Foto: Erik Peinar/riigikogu

20 aastat perearstina töötanud invasiivsete koroonameetmete propageerijale ja survestajale dr Karmen Jollerile, kellest pärast koroonapettust sai Riigikogu liige ja hiljem sotsiaalminister, avaldati eile, 10. septembril Riigikogus umbusaldust, mis ootuspäraselt läbi kukkus. Siiski koorus saadikute küsimustest ja ministri vastustest välja nii mõndagi ja toome siinkohal välja valiku koroonat, vaktsineerimist ja sõnavabadust puudutanud küsimustest ja vastustest.

Muuhulgas väitis minister, et tema ei ole kunagi USA terviseministrit solvanud ning möönis, et tegeles koroonapettuse ajal rahva survestamisega: “Tõsi, me olime sunnitud inimesi survestama, jah, aga seda nõudis toonane aeg ja seda tehti kõikides tsiviliseeritud riikides.” Hea minister, see, et survestati “kõigis tsiviliseeritud riikides” ei tähenda, et see oli õige või isegi seaduslik. 

Mõned väljavõtted istungi stenogrammist:

Varro Vooglaid: Jaa, suur tänu! Selles umbusaldusavalduses on märgitud neli punkti, mille tõttu teile on peetud vajalikuks umbusaldust avaldada. Mina isiklikult lisaksin siia viienda punkti, mis minu vaatest vähemalt sama oluline kui mitte veel olulisem.

Nimelt olete sageli armastanud hurjutada inimesi, kes mõtlevad teisiti, on teistsugustel seisukohtadel, uhhuudeks või ebateaduselevitajateks. Minu meelest koroona ajal tõestasite ju ise väga veenvalt, et olete inimene, kellel oleks paslik needsamad sildid kaela riputada. Teie aitasite ühiskonnas luua seda kuvandit väga jõuliselt propagandatöös osaledes, nagu oleksid nüüd koroonavaktsiinid, niinimetatud koroonavaktsiinid, uudse mRNA tehnoloogial baseeruvad, turvalised ja tõhusad.

Oluline on see, et hiljem selgus, et nad ei olnud kumbagi, nad ei turvalised ega ka tõhusad. Aga mis veelgi olulisem on see, et toona, kui te neid väiteid esitasite, kuvandi tõite, ei olnud mitte mingit teaduspõhist alust neid väiteid esitada. Ehk te ise praktiseerisite uhhuundust. Kas selline inimene teie arvates siis sobib terviseministriks?

Sotsiaalminister Karmen Joller: Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et ma ei hurjuta teisitimõtlejaid. Keda ma olen kindlasti hurjutanud, on need inimesed, kes levitavad väärinfot, eesmärgiga kasutada ära hapras olukorras inimesi. On täiesti okei, kui inimene valib mittetõenduspõhise tervishoiu või ükskõik, tuulikute vastutuse, mida iganes, see on okei. Aga kui meil on olemas Eestis need inimesed, kes manipuleerivad just nende inimestega, kellel on rasked kroonilised haigused, kes on äsja saanud lapsevanemaks ja nii edasi, siis ma arvan, et neid ma küll hurjutanud tõesti. See on pahatahtlik ja seda tehakse omakasu eesmärkidel ja seda on tegelikult ka näidatud.

Mis puutub teadusliku oludesse, siis COVIDi ajal oli meil olemas teadusnõukoda, mis koosnes teadlastest, ekspertidest, arstidest. Teadusnõukoda andis välja omad soovitused ja mina järgisin neid. Ma tõesti olen tõenduspõhise meditsiini toetaja. Tänaseks on näidanud COVIDi vaktsiinid, ka Eestis tehtud uuringud, et rasket haigust esineb mittevaktsineeritutel, või see oli isegi lausa surm äkki, Irja võib mind pärast parandada, kolm korda sagedamini kui vaktsineeritud inimestel. Vaktsiinid on osutunud tõhusaks raske haiguse ärahoidmisel või vähemalt selle kulu kergendamisel. Mitte kunagi ei ole mitte ükski arst lubanud, et vaktsiin täielikult kaitseb ja on täiesti kõrvaltoimeteta. Meditsiinis selline asi lihtsalt ei ole võimalik, see käib loodusseaduste vastu. Inimorganismid ei ole nii ühtemoodi loodud.

COVIDi vaktsiinid tulid turule erakordselt suurte valimitega tehtud uuringutega. Ma mäletan, et … esimene uuring, seal valimis oli 44 000 inimest. Samas kui tavalistes vaktsiini uuringutes on umbes 5000 kuni 10 000 inimest. Nad olid väga põhjalikud ja kiiresti tulid nad turule seepärast, et suudeti bürokraatiat vähendada ja investeeriti raha teadusesse. Tõepoolest, see oli märgiline aeg, teaduslikud arusaamad muutusid, viirus ise muutus ja sellega seoses muutus ka vaktsiini efektiivsus. Ma palun teil siin saalis mitte levitada väärinfot, aga kui te levitate, see on loomulikult teie vabadus. Aitäh!

Arvo Aller: Aitäh, hea istungi juhataja! Ma palun ka mitte väärinfot levitada teie poolt. Kui te koroona ajal olite vaktsineerimise eestkõneleja, siis ju perearstidele maksti selle eest. Teie olite tolleaegne perearst ja siis oli see kõik ju tasustatud, see ei olnud ju tasuta töö.

Aga nüüd, te väitsite, et kuue kuuga ei suuda teha midagi korda saata ja eelnevaid otsuseid ümber teha, kuid samas olete selle kuue kuuga suutnud anda arvamuse ja hinnangu konverentsi toimumise osas, kus avakõne pidi esitama USA terviseminister ehk valitsusliige. Ja samal ajal Leedu ministri jutu pärast olite mures, sest Leedu minister pöördus teie poole, ütles, et mis toimub, ja siis te hakkasite suhteid Leeduga parandama, samal ajal Ameerika Ühendriikide valitsuse kabinetiliiget hurjutades, et ei ole vaja siia tulla. Ma küsin teilt, millal te plaanite oma vabanduse või kirja saata USA terviseministrile. Kas see on teie poolt tehtav ja millal see peaks toimuma?

Sotsiaalminister Karmen Joller: Aitäh küsimuste eest! Esiteks, te ütlesite, et perearstidele maksti vaktsineerimise eest. Loomulikult maksti. Kui teie teete tööd, siis teile makstakse ka palka, kui te teete lisatööd, ja see oli märkimisväärselt suur lisatöö. Loomulikult maksti rahaõdedele ja arstidele, kes tegid oma tööd, seda sageli nädalavahetustel, õhtutundidel ja väljaspool tavapärast tööaega. Lisaks vaktsineerimisele helistati inimesi läbi, järjest, sadade kaupa tuhandete kaupa selleks, et neid kutsuda. Kui siis selgus, et ta ei saagi tulla, pandi uus aeg. Telefonikoormus oli meeletu. See, mida tervishoid elas läbi, see oli väga suur koormus. Minu meelest see oleks alatu, kui me ei oleks andnud lisatasu ületundide eest.

Kuue kuuga olen andnud hinnangu konverentsile? Ei ole kuue kuuga, ma olen arst olnud 20 aastat ja meditsiini õppinud aastast 1994. Teadusliku mõtlemise alused on iga ülikooli õppekavas. Ma usun, et teiegi olete läbinud kursuse, kuidas hinnata teadustöid. Ei ole see kuue kuuga antud hinnang. Ja see ei ole üldse antud hinnang. Mina lihtsalt küsisin, et ma tean, et need on need lektorid, kes tavaliselt – need, kes meil on praegu endiselt konverentsikavas – levitavad väärinfot. Ja mul oligi küsimus, kas see võib kahjustada Eesti riigi mainet.

Ei, ma ei hakanud parandama Leeduga suhteid, sest Leeduga on meil suhted ülihead. Ja selline asi nagu üks konverents, mis toimub siin, ei saa Leedu ja meie vahelisi suhteid kindlasti rikkuda. Ja ma olen täiesti veendunud, et see konverents ei saa rikkuda ka suhteid USA-ga.

Ja USA terviseministrit ma ei ole solvanud. On avalikult teada tema vaated, on avalikult teada minu vaated. Ja ma ei häbene tunnistada, et ma ei ole tema kõikide tema vaadetega nõus. Küll aga ma olen väga nõus sellega, mida ta propageerib – tervislik elustiil, liikumine, tervislik toitumine, piisav puhkus ja kõik need head asjad. Ei ole igas inimeses ainult halba. Ma väga tunnustan, et USA terviseminister seisab tervislike eluviiside eest. Ma ei ole nõus tema suhtumisega tervishoidu või õigemini teadusesse ja meditsiini. Aga sellele, kuidas tema juhib oma riiki, mul ei ole kriitikat. Las ta juhib seda nii, nagu tema valijad on seda soovinud. Mul ei ole vaja vabandada, sest ma ei ole teda solvanud. Ja ma ei mõtle temast halvasti selles mõttes.

Anti Poolamets: Ja igal juhul nüüd siis teatatakse nii Eestis kui USA-s väga hästi, milline on meil seis sõnavabaduse ja teadusvabadusega. Ehk teie olete selle sõna- ja teadusvabaduse vastaste rünnakute esindusisikuks kujunenud. Üks õige väide oli teie jutus ka, et ei ole ju süüdi. Aga see väide on nii palju õige, et ei ole üksi süüdi. Kõik need, kes ähvardasid konverentsi, peaminister ja kõik, kes olid vait ja teid toetavad, on samamoodi süüdi Eesti-USA suhete järsus rikkumises. Ma arvan, et seal administratsioonis igal juhul arutatakse teie küsimust, vähemasti omavahel ministrite poolt, et mida siit Eestist neile kaasa anti. Diplomaatilise konflikti teie just tekitasitegi koos oma kolleegidega.

Mul on ka küsimused. Ma nägin, et te ei saanud üldse aru, millega te hakkama olete saanud. Arvasite, et võite laamendada nagu oma ministeeriumis ka välissuhetes. Kas te olete Kennedyt nimetanud USA esiuhhuuks ehk idioodiks, nagu mina seda tõlgiks.

Ja kas te olete valmis ikkagi vabandama? Te ei ole kordagi vastanud, vaatamata kolmele küsimusele.

Sotsiaalminister Karmen Joller: Aitäh küsimuse eest! Ma tegelikult olen vabandanud, seda sõna ma ei taha ise kasutada. Aga ühe korra libastuksin ja ma kasutasin seda siis, kui mina ei olnud minister ja tema ei olnud minister. Ja selle sõnakasutuse eest ma tõesti vabandan, ma oleksin pidanud ütlema libateaduste levitaja või midagi sarnast või siis ütleme niimoodi, et ta on olnud vaktsiinivastane. Aga samas tahan ikkagi esile tõsta seda, et ta on ka propageerinud tervislikke eluviise ja peab seda au sees, ja see on väga okei.

Aga rääkides sõnavabadust ja teadusvabadusest, sõnavabadus on meil endiselt alles. Jätkuvalt ütlen, tänu sellele te kõik saate siin rääkida, kõik inimesed saavad internetis kirjutada või ajalehes kirjutada või kus iganes seda, mida nad mõtlevad. See vabadus on alles ja mitte keegi ei ole seda kahtluse alla seadnud ja mina ei ole püüdnud seda takistada. Vastupidi, ma olen nentinud, et just sõnavabaduse tõttu, et Eestis on niivõrd kõrge sõnavabaduse indeks, mida on hinnatud, tänu sellele on meil võimalik täna neid diskussioone üldse pidada. Kui meil ei oleks sõnavabadust ja kui mina tõesti oleksin see, kes pärsib seda, siis ma ju paneks teid kuidagimoodi vait või kuidas? Aga ma ei tee seda elu sees. (Saalist räägitakse.) Ei, ma ei ole teid vait sundinud mitte kuidagi, te ju räägite.

Varro Vooglaid: Aitäh! No esiteks üleskutse, et keegi võiks teostada faktikontrolli teie väite suhtes, nagu oleks koroonavaktsiinide ohutusuuringud olnud palju ulatuslikumad, kui vaktsiiniuuringud tavaliselt teiste vaktsiinide puhul siis. See väide on ju ilmselgelt vale. Nüüd huvitav on see, kuidas te hurjutate inimesi, kes väärinfo levitamisega püüavad saavutada isiklikku poliitilist kasu, olgugi et ise olete väärinfo levitamisega saanud mitte ainult Riigikogu liikmeks, vaid nüüd juba ka ministriks. Teil paistab see kuidagi veres olema, et süüdistada teisi selles, mida ise teete.

Aga mis mind eriti hämmastas teie vastuseid kuulates, oli see, kuidas te õigustasite lastele vaktsiinide süstimist ilma vanemate nõusolekuta sellega, et lastel on õigus otsustada ise oma keha üle. Ometi kogu koroonaperioodi jooksul teie ise olite üks nendest, kes peamiselt surus maha just nimelt seda põhiõigust otsustada ise oma keha üle. Ise ju pooldasite diktatuurilist programmi, mille tõttu paljud kaitseväelased, politseinikud, jõustruktuuride esindajad, teised, kes on truult Eesti Vabariiki teeninud, kaotasid oma karjääri, sellepärast et neil ei lastud ise otsustada oma keha üle. Kuidas siis on sellega?

Sotsiaalminister Karmen Joller: Aitäh! Kui te nimetate väärinfoks tõenduspõhist tervishoidu, siis jah, nimetage mind väärinfo levitajaks, kui te soovite. Teaduse kohta on üks väga hea ütlemine. Teadusel on ükskõik, mida meie temast arvame. Teaduslikud faktid on alati ühesugused, ükskõik mida me räägime nendest, kas me nimetame seda väärinfoks või mitte. Mina kasutan oma praktikas teadustööde hindamisel klassikalist teadustööde kvaliteedi hindamise metoodikat, mis on kasutusel väga paljudes ülikoolides, mida õpetatakse ülikoolides. Ja selle kohaselt ma saan öelda, et ma olen tõenduspõhise tervishoiu esindaja ja seisan selle eest kindlasti. Kui teie soovite tõenduspõhist meditsiini nimetada väärinfoks, siis see on teie vabadus.

Rääkides laste vaktsineerimisest, te olete ise jurist ja peaksite ometi põhiseadust teadma, et lapsele ei tohi ka sunniviisiliselt teha vaktsiini ja ei tohi ka sunniviisiliselt teda sundida loobuma vaktsiinist. Seda õigust ei ole lapsevanemal. Lapsevanem loomulikult vastutab, nagu öeldud, aga lapsevanemal ei ole tegelikult õigust sundida last tegema selliseid asju, mida laps päriselt ei taha, just tema kehaga.

Ja rääkides sellest niinimetatud diktatuurist … (Saalis räägitakse.) Kas ma võin jätkata? Rääkides niinimetatud diktatuurist, siis ka COVID-i ajal ei sunnitud mitte kedagi. Jah, olid elukutsete esindajad, kelle puhul nähti, et see on väga vajalik. Esiteks kasutasime toonast teadmist ja teiseks, näiteks võtame kas või gripivaktsiini. Kuidas te suhtute sellesse, et teie väga hapra tervisega eakat inimest ravib meedik, kes ei ole gripi vastu vaktsineeritud, kes võib täiesti tahtmatult teie eaka inimese, eaka lähedase nakatada surmava viirusega? Gripp on samuti surmav nagu COVID. Ehk et see on kõik küsimuste küsimused loomulikult.

Kedagi ei ole, Eestis ei ole sundvaktsineerimist olnud. Tõsi, me olime sunnitud inimesi survestama, jah, aga seda nõudis toonane aeg ja seda tehti kõikides tsiviliseeritud riikides. Jah, olid mõned riigid, kus päriselt ka sunniti, ja vot see ei olnud okei.

Kalle Grünthal: Tänan! Proua minister, te olete rääkinud siin täna, et te olete teaduspõhine arst. Aga ma tahaksin öelda ühte asja. Pole natuke kaua aega möödas sellest, kui rasedatel soovitati iivelduse vastu ravimit talidomiid, mille tõttu hakkasid sündima kätetud ja jalutud lapsed. Te rääkisite gripivaktsiinist. Näiteks saab tuua alles mõned aastad tagasi toimunud ebaõnnestumise seagripivaktsiiniga Pandemrix, mis tekitas narkolepsiat ning muutis eluaegseks invaliidiks hulga noori inimesi.

Mis ma tahan sellega öelda: teadus ja meditsiin on pidevas muutumises. Te olete kahjuks jäänud kinni oma sellesse narratiivi, milles te olite alguses, pandeemia alguses. Mul on küsimus: miks te ei taha minna sinna konverentsile ja lükata seal nõnda-öelda libauudised, teated, teaduspõhised asjad kõik ümber? Selle asemel karjute viienda korruse akna pealt, et mis te seal teete. Miks te ei taha sinna minna?

Sotsiaalminister Karmen Joller: Aitäh! Mis see viies korrus siia puutub? Vabandust, ma ei saanud küsimusest päris aru. Aga talidomiidiga oli selline lugu, et seal olid ravimifirma huvid. Ja USA-s ei olnud tollal seadustega reguleeritud, kuidas ravimeid üldse tohib soovitada. Kui te tutvute selle kaasusega, see on tervishoius väga tuntud kaasus ja seda õpetatakse kõikidele tudengitele täna ülikoolis ja õpetati ka minu ajal. Gripi vastu vaktsineerimine raseduse ajal on vägagi soovitatav. Gripp on raseduse katkemise üks väga sagedasi põhjuseid ja seetõttu rasedatele tõepoolest gripivaktsiini soovitatakse.

Pandemrixiga tõepoolest seostati narkolepsia juhtumeid, kuid hiljem täpsemate uuringute käigus selgus, et päris nii see ei olnud. Tegelikult seal olid hoopis teised tagamaad. Ja kes soovib, leiab Pandemrixigi kohta need tagamaad üles. Ma ei hakka siin loengut pidama, et see vist ei ole päris see koht.

Ja ma olen nõus, loomulikult teadus muutub. Ma kindlasti ei ole kinni selles, mida COVID-i alguses räägiti. Ja kui me räägime vaktsineerimisest, siis tõepoolest päris alguses teadusuuringud näitasid, et COVIDi vaktsiin – ma räägin praegu Comirnatyst, mis oli esimene vaktsiin, mis Eestisse tuli. Siis räägiti ka sellest, et ta vähendab drastiliselt nakatumisi. Ja kui me jõudsime vaktsineerimisteni, siis tegelikult viirus muteerus. Viirustel ongi komme muteeruda. Me teame, et gripivaktsiin on igal aastal uus, igal aastal tuleb uus vaktsiin luua. COVID on selles mõttes sarnane, väga kiiresti muteeruv viirus, mis tähendab, et ta on kohanemisvõimeline. Me peame neid vaktsiine uuendama. Too vana vaktsiin võib-olla ei toimi enam nii hästi just sellele nakatumisele.

Aga tänaseks, nagu ma ennist ütlesin, on teaduslik konsensus jõudnud sinna, et vaktsineerimine on näidustatud eelkõige riskirühmade inimestele, kellel on oht põdeda COVID-it väga raskelt ja potentsiaalselt surmavalt või invaliidsust põhjustavalt.

Selles mõttes jah, teadus muutub, mina muutun ka koos teadusega. Ja kui mind on süüdistatud selles, et ma räägin üks päev ühte juttu ja kahe kuu pärast teist juttu, siis see on sellepärast, et teaduslik konsensus on vahepeal muutunud. COVID-i ajal isegi teinekord kaks päeva tagasi avaldatud uuringud osutasid vanaks.

See oli väga huvitav aeg teadvuses, see on tõsi. Ja see on meile kõigile ka õppetunniks, et jah, teadus muutub. (Saalist öeldakse midagi.) Miks ma ei soovi minna konverentsile? Ma tõesti ei soovi minna konverentsile, kus ma tunnen, et ma midagi uut ei kuule. Ma olen tuttav nende narratiividega, mida seal esitatakse. Ma ei nõustu nendega, aga miks ma pean minema inimestega vaidlema, kellel on oma usk? Las nad usuvad, las nad räägivad, see on nende õigus. Mina ei pea sinna minema ja mul on selle ajaga väga palju olulisemaid asju teha. (Saalist öeldakse midagi, juhataja helistab kella.) Ma ei keela. Ei ole minu keelata kedagi minna konverentsile.

Evelin Poolamets: Minister Joller! Te ütlesite mõni hetk tagasi oma vastuses, et arst, kes on gripivaktsiiniga vaktsineeritud, kaitseb sellega ka patsienti. Kuid siin on selge vastuolu teadusega. Vaktsiin kaitseb ennekõike seda inimest, kes ise on vaktsineeritud, mitte teisi tema ümber. Samuti olete öelnud ja Postimees on teie väite ka avaldanud, et kristlaste jaoks on vaktsineerimine kohustus Jumala ees. Kuidas te põhjendate selliseid väiteid, mis on esiteks vastuolus teaduspõhise arusaama ja teiseks seovad vaktsineerimise religioossete motiividega? Teie vastusest jääb mulje, nagu ei oleks te teadusega üldse kokku puutunud, vaid te ise tegelete libateadusega.

Sotsiaalminister Karmen Joller: Aitäh nii meeleoluka küsimuse eest! Ma ei teagi, kust alustada. Ma arvan, et ma ei hakka pidama loengut gripivaktsiini kaitsemehhanismidest. Aga see on kõikide vaktsiinide puhul niimoodi, et kui inimesel on endal tõenäosus haigestuda väiksem, siis tal on sümptomeid vähem, millega edasi anda haigust teisele. Selle nimi on karjaimmuunsus. Ja COVID-i ajal selgitasid teadlased väga põhjalikult, mida tähendab karjaimmuunsus. Tegelikult soovitati see termin isegi vahetada kogukonnaimmuunsuse vastu. Kui mina olen vaktsineeritud, siis ma kaitsen teid kõiki sellega, et ma ei levita seda haigust nii palju.

Vaktsineerimine ei ole kunagi absoluutne. Kunagi ta ei kaitse 100% ei mind ega teisi, kunagi ta ei pidurda levikut 100%, nii nagu ka ükski riigikaitseline meetod ei ole sajaprotsendilise efektiga või mõjuga või kõrvaltoimega. Need on alati suhtelised.

Ja kui me räägime sellest karjaimmuunsusest, siis seal hakkavad kuhjuma tõenäosused, mistõttu me vajamegi vaktsineeritust kogu populatsioonis – mitte küll kõikide vaktsiinidega, igale vanuserühmale ja inimesele oma. Aga see kaitseb meid päriselt, vaktsiinid päriselt toimivad, ka gripivaktsiin. Mina soovitan küll vaktsineerida neil, kellel on lähedased hapras seisus kindlasti.

