkel on tõlgitud ajalehest The Washington Post. 

Public Citizen leidis lepingute vahel ühiseid teemasid, sealhulgas mitte ainult salajasust, vaid ka moodust Pfizeri vaktsiinide annetamise blokeerimiseks. Vaidlused lahendatakse salajases vahekohtus, kus Pfizer saab muuta peamiste otsuste tingimusi, sealhulgas tarnekuupäevi, ja nõuda tagatiseks avalikke varasid. Pfizeri pressiesindaja Sharon Castillo ütles, et konfidentsiaalsusklauslid olid “kommertslepingutes standardsed” ja “eesmärk on aidata kaasa osapoolte vahelise usalduse loomisele ning kaitsta läbirääkimiste käigus vahetatud ja lõplikesse lepingutesse lisatud konfidentsiaalset äriteavet”.

Nii Pfizer kui ka Moderna, teine USA ettevõte, kes töötas mRNA tehnoloogia abil välja koroonavaktsiini, seisavad silmitsi kriitikute survega, kes süüdistavad neid duopoly ehk kahe müüja vahel jagatud turu loomises. Kuigi Pfizer ei aktsepteerinud valitsuse rahastamist vaktsiini arendusprogrammi Operation Warp Speed kaudu, sai ta USA-lt tohutuid eeltellimusi. Ettevõte oli vastu intellektuaalomandist loobumisele, mis oleks võinud tähendada selle tehnoloogia jagamist. Eksperdid, kes vaatasid läbi välisriikide valitsustega sõlmitud lepingute tingimused, on seisukohal, et mõned nõudmised on äärmuslikud. Brasiilia, Tšiili, Colombia ja Dominikaani Vabariigiga sõlmitud lepingutes kaotasid need riigid “immuniteedi [nende] varade ennetava arestimise vastu”.

Tagatiseks Suur Kanjon?

“Tundub, et ettevõte palub USA-l panna tagatiseks Suure Kanjoni,” ütles Georgetowni ülikooli rahvatervise õiguse professor Lawrence Gostin. Ettevõte pole sellise “tõlgendusega” nõus. “Pfizer ei ole sekkunud ega kavatse kunagi sekkuda ühegi riigi diplomaatilistesse, sõjalistesse või kultuuriliselt olulistesse varadesse,” ütles Castillo. “Midagi vastupidist soovitada on vastutustundetu ja eksitav.”

Mõned lepingunõuded näivad olevat aeglustanud vaktsiinide levikut riikides. Vähemalt kaks riiki lahkusid läbirääkimistest ja kritiseerisid avalikult ettevõtte nõudmisi. Mõlemad jõudsid aga hiljem Pfizeriga kokkuleppele. Lepingute punktid ole haruldased, sealhulgas tuginemine vahekohtutele ja klauslid, mille eesmärk on anda ettevõtetele õiguslik kaitse.

Pfizeri vaktsiini hind, mis oli Brasiilias 10 dollarit doosi kohta, tundus olevat madalam kui mõne konkurendi omad. “Farmaatsiaettevõtetel on muresid,” ütles Julia Barnes-Weise, Global Healthcare Innovation Alliance Acceleratori direktor. “Üks neist on, eriti veel heakskiitmata vaktsiini puhul, et neid võidakse pidada vastutavaks kõigi tervisekahjustuste eest, mida see vaktsiin näib olevat põhjustanud.”

Lepingud on rangelt salajased

Pfizer on vormistanud oma koroonaviiruse vaktsiini jaoks 73 tehingut. Londonis asuva advokatuuri Transparency International andmetel on valitsused ametlikult avaldanud ainult viis lepingut ja need on “oluliste muudatustega”. “Lepingute varjamine avalikkuse eest või redigeeritud tekstiga täidetud dokumentide avaldamine tähendab, et me ei tea, kuidas või millal vaktsiinid saabuvad, mis juhtub, kui asjad lähevad valesti ja ostjad võtavad enda kanda finantsriski,” ütles Transparency International Health Programi uuringujuht Tom Wright. Suur osa Pfizeri lepingute kohta teadaolevast on lekkinud, sageli kohalike või rahvusvaheliste väljaannete, sealhulgas avalikku huvi uuriva Bureau of Investigative Journalismi kaudu.

Public Citizen analüüsis ettevõtte ja Albaania Vabariigi vahelist redigeerimata kirjavahetust, samuti Brasiilia, Colombia, Dominikaani Vabariigi, Peruu ja Euroopa Komisjoni redigeerimata lõppdokumente. Tšiili, USA ja Suurbritannia avaldatud redigeeritud dokumendid pakuvad täiendavat konteksti, kuigi neil puuduvad peamised üksikasjad. Brasiiliaga sõlmitud leping keelab valitsusel ilma ettevõtte eelneva kirjaliku nõusolekuta teha “mis tahes avalikke teadaandeid lepingu olemasolu, sisu või tingimuste kohta” või kommenteerida oma suhteid Pfizeriga. “See on järgmise taseme info,” ütles intellektuaalomandi jurist Tahir Amin, kes asutas mittetulundusliku ülemaailmse terviseorganisatsiooni I-Mak.

Annetustena vaktsiini jagada ei tohi?

Pfizer kontrollis vaktsiiniannuste tarnimist pärast lepingute sõlmimist. Brasiilia valitsusel keelati Pfizeri annuste annetustena vastuvõtmine ja ka oma annetuste tegemine. Pfizer lisas Albaania, Brasiilia ja Colombiaga sõlmitud lepingutesse ka klauslid, mille kohaselt võib tarnegraafikuid puudujääkide puhul ühepoolselt muuta. Brasiilia, Tšiili, Colombia, Dominikaani Vabariigi ja Peruuga sõlmitud lepingutes pidid valitsused alla kirjutama dokumendile, milles öeldakse, et igaüks “loobub sõnaselgelt ja pöördumatult mis tahes puutumatuse õiguse, mis tal või tema varadel võib olla või mis tulevikus omandatakse”. Esimesed neli pidid ka loobuma puutumatusest nende varade “ettevaatusliku” arestimise vastu.

Public Citizen leidis lepinguid, mis nõuavad valitsustelt “hüvitist, Pfizeri kaitset ja kahjutut hoidmist” kõigi hagide, nõuete, kahjude ja kulude eest, mis on seotud vaktsiini intellektuaalomandiga.

Rikastele riikidele üks, vaestele teine hind

Pfizer ei ole kogenud samal tasemel avalikku kontrolli kui Moderna, keda on süüdistatud hindade langetamises ja tarnete hilinemises. Analüüsifirma Airfinity ennustas eelmisel nädalal, et Pfizer müüb järgmisel aastal 54,5 miljardi dollari väärtuses koroonaviiruse vaktsiini, mis on peaaegu kaks korda suurem kui Moderna müük.

Üks ametnik Pfizeriga läbirääkimisi pidavast riigist, kellel ei olnud volitusi sel teemal sõna võtta, ütles, et riigi arvates on Pfizeriga raske läbirääkimisi pidada, kuid see on vaktsiiniannuste tarnimisel usaldusväärne. Sarnaselt Moderna vaktsiiniga on leitud, et Pfizeri vaktsiin on väga tõhus koroonaviiruse delta-variandi vastu ja tagab pikaajalise immuunsuse. Lekkinud dokumentide põhjal näib, et Pfizer on pakkunud oma vaktsiini eest madalamaid hindu vaesematele riikidele, millel oli väiksem mõju.

Castillo ütles, et Pfizer on võtnud endale kohustuse järgida mitmetasandilist hinnakujundust, kusjuures jõukamad riigid maksavad ühe doosi eest nn kaasavõetava eine maksumuse ja madalama keskmise sissetulekuga riigid pakkusid hindu mittetulundusliku hinnaga. Ligikaudu 99 miljonit doosi on seni jõudnud madala ja madalama keskmise sissetulekuga riikidesse ning ettevõte loodab, et “aasta lõpuni saadetised nendesse riikidesse oluliselt suurenevad”.

