Washingtoni osariigi ülikoolis avaldas grupp füüsikuid uue teadustöö, mis toetab statistiliselt ideed, et kogu meie universum on justkui suur arvutisimulatsioon. See on peavoolu teadus ning see idee ei pruugi olla nii jabur, nagu esmapilgul tundub. Muu hulgas toetab see uudis ka ideed sellest, et on olemas Looja, kes lõi kogu universumi ning selle sees oleva.

Töö, mille pealkiri on “Constraints on the Universe as a Numerical Simulation” , kirjeldab lihtsustades seda teooriat järgmiselt.

Arvutiekraanil on kindel resolutsioon ja nähtavate pikslite arv ning kõik, mida sellele ekraanile kujutada või joonistada saab, koosneb nendest pikslitest. Mitte midagi ei saa näidata poole piksli kaupa ja ei ole võimalik teha joont piksliterea vahele. Kõik, mida sa arvutiekraanil näed, on põhimõtteliselt asetatud riistvaraliselt võimaldatud pikslite võrgustikule. Seega, sinu arvuti riistvara määrab ära kõige väiksema ühiku, mida ekraanil näha võib.

Meie reaalsus on pikseldatud

Reaalses maailmas me arvame, et siin ei ole piksleid ja me võime sujuvalt liikuda mis tahes asukohta. Me oleme analoogolendid, kes elavad piksliteta maailmas.Tuleb välja, et meie “reaalsus” on samuti pikseldatud, lihtsalt äärmiselt kõrge lahutusega/resolutsiooniga.

Selle uuringu tulemuste kohaselt “joondub” kosmiliste kiirte energiatase meie (kodu)universumi “lahutuse” järgi. Teisisõnu, elektromagnetkiirguse seadused on määratud selle “universumiks” nimetatava kolmemõõtmelise simulatsiooni resolutsiooniga.

Uuringu tulemus, mida paljud teadlased keelduvad tunnustamast, on see, et kui selline konstruktsioon leiab tõestust, siis tõestab see omakorda ka seda, et on olemas teadvusel Looja, kes on universumi ehitanud intelligentse kavandi järgi.

Alusvõrgustiku struktuur

Selle värske uurimuse autorite järeldus on järgmine: “Selle numbrilise simulatsiooni stsenaarium võib ennast meile avaldada kõrgeima energiaga kosmiliste kiirte jaotustes, milles avalduvad pöörlemissümmeetria häiritused peegeldavad alusvõre struktuuri.”

Seesama alusvõre struktuur ongi lihtsamalt seletades meie füüsilise maailma simulatsiooni resolutsioon. Tuleb välja, et meie universum ei ole analoog, vaid hoopis digitaalne. Inimene on digitaliseeritud füüsiline olend, küllastunud mittemateriaalse teadvusega, mis on füüsilisest simulatsioonist sõltumatu. Selle mõistmine on täpselt nagu “Matrixi” filmis punase tableti võtmine ning avastamine, et universum, mida sa pidasid reaalsuseks, on tegelikult suur arvutisimulatsioon. Iseenesestmõistetavalt on sellise kontseptsiooni puhul järgmiseks küsimuseks: kes selle ehitas?

Intelligentne disain

Üks ilmne vastus on, et meie ehitasime! Mitte “meie”, nagu inimesed Maa peal, vaid “meie” nagu kõrgestiarenenud pealtnäha üleloomulike olendite tsivilisatsioon, millel on võrreldamatult võimas tehnoloogia. Teooria kohaselt ehitasime me kollektiivselt selle simulatsiooni ning siis nõustusid mõned meist oma teadvust sellesse sisestama, et saada sellel planeedil “inimelu kogemus”.

Teine võimalik vastus on, et “Tema” ehitas. Kes on “Tema”? Jumal või Looja – kõikjalviibiv ning kõikvõimas teadvus. Ta lõi universumi ning varustas uued olendid vabatahtliku teadvusega, mis võimaldab “ärgata”. Surres lahkub teadvus simulatsioonist ning naaseb oma allikasse, milleks on seda reaalsust ületav tõeline reaalsus. Inimesed, kes on kogenud surmalähedast kogemust, kirjeldavad seda kui “tuhat korda reaalsemat kui elu Maal”.

Mis võiks sellise simulatsiooni eesmärk olla?

Kui universum on teadlikult loodud, siis peab sellel olema ka eesmärk. Surmalähedase kogemuse läbi elanud neurokirurg dr. Eben Alexander kirjutab oma raamatus, kuidas talle öeldi, et universumeid on palju, kuid nende keskmeks on armastus. Ka kurjus on olemas, kuid see on vajalik vaba tahte olemasoluks. Ilma vaba tahteta ei oleks arengut ja edasiliikumist. Ning kuigi vahel näib kurjus olevat domineeriv, siis üldpildis triumfeerib kindlasti armastus.

Selle reaalsuse peamine eesmärk näib olevat isikliku arengu kogemine ja õppimine, kuidas kurjusest võitu saada. See selgitab ka, miks näib, et me oleme igapäevaelus nii suure hulga kurjuse keskel – meie hinged valisid siia tulemise, et õppida, kuidas sellest võitu saada. Surma järel hindab kõrgem jõud seda, kuidas me oma ülesande täitsime. Kas meil õnnestus saavutada isiklik areng, kas me õppisime kurjast võitu saama ning armastust ja kaastunnet väljendama?

Suur hulk inimesi ei soorita seda testi edukalt, surres kibestunud, ahnete ja sõltuvuste käes vaevlevate kurjuse käsilastena, kes arvasid, et nad võidavad elumängu, kuid kaotasid tegelikul Looja katse. Olukorra teeb keerulisemaks see, et kellelegi ei võimaldata mälu selle kohta, mida me siia tegema tulime. See teeb “valgustumise” inimese eluea jooksul väga suureks saavutuseks.

Mida see sinu elu jaoks tähendab?

Kui sa usud teooriat, et universum on tegelikult kõrgema jõu poolt loodud suur simulatsioon, siis sunnib see sind järele mõtlema, mis on elu mõte. Arvatakse, et see on suurepärane vabandus langeda täielikku hedonismi ja muuta kogu oma elu meelelahutuseks. Kuid see ignoreerib isikliku arengu olulisust. Universum ei ole hiiglaslik mänguväljak, vaid tõsine spirituaalse tugevuse katsumus.

– Ära jahi materiaalseid väärtusi, sest need ei ole nagunii reaalsed. Raha ja rikkuse kogumine on sama mõttekas kui kuldmüntide kogumine arvutimängus.

– Ela oma elu nii, et sa “võidaksid” selle simulatsiooni – saaksid võitu kurjast ning koguksid n-ö hea karma punkte, jagades armastust ja aidates teistel ärgata.

– Tea, et kõik sinu teod on nähtavad ja saladusi ei ole. Kui saabub aeg, siis pead sa nende eest vastust andma. Ära tee midagi, mille pärast su hing peaks piinlikkust tundma, sest sinu teod salvestatakse su hinge igaveseks.

– Pea meeles, et surm ei ole lõplik. Võimalikult pikalt ellu jäämisest olulisem on elada mõtestatud elu. Sinu otsused ja eetika elavad kauem, kui kestab sinu elu inimesena.

– Mõista, et sinu teadvus on igavene ning sa väga tõenäoliselt “nõustusid” sellesse ellu tulema ja seda vaimset testi läbima. Püüa see läbida edukalt, käitudes kõrgete vaimsete põhimõtete kohaselt.

Kas teadus on tõestanud Jumala olemasolu?

Teaduse eesmärk ei ole kindlasti Jumala olemasolu tõestamine, pigem on suurem osa tänapäeva teadusest väga kindlalt selle idee vastu. Aga isegi kui kogu universumi ajalugu on selge kuni Suure Pauguni, siis jääb ikka küsimus, kes algatas tolle sündmuse?

Kui vaadata tõsiselt füüsikaseadusi, siis on selge, et universaalsed konstandid, mis juhivad meie universumi aluseks olevaid energiaid ja mehaanikat, on äärmise täpsusega häälestatud selliselt, et luua bioloogilist elu võimaldav universum. Kui muuta vaid veidi mõnda neist konstantidest, siis ei teki enam tähed ja planeedil ei saa tekkida elu.

Allikad: Natural News, Arxiv

Toimetas Katrin Suik