Eesti meedikute ja teadlaste ühispöördumine: vaktsiinide mõju on lubatust väiksem, lõpetage sotsiaalne survestamine

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

22. oktoober 2021 kell 18:22



Eesti Päevaleht on täna avaldanud rühmituse Eesti Meedikud ja Teadlased Avatud Diskussiooni Poolt pöördumise vabariigi valitsuse, riigikogu ja õiguskantsleri poole. “Oleme grupp Eesti arste, tervishoiutöötajaid ja loodusteadlasi, keda on kokku toonud soov vähendada ühiskonnas tekkinud polariseeritust vaktsineerimise ja terviseohutuse teemal,” seisab 20. oktoobril adresseeritutele saadetud avalduses. 

 

Palume kõiki osapooli ja ühiskonnagruppe haaravat tasakaalustatud arutelu COVID-19 olukorra osas Eesti Vabariigis.

Juhime tähelepanu järgmistele probleemidele:

  • Eestis kasutatavatel COVID-19 vaktsiinidel on Euroopa Ravimiameti poolt antud tingimuslik müügiluba erakorraliseks kasutamiseks. See tähendab, et võrreldes teiste, varasemate vaktsiinidega, on nende kohta oluliselt vähem kliinilisi andmeid enne tarvitusele võtmist. Koroonavaktsiinide kliinilised uuringud kestavad vähemalt aastani 2023 ning praegu puuduvad lõplikud andmed nende kõrvaltoimete ja efektiivsuse kohta.
  • Seniste andmete põhjal vähendavad COVID-19 vaktsiinid indiviidi tasemel haiguse raske kulu ja surma riski. Eriti oluline on see immuunpuudulikkuse, kardiovaskulaarsete haiguste, diabeedi, ülekaalu ja teiste riskihaigustega inimeste puhul, kellel on suurem oht sattuda haiglaravile või surra.
  • Soovitame igakülgselt informeerida riskirühmi, muuhulgas üle 65-aastaseid eakaid, kõigist vaktsineerimisega kaasnevatest asjaoludest, mis aitaks langetada informeeritud nõusolekut, säilitades vaba tahte printsiip.
  • Teame siiski ka seda, et vaktsiinide mõju haiguse leviku piiramisel populatsiooni tasandil on oluliselt väiksem algselt lubatust. Seetõttu peame ebaeetiliseks sotsiaalset survet vaktsineerimiseks.
  • Eestis rakendatud vaktsiinipasside poliitika põhineb uskumusel, nagu oleksid vaktsineeritud inimesed nakkusohutud. Teades, et haigestuda ja viirust levitada võivad nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata indiviidid, on viimaste põhiõiguste piiramine põhjendamatu ja ebaõiglane. Heas usus kasutusele võetud vaktsiinipassid ei teeni oma algset meditsiinilist eesmärki, vaid töötavad pigem sellele vastu, pakkudes nende omanikele alusetut turvatunnet ja lõhestades ühiskonda.
  • Laste vaktsineerimisest saadav kasu ei ületa võimalikke riske. Lapsed ja noored ei kuulu COVID-19 riskigruppi ning nende haigestumine on reeglina kergekujuline.

Meie ettepanekud olukorra parandamiseks:

  1. Terviseandmed on inimese ja tema arsti vaheline asi. Nõuded neid esitada kolmandatele isikutele nagu turvatöötajad või tööandjad, tuleb tunnistada ebaseaduslikeks.
  2. Kuna COVID-19 haiguse läbipõdemine annab laiema, efektiivsema ning pikaajalisema immuunsuse kui kasutusel olevad vaktsiinid, tuleb seda asjaolu ka COVID-tõendite väljastamisel arvestada. Kui riik on siiski otsustanud jätkata COVID-passide nõudmist siis peaks läbipõdenutel olema samad õigused kui vaktsineeritud inimestel, ilma kehtivusaja erisuseta.
  3. Viiruse “kontrolli alla saamise” võimatu ülesande asemel tuleb keskenduda haiguse ennetamisele ja ravisoovituste väljatöötamisele haiguse algfaasis.
  4. Palume lõpetada hirmutamisel ja survestamisel põhinev kommunikatsioon ja algatada erinevaid spetsialiste kaasav teadmistepõhine dialoog.

Loodame riigijuhtide tarkusele ja nende tasakaalustatud otsustele.

Lugupidamisega ja avatud diskussiooni ootuses,

Grupp: Eesti Meedikud ja Teadlased Avatud Diskussiooni Poolt

Allkirjastanud 56 ja 47 anonüümseks jääda soovinud meedikut ja teadlast. Kokku 103 grupi liiget.

Alar Aab, arstiteadused PhD
Heli Goode, arst
Triin Eller-Pihelgas, arst-psühhiaater
Kaiu Hallik, füsioterapeut
Tea Hook, õde
Tanja Iljasenko, Statistikaameti peametoodik, PhD bioinformaatika
Helju Juhanson, anestesioloog-intensiivraviarst
Ruth Kaasen, õde
Elle Kalamägi, õde
Mare Kalm, õde
Aet Kanarbik, hambaarst
Viiu Karro, ämmaemand
Eveli Kask, õde
Külli Keel, ämmaemand
Pille Kilgi, anestesioloog-intensiivraviarst
Anti Kukkela arst- ortopeed
Piia Künnapuu, õde
Aili Kütt, ämmaemand
Aleksander Lammas – biolabori juhataja
Helen Lasn, perearst, PhD
Eliia Laats, füsioterapeut
Anneli Liivamägi-Hitrov, psühholoog
Sandra Liivrand, õde
Tiia Mardu, arst – radioloog
Merlin Mesak, ämmaemand
Pille Mättas, farmatseut
Meeme Mõttus, hambaarst
Marina Noskova, üliõpilane õe erialal
Viiu Paalme, molekulaarbioloog
Signe Pedaja, õde
Juta Peterson, hambaarst
Maire Piho, hambaarst
Mari Piigli, õde
Jevgeni Popakul, intensiivraviõde
Martin Ruumet, üldarst
Sergey Saadi, perearst
Kaari Saarma, molekulaarbioloogia MSc
Kadri Saarma, hambaarst
Urmas Saarma, teadlane, molekulaarbioloog, PhD
Merike Seer, arst
Sirje Rüütel Boudinot, immunoloog, PhD
Riin Sildos, anestesioloog-intensiivraviarst
Virve Siirak, arst-õppejõud, MSc
Kristi Sims, ämmaemand
Margit Silla-Vunk, ämmaemand
Ülle Sommer, õde
Joona Sõsa, kiirabiõde-brigaadijuht
Toomas Talving, proviisor
Aivar Tilk, arst – uroloog
Kadri Tootmaa, arst-resident psühhiaatrias
Ines Vaide, arst – hematoloog
Maarja Valb, õde
Inna Varbola, farmatseut
Pille Varmann, arst – psühhiaater
Evelin Vatsa, perearst
Kärt Süvalep, õde

20.10.2021
Eesti Vabariik

 

Allikas: Eesti Päevaleht

Foto: Iryna / Adobe Stock

 

Toimetas Mariann Joonas



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt