29-aastase töökogemusega maakoha arst: Ma ootan endiselt seda esimest koroonalainet

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

20. mai 2020 kell 20:26



29-aastase töökogemusega Saksa arst Thomas Fein, kellel on väljaõpe ka homöopaatias, kirjutab väljaandele PI News: “Põhimõtteliselt on “gripilained” alati ühesugused, välja arvatud üks erand: talvel 2017/2018 jõudsime praksises oma jõudluse piirini. See laine oli raskeim, mida mina oma arstipraktika ajal kogenud olen.” Praeguse koroonalaine kohta ütleb ta aga, et ei ole mingit esimest suurt lainet näinudki ja nendib, et hirm koroona ees võib saada inimestele saatuslikumaks kui viirus ise. See artikkel käsitleb koroonaepideemiat praktiku vaatenurgast.

 

Poliitikud ja “eksperdid” juhivad praegu tähelepanu tõenäosusele ning ohtlikkusele koroonaprobleemi “teise lainega” seoses.

Tahaksin vaadata seda küsimust üsna ebaharilikust vaatenurgast, nimelt üldarsti vaatenurgast. Olen diplomeeritud üldarst alates 1986. aastast ja töötan suhteliselt suures maakonna arstipraksises Ida-Friisimaal alates 1991. aastast. Tee enamiku spetsialistide juurde on pikk, nii et praktiliselt kõik patsiendid, eriti need, kellel on ülemiste hingamisteede infektsioonid, lähevad esmatasandi ehk üldarsti vastuvõtule, mitte kõrva-nina-kurguarstile või kopsuarstile jne. See võimaldab mul nakkushaiguste protsesse väga tähelepanelikult jälgida.

Oma praktika käigus olen harjunud väga täpselt jälgima. Jälgin, kuidas patsiendid minu lähedal käituvad, kuidas nad liiguvad, nende näoilmeid jne. Ma kuulan täpselt, kui patsiendid oma probleemidest või sümptomitest räägivad.
Homöopaadina kuulad sa teistmoodi kui paljudes tavameditsiini valdkondades. Ning ma olen õppinud jälgima haiguste kulgu, sealhulgas nakkushaiguste kulgu.

Eelnevalt selgitaksin lühidalt viroloogide erinevust minust. Viroloog tegeleb viirustega (ja teab nendest kindlasti palju) ning töötab välja viiruste levimise mudeleid, mis tema enda väidete kohaselt põhinevad “eeldustel” ja avaldustel. Nendest asjadest ei tea mina aga midagi ja minu kui esmatasandi arsti jaoks ei oma need mudelid üldiselt ka tähtsust.

 

Igal aastal on üks gripilaine

Olen oma 29-aastase praktika jooksul täheldanud ülemiste hingamisteede nakkuste arvu suurenemist igal aastal, mida siis tavaliselt “gripilaineks” nimetatakse.

See laine algab reeglina novembris/detsembris, saavutab oma tipu jaanuari lõpus veebruarini välja, hakkab märtsis vaikselt ära vajuma ning aprilli lõpuks on läinud. Alati, igal aastal.

Eksperdid ütlevad mulle, et tegemist on erinevate viirustega, sealhulgas gripi-, adeno-, rino- ja koroonaviirused. Ka see ei oma minu jaoks mingit tähtsust, kuna viirusnakkusi ravitakse puhtalt sümptomaatiliselt.

Kõrget palavikku tuleb alandada, peavalu ja kehavalusid ravitakse valuvaigistavalt ning patsiente juhendatakse enda eest hoolitsema ja kodus olema, et mitte teisi nakatada. Sinna hulka kuulub töövõimetuse tuvastamine.

Minu jaoks on oluline vahet teha üksnes viirusnakkuste ja bakteriaalsete infektsioonide vahel, et kaaluda antibiootikumravi vajadust raskete bakteriaalsete infektsioonide korral.

 

Jõudluse piiril: gripiepideemia 2017/2018

Põhimõtteliselt on “gripilained” alati ühesugused, välja arvatud üks erand: talvel 2017/2018 jõudsime praksises oma jõudluse piirile. See laine oli raskeim, mida mina oma arstipraktika ajal kogenud olen.

Tüsistusi oli palju, eriti südameprobleeme. Ühel patsiendil olid hommikul praksises külmetuse sümptomid, teda raviti sümptomaatiliselt ja ta suri pärastlõunal südameinfarkti, kuigi hommikul oli EKG korras. Teine patsient oli õnnelikum ja elas infarkti üle. Kolmandal patsiendil oli südameseiskumine, kuid ta elustati edukalt.

Ametialases ajakirjanduses kajastus palju meeste infarkte seoses gripiga. Esines kopsutüsistusi ja mitmeid patsiente tuli ravida haiglas. Kuid ka see laine möödus aprillis.

Tänavu on minu praksises kõik nagu tavaliselt. Jaanuaris ja veebruaris olid mõned patsiendid haiged umbes 3–4 nädalat, mõned kõrge palavikuga, sealhulgas ka igas vanuses lapsed. Mõnedel nendest patsientidest lasin paar nädalat peale haigust testida koroona antikehasid veres. Kõik testid olid negatiivsed. See tähendab, et neil oli tõenäoliselt gripp.

 

Ootan siiani siin esimest koroonalainet ja teist gripilainet pole ma kunagi näinud!

Kogu oma meditsiinitöö 29 aasta jooksul pole ma kunagi teist lainet kogenud. Vahel esineb juunis/juulis mingi suvegripp, väga kerge käiguga. Minu teada on teist (ja kolmandat) lainet kirjeldatud ainult nn 1918.–20. aastate Hispaania gripi kontekstis. Kuna viirusi polnud sel hetkel veel teada, pole muidugi kindel, kas see oli tegelikult “gripp”. Minu teada pole ka teise ja kolmanda laine põhjus teada.

Kuid mis on väga hästi dokumenteeritud, on tollane sotsiaalne ja hügieeniline olukord. Sellel ajal kirjeldatakse katastroofilisi hügieenitingimusi: väljaheidete vedu tagaaedades ja prügi tänavatel, lapstööjõud, toidupuudus ja puuduv puhas joogivesi jne.

See kõik võis kaasa aidata tol ajal nn Hispaania gripi kulgemisele. Kuid see aeg pole kuidagi võrreldav tänasega. Täna on meil regulaarne tööaeg, puhas joogivesi, hügieeniline kanalisatsiooni äravool, söömiseks piisavalt toitu ja vabadus hoida oma immuunsussüsteemi korras tervisliku toitumise ja kehalise tegevuse või treeningu abil.

Minu väga kõrgelt hinnatud kolleeg Sucharit Bhakdi tõi intervjuus TV-le välja, et teist lainet pole kunagi olnud. Siiani pole ükski poliitik ega “ekspert” selgitanud, miks ta peaks seekord tulema.

 

Poliitikute kiitused keelata

Mina olen maa-arst. Olen üks neist, keda on kiitnud Angela Merkel ja Jens Spahn ( Saksa tervishoiuminister – toim.), sest võitlen esirinnas CoVid-19 vastu.

Mina ei taha, et need poliitikud mind kiidaksid.
Ma keelan nendel poliitikutel end kiita.
Nemad on hirmutanud ja ajanud paanikasse minu patsiendid.

Hetkel ei kulu küll minu aeg koroonapatsientide ravile (neid pole ühtegi). Minu aeg kulub aga patsientide ärevusega tegelemisele ja rahustamisele ning ma ütlen neile, et “teist lainet” ei tule.

 

77-aastane naine lõikas koroonaviiruse kartuses veenid läbi

Mul on küll üks koroonaga seotud surmajuhtum, 77-aastane naine, kes viirusekartuse tõttu randmeid lõikus. Temalt ei suutnud ma hirmu ära võtta.

Mul on palve oma kolleegidele:
Järgmine “gripilaine” tuleb. See aasta. Nagu iga aasta. Kui märkate, et see algab, ravige neid patsiente nagu tavaliselt: sümptomaatiliselt, fütoterapeutiliselt, homöopaatiliselt. Võib-olla ravite neid tromboosi vältimiseks hepariiniga, kui see on selleks ajaks meie “tehniline tase”.
Aga palun, palun, ärge hakake katsetama!

Tehke endale ja kogu ülejäänud maailmale see teene.

Dr  Thomas Fein
Üldarst ja homöopaat

 

Allikas: Politically Incorrect News

Foto: pi-news.net

 

Toimetas Sander Soomaa

 



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia.