Arstid Andres Lindmäe ja Arvo Soomets: Rünnakule Süsteemi Kaitseks

25. september 2015 kell 12:46



house-of-cardsAvaldame põneva arvamusartikli lugejatele juba tuttava arsti Andres Lindmäe ning koolitaja ja diplomeeritud veterinaararsti Arvo Soometsa sulest. Head lugemist!

Meedias on vallandunud möll MMS-i teemadel ja sellel laineharjal jagame siinkohal endi ja meie mõttekaaslaste arusaamisi sellest, mis praegu MMS-i ümber käib.Vaatame siis seda pilti natuke kõrgemalt ehk ronime mäe otsa, et näha terviklikumat ülevaadet sellest, mis orus toimub. Orus olles näeme vaid seda, et käib metsik madistamine ja keset seda möllu tajume vaid oma positsiooni ja survet sellele.

 

Valitsev süsteem ja selle toimimine

Inimkond on juba väga pikka aega allutatud millelegi, mida me võime nimetada süsteemiks. Sellel süsteemil on vaid üks agenda ja see on eksisteerimine. See süsteem ei ole ise võimeline energiat genereerima, vaid on suuteline eksisteerima tänu toidule, mida talle allutatud üksused genereerivad ja muundavad. Meie keha ehk selle bioloogiline väljendus on süsteemi poolt ümber ehitatud süsteemi osaks ja ka see vajab eksisteerimiseks toitu. Meie niinimetatud vaim ei vaja toitu, vaid genereerib seda ise. Seega, süsteem toitub meie poolt genereeritud ja süsteemile söödavaks muundatud energiast. Süsteemi üheks põhiomaduseks on enese olemasolust teadlik olemine ja kõik, mis seab tema olemasolu ohtu, kutsub temas esile paraja paanika. Süsteem ei tegele arutlemisega, vaid ainult olemasolu säilitamise nimel tegutsemisega. Süsteemi agendaks on olemasolu säilitamine ja tegutsemisajendiks nälg, energianälg. Seetõttu on süsteemi sisse genereeritud tung valitseda ja kontrollida, omada võimu ja seda koondada, tsentraliseerida. Muidugi on sellel süsteemipüramiidil ka oma tipp, käputäis ülirikkaid ja -võimukaid ja ka intelligentseid (mitte tarku), aga samas sotsiopaatlikult kuritegelikke. Tipp aga ei saa püsida süsteemi sisemise toetuseta.

Süsteemi enese olemasolust teadlikkus väljendub mõistes taru-teadvus (muide, mesilastaru on üks süsteemi sümbolitest, mis ei väljenda mitte töökust, vaid just teadvusvormi), kus üksikindiviidi teadvus on allutatud kollektiivsele teadvussüsteemile. Kui mesilane omaks koostööle orienteeritud indiviiditeadvust, siis poleks tal tõenäoliselt astlaks muundunud munetit. Kui taru ähvardab oht, siis mesilased saadetakse enesehävituslikule missioonile, nad nõelavad ohuallikat, mille tulemusena nad jäävad astlast ilma ja surevad. Meid valitseval süsteemil on omad mesilased – kõnealuses juhtumis on astlakandjaiks ajakirjanikud.

Meid valitseda püüdva süsteemi olemus ja infovõrgustik koosneb madalsageduslikest infomoodulitest ja seetõttu saab süsteem toituda vaid sellest, millest ta koosneb – madalsageduslikust infost ehk energiast (informatsioon ja energia on põhiolemuslikult üks ja seesama asi).

Millised siis on need süsteemi infomoodulid? Siinkohal vaid väike loetelu nendest süsteemi moodulitest: haridussüsteem, akadeemiline teadussüsteem, allopaatiline meditsiinisüsteem, meediasüsteem, valitsussüsteem, järelevalvesüsteem jne. Kõik need moodustavad ühe suure katussüsteemi. See süsteem ei koosne mingitest peenenergeetilistest hõljuvatest pilvetaolistest moodustistest, vaid lihast ja luust inimestest. Kuidas siis need inimesed sellesse süsteemi on värvatud? Väga lihtsalt – nad püüavad sarnaselt süsteemiga tagada oma olemasolu ja neid ajendab nälg. Süsteem oma moodulitega on inimese informatsiooniliselt ummistanud ja teinud temast masina, näiteks auhinnatud ja paljukiidetud ajakirjaniku või ülimalt lugupeetud arvamusliidrist arsti või mõne süsteemi järelevalvemoodulisse kuuluva kõneisikust peaspetsialisti/eksperdi. Süsteem garanteerib nende inimeste eksistentsi ja näljakustutamise vaid siis, kui nad kuuluvad süsteemi ja funktsioneerivad süsteemi jaoks tõrkumatult.

Me ei saa süüdistada ajakirjanikku või arsti või ükskõik keda, kes süsteemi kuulub, pahatahtlikkuses, sest nad on süsteemi poolt varustatud vankumatu teadmisega, et nad teevad õiget ja kõigi hüvangu huvides vajalikku asja ehk nad kaitsevad süsteemi viiruste eest.

Süsteem kontrollib võimsat relva – massimeediat ja kasutab kontrolli meedia üle, et meid tema huve kaitsva propaganda kaudu VALE- programmeerida ja meile väärat maailmapilti luua.

 

Parim kaitse on rünnak

Kes on siis need viirused, mis ohustavad süsteemi? Antud juhul kõik, kes kuuluvad näiteks MMS-i ja DMSO gruppi. Jätame siinkohal täiesti kõrvale küsimuse, KAS ja KUIDAS see toimib – see on eraldi uurimise ja arutluse teema. Kõige tähtsam on see: need inimesed on hakanud mõtlema süsteemiväliselt ja sellega genereerima infot ehk energiat, mis ei toida süsteemi, vaid viiruselaadselt hoopis lammutavad seda.

Siinkohal oleks vaja pisutki lahti seletada, mis on siis madalsageduslik ja kõrgsageduslik info ehk energia. Madalsageduslikeks energiateks kvalifitseeruvad need energiad, mis seostuvad tunnetega, mis väljendavad hirmu, süütunnet, viha, kurbust, muret jne. Need on tunded, mis tekitavad rusutud olemist, vastandumissoovi väljendumist, hirmu homse ees, ajendavad meid võitlema või põgenema jne. Kõrgsageduslik info annab meile enesekindlust, kerget olemist, selgust jne.

Loomulikult teeb nüüd süsteem kõik võimaliku, et seda energiat genereerivat viirust elimineerida vanade järeleproovitud madalsageduslike meetoditega.

Kuidas süsteem veel töötab? Ta ummistab meid madalsagedusliku infoga sel tasemel, et teeb meist niiöelda klipp-mõtlejad. Kuidas seda tehakse? Kõikvõimalike kanalite kaudu varustatakse süsteemi osakesed stereotüüpsete mõttemudelitega ja seda tehakse nii massiliselt, et inimestel ei jää ruumi iseseisvalt asju ning nähtusi analüüsida ning lahti mõtestada. Piltlikult jäetakse inimestele mulje, et kui nad meediat ei tarbi, siis sõidab elu neist üle ja eest ära. Need stereotüübid, millega meid massiliselt varustatakse on: moslem on terrorist; venelane on loll ja agressiivne ning kõigest 1940-ndatel tuli ja vallutas meid; inimkonna ajalugu on taudide ja sõdade ajalugu; vaid tänu kaasaegsele meditsiinile on võidetud inimkonna hävingut ähvardavad taudid; kloor on mürk, mis tapab kõik elusa jne. Stereotüüpse mõttemudeli käivitamiseks on vaja vaid nii-öelda päästikut, milleks antud juhul on EPL-is ilmunud artikkel ja selle kirjutanud ajakirjaniku päästikuks on olnud ilmselt talle sisestatud iha olla „päästja“, tänu kellele „päästetakse terve armee abituid väikelapsi lollide vanemate idiootsuse eest“. Ajakirjanik on klipp-mõtleja ise sellest aimugi omamata. Ta tormab rünnakule süsteemi kaitseks ja üritab emotsioonipõhiselt kaasata mõtlemisvõimetut massi, et genereerida hüsteeria süsteemi kaitseks ja ohustajate elimineerimiseks.

 

Probleem – reaktsioon – lahendus

Süsteemil on efektiivsed ja siiani end hästi tõestanud relvad inimestega manipuleerimiseks. Üks kasutusel olevaid taktikaid põhineb Hegeli dialektilisel filosoofial ja ajaloos näete selle taktika efektiivset ja järjepidevat kasutamist. Nii kasutati täpselt sama taktikat Iraagi sõjale rahva toetuse saamiseks – meedias avaldati videoklipp Iraagi sõdurite metsikusi kirjeldava Kuveidi tüdrukuga (VALE, mille produtseeris reklaamifirma Hill&Knowlton). Lisaks meedias korratud müüt Iraagi osalemisest 9/11 rünnakus ja massihävitusrelvade olemasolust ja kohesest ohust USA-le. Ehk genereeriti PROBLEEM – Saddam Hussein on deemon! Järgnes rahva emotsionaalne REAKTSIOON: deemon on vaja hävitada! Ja juba oli valmis LAHENDUS – Iraagi ründamine. Tagantjärele teame, et kõik süsteemi algsed väited ja süüdistused põhinesid VALEL. Sõjas aga tapeti hinnanguliselt üle miljoni iraaklase, sealhulgas sadu tuhandeid lapsi.

Täpselt sama taktika on kasutusel ka antud juhtumil, avalikustati väidetav PROBLEEM (see võib olla pseudoprobleem, me ei tea ju veel, kuid inimestele söödeti see ette reaalse probleemina), mille sisu on lihtne ja masside emotsioonile apelleeriv: „Pahad MMS-grupi eestvedajad ja liikmed kahjustavad lapsi!“ Inimpsüühika emotsionaalne (NB! Mitte kriitilisel mõtlemisel ja analüüsil, vaid pimedal emotsioonil põhinev) REAKTSIOON selliselt ette söödetud probleemile on ettearvatav – inimesed tormavad analüüsimata ja kriitilise mõtlemiseta (selleks neile aega ei antagi) rünnakule „pahade“ vastu ja nõuavad verd – vangi, karistada, kurjategijad! Probleemi tekitajatel on aga juba ette pakkuda ka LAHENDUSED – kontrollida, keelata, vastutusele võtta. Sotsiaalministeeriumis on ette valmistatud juba ka lastekaitseseaduse muudatus, mille vastuvõtmine selliselt loodud emotsionaalse fooni taustal – kurjadele lapsekahjustajatele tuleb panna piir – on ettearvatav. MIDA see seaduseelnõu tegelikult sisaldab, see jääb tagaplaanile.

Seega on sellisel süsteemi käitumisel lisaboonused, selleks on võimalus juhtida tähelepanu ära tegelikult tähtsatelt sündmustelt ja süsteemi enese kuritegelikult olemuselt ning kanaliseerida massi energia pseudoprobleemile. Samas süsteem ise (poliitikud ja nende käsilased) on tapnud sõdade ja repressioonide läbi sadu miljoneid ja ka alasüsteemi, nimega ametlik allopaatiline meditsiin, ohvrite arv on määratult suur (sellest võid lugeda siit), ometi ei kuule massimeediast hüsteerilisi üleskutseid selle süsteemi ristilöömiseks.

Kas te panete tähele, et see „kloordioksiidi-skandaal“ lahvatas väga perfektse ajastusega? Inimesed on suhteliselt raevu täis kõikvõimalikest pagulas-teemadest ja hakkasid juba väga selgelt väljendama oma arusaamist, et tegemist on globaalse inimkaubanduse skeemiga, mille üks lüli on meie enda valitsussüsteem. Hakati suhteliselt agressiivselt ründama rahvasaadikute niinimetatud kuluhüvitisi jne. Süsteemil oli kähku vaja rahva raevule uut kanaliseerimist, sest vaatamata sellele, et süsteem toitub sellest raevust, on see süsteemile koormav kanda ja nagu võluvitsaga ilmus avalikkuse ette MMS ja selle suurem avalikustamine (Saale Kareda konverents, mis süsteemil märkamata ei jäänud). Leiti klippmõtlejate ja raevutsejate maandamiseks uus objekt ja see on „armee kaitsetuid lapsi ja vanureid ning haigeid pluss tappev kloordioksiid“ (see on stereotüüpide kompleks) ja „hord lolle FB-sektante“, kes on „pahatahtliku äriskeemi ohvrid“ (see on päästik).

Jah, võime öelda nii, et elame maailmas, mida üritab kontrollida käputäis ülirikkaid ja -võimukaid. Loomulikult üritavad nad kindlustada ja laiendada oma võimu. Nad ei saaks seda aga teha kuuleka taru-mõtlemist kandvate süsteemi abiliste armeeta. Tegelikult toimub aga lihtsalt see, et süsteem üritab eksisteerida ja kustutab oma nälga.

 

Ärkamisaeg

Seda lugu illustreerib üks sümbol – uroboros. Uroboros on valitseva süsteemi üks alussümboleid, mida laiemate masside jaoks on tõlgendatud kui jätkusuutlikuse ja taassünni sümbolit. Tegelikult ei ole eneseõgimises mitte midagi jätkusuutlikku. Süsteem õgib ennast ja ärganutel on aeg sellest tsüklist välja astuda.

Süsteemi masinavärgi mutreid saab äratada vaid tasa ja targu, sest sügavalt uinujaid paugutamisega äratada ei saa – nad võib-olla ärkavadki, aga nad on väga pahurad ja teevad kõik, et minna uuesti magama. Seega, laske magajatel ennast välja magada ja iga süsteemi mutrikesel on oma aeg ise virguda või… saada alla neelatud – ka selle kurva tõsiasjaga tuleb arvestada ja kohati leppida. Miks? Sest osad süsteemi mutrikesed on nii kulunud, et neist ei saa enam asja.

Mida siis teha, et süsteemi mitte toita? Astuge süsteemist esialgu välja kasvõi sellega, et proovige mõned nädalad infopaastu, mis seisneb lihtsas valikus: ärge tarbige ametlikku ja kontrollitud meediat (raadio, ajalehed, televisioon, uudisteportaalid jne). Süsteem saab toimida vaid siis, kui me USUME kriitilise mõtlemiseta tema autoriteeti ehk siinkohal massimeedia autoriteeti. Albert Einstein on aga öelnud nii: pime usk autoriteeti on tõe suurim vaenlane.

Ärge üritage süsteemi informeerida nende endi kanalite kaudu, vaid kasutage infokanaleina omaloodud või spontaanselt ja süsteemiväliselt tekkinud kanaleid. Kui me hakkame süsteemi kanaleile edastama omi edulugusid, siis süsteem teeb meid kohe lolliks näiteks väidetega, et „üksikjuhtum“, „pole teaduslikult tõestatud“ või „mida see torujüri meditsiinist teab?“. Võtke teadmiseks oma enese teadmine ja teadke seda, et teie enese teadmine ehk teadlikkus toimib sõnagi lausumata ja tegugi tegemata teie ümbruse infoväljas kui viirus. Süsteemist välja astudes teie informatsioonilised sagedused tõusevad ja ühel päeval astub teie juurde inimene ning küsib: „Mis see on, mis sind niimoodi särama paneb?“

Ja siis te vastate…

 

Arvo Soomets ja Andres Lindmäe

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.