Pfizer kardab kohtuasju?

Suveräänse puutumatusega seotud lepingutingimused võisid olla katse katta mõningaid riske, mille üle ettevõttel on vähe kontrolli, sealhulgas uute heakskiitmata vaktsiinide kasutamine partnerriikides, kus ettevõttel on vähe järelevalvet ladustamise ja levitamise üle.

Barnes-Weise ütles, et Pfizer võis olla mures oportunistlike kohtuasjade pärast. Mõnes riigis, sealhulgas Ameerika Ühendriikides, kehtivad seadused, mis tagavad vaktsiinitootjatele hüvitise, kuid enamikus mitte. Transparency International väitis aga, et vähemalt neli lepingut või mustandit, mida ta uuris, läksid “palju kaugemale” kui teised vaktsiini arendajad, kandes “rohkem riske riikide valitsustele ja arendajast eemale, isegi kui arendaja või tarnija ahelpartnerid on teinud vigu, ja mitte ainult siis, kui vaktsiinidel on haruldane kõrvalmõju”.

Miks Argentina ja Brasiilia algul lepingut ei sõlminud?

Genfis asuvas Rahvusvaheliste ja Arengu-uuringute Instituudis (Gaduate Institute of International and Development Studies) ütles globaalse tervisekeskuse kaasdirektor Suerie Moon, et annetamise piirangud on kohutavad ja vastuolus eesmärgiga saada vaktsiinid võimalikult kiiresti nendeni, kes neid vajavad.

Castillo lisas, et Pfizer ei kasuta praegu oma koroonaviiruse vaktsiiniga seotud kohtumeetmeid ühegi valitsuse vastu. Vähemalt kaks riiki, kes algselt loobusid läbirääkimistest Pfizeriga, pöördusid hiljem tagasi läbirääkimislaua juurde. Jaanuaris teatas Brasiilia avalikult, et Pfizer nõuab “ebaõiglasi ja kuritahtlikke” lepingutingimusi, osutades konfidentsiaalsusklauslitele. Vaid kuud hiljem sõlmis Brasiilia ravimihiiglasega ühe miljardi dollari suuruse lepingu 100 miljoni doosi jaoks.

Public Citizen ütleb, et allkirjastatud leping, mis hiljem lekkis, sisaldas paljusid sätteid, millele Brasiilia kunagi vastu oli. Argentina lükkas tagasi ka varajased läbirääkimised Pfizeriga, riigi endine tervishoiuminister ütles avalikult, et ettevõte käitus väga inetult ja esitas nõudmisi, mis ei vasta Argentina seadustele. Hiljem nõustus riik ostma 20 miljonit doosi. Redigeerimata lepingut pole avaldatud.

Pall on Bideni käes

Maailma Terviseorganisatsiooni toetatud vaktsiinide jagamise algatus Covax on otse Pfizerilt ostnud vaid suhteliselt tagasihoidlikud 40 miljonit doosi, kusjuures hilisemate läbirääkimiste käigus on teatatud tekkinud vaidlustest. Hiljem saavutas Covax Ameerika Ühendriikidega kokkuleppe, et Washington ostab ja jagab Covaxi kaudu edasi 500 miljonit Pfizeri annust madala sissetulekuga riikidesse.

Public Citizen kutsus oma aruandes USA valitsust kasutama oma mõjujõudu, et sundida Pfizerit kasutama teistsugust lähenemist, sealhulgas nõudma, et ettevõte jagaks tehnoloogiat ja intellektuaalomandit, et teised tootjad saaksid vaktsiini toota. “Ülemaailmne üldsus ei saa lubada, et farmaatsiaettevõtted jätkavad rünnakuid,” ütles Rizvi. “Bideni administratsioon saab kaalusid reguleerida ja tasakaalustada.”

Allikas: Washington Post

Tõlkis Indrek Himma

Foto: Wikimedia Commons / Arne Müseler