USA loob politseiriiki, kus kõik luuravad kõigi järele

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

16. juuli 2013 kell 11:32



Surveillance-2010-artwork-by-Will-Varner-400x280USA senati luurekomitee on tunnistanud, et valitsus on juba kaks aastat kasutanud terrorismi peatamiseks loodud seaduse Patriot Act “salajast tõlgendust“, mis annab neile hämmastavalt suured õigused kodanike järel nuhkimiseks.

 

Selle tõlgenduse kohaselt on valitsusel ja korrakaitseorganitel õigus ignoreerida paljusid kodanike põhiseaduslikke õigusi – kui avalikkus sellele praegu salastatud tõlgendusele ligipääsu saaks, oleks inimeste reaktsioon raevukas. Praegu ei ole isegi enamusel kongressi liikmetel sellele infole ligipääsu. Sisuliselt kiidavad nad heaks seaduse, omamata tegelikult aimu sellest, kuidas korrakaitseorganitel on õigus seda tõlgendada.

Patriot Acti algne autor Jim Sensenbrenner on öelnud, et valitsus on läinud seaduse tõlgendamisel liiga kaugele ja see seadus pidi ära hoidma just sellist infokogumist, nagu praegu toimub. On teada, et NSA (USA riiklik julgeolekuagentuur) luurab kõigi Ameerika kodanike järel, salvestab nende telefonikõnesid ning on võimeline rekonstrueerima iga e-kirja, selle manuse ja interneti kaudu tehtud kõned. Selle info kogumisel ja tõlgendamisel osalevad teadlikult paljud suured rahvusvahelised telekommunikatsioonifirmad.

 

Asjakohane info

Alates 2000. aastate keskpaigast on laiendatud väljendit “asjakohane“, võimaldades miljonite inimeste kohta andmebaasi loomist, võrreldes varasemate reeglitega, kui kohtuasja lahendamisel oli luba ainult osaliseks infokogumiseks ning sellele infole oli ligipääs ainult mõnel otseselt kohtu otsustamisprotsessiga seotud inimesel. Tänapäeval tähendab iseloomustus “asjakohane info“ sisuliselt hoopis seda, et “kogu info on asjakohane“. Reaalsuses tähendab see olukorda, kus luureametid on üle koormatud tarbetu infoga, mis nõrgendab nende võimet reaalseid ohuolukordi ennetada.

FBI on astunud uue sammu sellise ühiskonna loomisel, kus kõik luuravad kõigi järele. Nad on välja andnud 25 voldikut “Kogukonnad terrorismi vastu“, milles kirjeldatakse suurt hulka tegevusi, mida peaks pidama kahtlaseks ja potentsiaalselt terroristlikuks tegevuseks. Erinevatele asutustele on loodud erinevad juhtnöörid – hotellidele, laoomanikele, militaarkauba poodidele, apteekidele, internetikohvikutele ja paljudele teistele. Paljud kirjeldatud tegevused on aga nii üle pingutatud, et tõenäoliselt on iga inimene mingil hetkel neid teinud – sealhulgas näiteks püüd avalikus kohas arvuti ekraani varjata või sularahas maksmine.

Kaubanduskeskustele antud juhtnöörides peetakse kahtlaseks “igaühte, kes oluliselt muudab enda välimust igal külastuskorral (habeme äraajamine, juuksevärvi muutmine, riietumisstiil)“; inimesi, kellel puudub käsi või mõned sõrmed; kellel on kemikaalipõletus, veider lõhn või erksavärvilised plekid riietel ning inimesi, kes kasutavad salaja video- või fotokaameraid. On loodud isegi äpp nutitelefoni jaoks, mille abil inimesed saavad salaja teada anda, kui nad kahtlustavad, et naabril võib olla relv.

 

 

Allikad: Infowars 1, NY Times, Washington Blog, Infowars 2, Infowars 3, Infowars 4

Foto: www.globalresearch.ca

 

Toimetas Katrin Suik