Aga räägime kristlusest. Mis on üks Kristuse aluspõhimõte: see on halastus, teiste aitamine, teiste kaitsmine. Kas see ei lähe kokku Jumala ja Jeesuse õpetustega? Ma olen ka kristlane ja see on nagu kummaline ausalt öeldes, et ma siin praegu neid sõnu räägin, aga ma arvan, kristlaseks olemine ja teadus ei vastanda üksteist. Jah, ma olen teaduse usku, aga ma usun Jumala olemasolu samamoodi. Aga see ei puutu üldse asjasse. Ma arvan jah, et teisi kaitsta on kristlik. Kristlased, minu õed ja vennad, ma usun, enamus vähemasti nõustuvad minuga. Aga aitäh!

Rain Epler: Jaa, aitäh! Proua minister! Ma mäletan, see oli ikkagi selle COVID-i loo pigem algusjärgus või mõnda aega isegi kestnud, kui Irja Lutsar ja Kaari Saarma pidasid kaks sellist pikka vestlust, mis oli lindistatud ja mida oli võimalik kuulata. Ma ütleks, et need olid sellised teineteisest lugupidavad ja arutlevad vestlused. See oli enne seda, kui teie oma sõnakasutusega sekkusite nendesse arvamuste vahetustesse. Irja Lutsar seal vestlustes ütles, et lastele, eriti poisslastele tema pigem neid vaktsiine soovitada ei julge. Siis läks mõnda aega mööda ja siis tulite teie. Teil ei ole kombeks nii väga sõbralikult olnud nendel teemadel arutada. Ja teie ikka lajatasite, et tuleb ja peab ja nii edasi. Aga Irja Lutsar minu teada siis oli ka ikkagi teadusnõukoja liige. Te siin enne ühele küsimusele vastates ütlesite, et te nagu rangelt teadusest ja teadusnõukojast lähtusite. Kust siis sealt see soovitus tuli?

Sotsiaalminister Karmen Joller: Aitäh küsimuse eest! Esiteks tuletan meelde, et ma ei ole tõesti kedagi ähvardanud. Ei ole ähvardanud ei selle konverentsiga seoses ega ka mingil moel. See ei ole minu stiil.

Aga mis puutub Kaari ja Irja omavahelistesse vestlustesse, siis ka mina olen Telegramile intervjuusid andnud – võib-olla tutvuta nendega –, ka väga sõbralikus ja konstruktiivses õhkkonnas. Mul ei ole olnud probleemi vestelda inimestega, kes mõtlevad teistmoodi. Ja ma arvan, et seda te, härra Epler, teate isegi. Meie oleme ka mõnes asjas eri meelt, aga meil on alati väga toredad vestlused. See ei ole ju probleem.

Mis puutub sellesse, kuidas vaktsineerida poisse ja kas tuleb ja peab, siis tegelikult seda “tuleb ja peab” ei ole olnud kunagi Eestis. Laste vaktsineerimine on olnud alati soovituslik ja vabatahtlik. Mina olen selles alati järginud teadusnõukoja soovitusi. Kui teil on vastupidiseid näiteid, siis soovin tõendeid, sest ma tean, et Irja Lutsari sõnu ma kuulasin alati väga suure austusega, ta minu väga suur eeskuju.

Kuidas umbusaldushääletus lõppes?

Arvo Aller: Lugupeetud Riigikogu liikmed, juhin tähelepanu sellele, et ministrile umbusalduse avaldamiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen hääletusele umbusalduse avaldamise sotsiaalminister Karmen Jollerile. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

***

Umbusalduse avaldamise poolt oli 25 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Riigikogu ei avaldanud sotsiaalminister Karmen Jollerile umbusaldust.

Allikad: ERR, Riigikogu stenogrammid

Toimetas Mariann Joonas