Telegrami viroloogia-teemalised küsimused ja Terviseameti vastused

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

31. detsember 2020 kell 16:22



Foto: Margus Ansu / Tartu Postimees (Scanpix)

Koroonakriis on paljusid inimesi motiveerinud rohkem huvi tundma oma tervise ja toitumise vastu, aktiivsemad huvilised on lisaks hakanud uurima ka viiruste olemust, PCR-testimist ning kogu viroloogia valdkonda. Vähemasti Telegrami toimetus on 2020. aastal kindlasti läbinud n-ö viroloogia baaskursuse ning siinkohal toomegi teieni oma värskeimad teadasaamised.

 

Telegrami lugejatele on ammu selge, et koroonanähtuse puhul pole tegemist terviseprobleemiga vaid kõige ehedama infosõja ja meditsiinitüranniaga. Siinkohal juhime tähelepanu, et kõik riigi vastutavad isikud ei pruugi olla teadlikult seotud selle “vandenõuga”, pigem vastupidi.

Nii nagu me saime suvel teada “Avaliku kirja” vastustest, et koroonakriisi vastutavatel isikutel puudusid igasugused teaduslikud uuringud kevadise riigi sulgemise osas võitlemaks väidetava viirusega, pole neil ka tõestuseid viroloogia teaduse väidetavate faktide ja tõestusmaterjalide osas. Kahjuks on enamus Terviseameti vastuseid sellised, et lihtsalt on kuidagi kiiruga ära vastatud.

Juhime tähelepanu, et alates koroonakriisi algusest on mitmed uurijad, teadlased ja meditsiinidoktorid rõhutanud, et seda väidetavat koroonaviirust ei ole mitte kunagi isoleeritud! Samuti pole olemas piisavalt teaduslikke tõestusmaterjale, mis kinnitaksid, et viirus kandub üle inimeselt inimesele, pindadelt inimesele, loomalt inimesele jne. Üha rohkem tuleb päevavalgele tõestusi ja informatsiooni, et viirus tekib rakusiseselt vastavalt inimese keha toksilisusele.

Alljärgnevast saate lugeda Telegrami viroloogia-teemalisi küsimusi ja Terviseameti vastuseid, koos Telegrami kommentaaridega.

Küsimused koostasid: Hando Tõnumaa, Mariann Joonas, Madis Mark

Küsimustele vastas: Mari-Anne Härma, Terviseameti peadirektori asetäitja (küsimustele vastati 19.11.2020)

Vastuskiri SARS-CoV-2 viiruse ja selle omaduste kohta

Lugupeetud Hando Tõnumaa, Mariann Joonas, Madis Mark

Olete pöördunud Teadus- ja Arendusnõukogu, Tervise Arengu Instituudi, Terviseameti ja Sotsiaalministeeriumi poole viroloogiat puudutavate küsimustega. Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et viroloogia-alase teadustööga tegelevad eelkõige ülikoolide juures tegutsevad teadlased ja uurimisgrupid ning eelpoolnimetatud riigiasutuste põhiülesandeks ei ole tegeleda baasteaduse uuringutega. COVID-19 haiguse leviku tõkestamisel, sh SARS-CoV-2 laborianalüüside korraldamisel ja läbi viimisel lähtub Terviseamet olemasolevatest tõenduspõhistest andmetest, rahvusvaheliselt valideeritud metoodikatest ja protokollidest. Allpool leiate vastused esitatud küsimustele määral, mil see riigiasutuste pädevusse kuulub. Vastused on koostatud pöördumise saajate koostöös.

  1. Kas Eestis on SARS-CoV-2 viirust patsientide proovidest isoleeritud? Kui jah, siis milliseid meetodeid kasutades ning kus saab selle teadustööga tutvuda? Kui ei, siis miks pole seda Eestis tehtud ja millised on põhilised teaduslikud allikad, mille alusel olete veendunud, et viirus on isoleeritud?

Eestis on meie andmetel SARS-CoV-2 viirust isoleeritud Veterinaar- ja Toiduameti BSL 3 laboris kultiveerimise teel VeroE6 rakkudes. Täpsema info saamiseks palume pöörduda Veterinaar- ja Toiduameti poole.

Telegrami kommentaar: Täname uue informatsiooni eest. Nüüd on teada, et ka Eesti on SARS-CoV-2 viirust isoleerinud, kuigi täpsema info saamiseks peame pöörduma Veterinaar- ja Toiduameti poole. Siinkohal selgitame lugejatele, et VeroE6 rakud on ahvide neerurakud, mille peal „tõestatakse“ koroonaviiruse olemasolu. Koevedelik, mis väidetavalt sisaldab viirusosakesi, lisatakse eriliselt töödeldud rakukultuuri koos toksiliste antibiootikumidega ning kui teatud aja möödudes tekivad antud kultuuris rakukahjustused ehk tsütopaatilised efektid, käsitletakse seda kui tõestust viiruse paljunemisest. See on iga inimese mõtiskleda, kas ahvirakkude „nakatamine“ tõestab ilmtingimata viiruse patogeensust terviklikus inimorganismis, kuid tore on teada, et Eesti on seda teinud.

  1. Kas Eestis on võimalik teha laborikatseid, mis näitavad isoleeritud koroonaviiruse mõju rakukultuuridele? Mida on selleks tarvis? Kui Eestis neid teha ei saa, siis millise riigi abiga see võimalik oleks?

Selliste laborikatsete tegemine eeldab BSL3 laborit, mida Eestis on kaks. Seetõttu on selliste katsete tegemise võimekus Eestis piiratud. Suuremates riikides on neid laboreid kindlas

Palun oota...
TEGEMIST ON TASULISE ARTIKLIGA, EDASI LUGEMISEKS PALUN VALI MAKSEMEETOD


Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt