Telegrami järjejutt: Ennustused, mis läksid täide I

21. aprill 2018 kell 16:47



future-predictionInimesed on teinud kõiksuguseid ennustusi juba aegade algusest – kasvõi alates sellest, kui ennustati, kas kütid tulevad jahilt saagiga tagasi või ei. Tänapäeval on selle sõnaga seostatud pigem maailmalõpu kuulutamist, aga ka maailma arenemise ettekujutamist. Sellel nädalavahetusel toome teieni lood kümnest inimesest, kes julgesid unistada ja fantaasial lennata lasta. Nüüdseks on aga selge, et nende lennukad ennustused ongi tõeks saanud.

 

sculley-1201121987. aastal tootis Apple firma toonase tegevjuhi John Sculley kontseptsioonile toetudes video nimega “Knowledge Navigator” (tõlkes teadmiste navigaator), kus kujutati 25 aasta pärast olemasolevat tehnoloogiat. Videos näidati professorit, kes valmistus loenguks ning kasutas selleks prototüüp-iPadi ehk lamedat puutetundliku ekraaniga tahvelarvutit. “Knowledge Navigator” ise on aga häälega kontrollitav assistent.

Oma tööd tehes võtab professor vastu kolleegi videokõne, mis on tänu Skype’ile ja teistele programmidele meile hästi tuntud. Mis aga teeb selle tulevikku ennustava video kummaliseks, on ajaline täpsus, millega virtuaalset assistenti kujutati. Kui professor otsib viie aasta tagust uurimistööd, tuuakse välja dokument aastast 2006 ning kalendris on näha kuupäev 16. september. See tähendab, et videos toimuv leiab aset 16. septembril 2011. aastal. Hääljuhitava assistendi Siriga varustatud iPhone 4S-i esialgne väljalaskekuupäev oli 4. oktoober 2011 ehk vaid paar nädalat pärast  videos kujutatud aega. Muidugi saab vaielda, kas videos ennustati tulevikku või hakati tulevikku kujundama selle video järgi.

 

 

55567-watkins-gelecegi-gordu1900. aastal tegi ameeriklasest ehitusinsener nimega John Elfreth Watkins arvukalt ennustusi selle kohta, milline võib maailm olla saja aasta pärast. USA koduperenaiste ajakiri Ladies’ Home Journal avalikustas neist mõned artiklis “Mis võib juhtuda järgmise saja aasta jooksul“ (“What May Happen In the Next Hundred Years“).

Watkins alustas artiklit järgnevalt: “Need ennustused näivad kummalised, peaaegu võimatud,“ ning selgitas, et ta oli konsulteerinud riigi parimate teadus- ja õppeasutustega, et küsida spetsialistide arvamust kokku 29 teemal. Tema ennustusi lugedes tasub meeles pidada, et nende kirjutamise ajal ei olnud isegi sõiduautod massitootmises levinud, sest Henry Fordi mudel T-d tutvustati inimestele alles 1908. aastal.

Watkins ennustas ette nii värvifotosid (mis leviksid üle maailma vaid tunniga), kliimaseadmeid, mobiiltelefone, isegi ameeriklaste pikkuse kasvu,  eelvalmistatud ja pakendatud toidu, USA populatsiooni kasvu aeglustumist (toona arvati hoopis, et see üha kasvab), kasvuhooneid, kus muudetakse talv suveks ning öö päevaks, televiisoreid, tanke (“Hiiglaslikud ratastel kindlused sõidavad üle avatud väljade meie ekspressrongide kiirusel.”), kiiremaid ronge. “Inimene näeb üle kogu maailma. Inimesed ja kõiksugused asjad tuuakse kaamerate fookusesse, mis on elektriliselt ühendatud vooluringide teistes otses asuvate kaameratega, ulatudes tuhandeid kilomeetreid,“ võib viidata satelliittelevisioonile, internetile või mõlemale. Tema ennustustest saab lähemalt lugeda siit.

gallery

 

 

SISKEL EBERT1987. aastal andis tuntud filmikriitik Roger Ebert intervjuu Omni ajakirjale, kus temalt küsiti, milline saab tema arvates olema tulevikus kino ja televisiooni vaheline konkurents. Ebert vastas: “Meil saab olema kõrgkvaliteediline, laiekraaniga televisioon ning nupuvajutusega valimissüsteem, et tellida filmi, mida tahad, siis kui tahad. Sa ei pea minema videolaenutusse, vaid tellima filmi ning siis maksma selle eest. Videokassetid saavad olema iganenud nii eelsalvestatud filmide näitamiseks kui ka filmide salvestamiseks. Inimesed salvestavad filme 8mm [filmi?] peale ning mängivad neid kasutades laserplaadi/CD tehnoloogiat…  Sellise revolutsiooniga kohaletoimetamises ja levitamises saab igaüks, ükskõik mis suuruses linnas, näha filme, mida ta tahab näha.“

Ajas, kus isegi kaabeltelevisioon oli tegemas lapsesamme või kus olid küll olemas laserplaadid ja CD-d, aga DVD-sid ei tulnud veel kümme aastat, võisid tema sõnad tunduda äärmiselt kummalised. Huvitav, kas keegi oskas üldse aimata, mida võib HDTV ehk kõrgkvaliteediline televisioon päriselt endast kujutada ning milline võib olla laiekraan televiisor?

cbe9caa5_b5a7181c_5fd3_42aa_bee2_1e29eb232e1a

 

 

George_Orwell_press_photoKui rääkida tuleviku ennustamisest, siis ei saa kuidagi jätta mainimata George Orwelli ning tema kujutlust düstoopsest maailmast, mida ta kirjeldas raamatus “1984” ja millest võime leida tänapäevaga mitmeid sarnasusi. Üheks näiteks on Suure Venna jälgimine – NSA pidev kõnede pealtkuulamine,  kõnede andmebaasi olemasolu,  ning inimeste isikliku info kogumine internetist . Samuti lõputu sõdimine, sõjaliste konfliktide õhutamine ja ka rahva rahulhoidmine tsirkuse ja leivaga – internetis on kuumimateks teemadeks erinevate kuulsuste rõivastevalik või paariminutilised vastuolulised muusikavideod, aga tõsisemad teemad ei saavuta kunagi sellise suurusega jälgijaskonda.

Märgata võime ka newspeak-i ehk uuskeelt, mis võib tänapäevases kontekstis osaliselt kattuda poliitiliselt korrektsete sõnadega. Eufemismide ning läbi lillede ütlemise kaudu muudetakse sõnade tähendust ning seoseid, mis nendega tekivad. Kaamerate ja muude jälgimisprogrammide kaudu meenutatakse inimestele, et neid jälgitakse pidevalt. USA-s on kogu peavoolumeedia kuue megakorporatsiooni käes ning seal esitletakse uudistena ka kallutatud statistikat, vääraid majanduslikke ennustusi ning võltsitud küsitlustulemusi, et jätta muljet paremuse poole muutumisest ning sellest, et kõik inimesed nõustuvad populaarseima arvamusega. Orwelli kujutatud maailma ning meie tänapäevase maailma sarnasustest saab lähemalt veel lugeda siit  ning Zen Gardneri artiklist siit.

CCTV

 

kurzweil-rayRay Kurzweil on tuntud oma tehnoloogiliste saavutuste kohta käivate ennustuste poolest ja mees on isegi leiutanud mõningaid tehnoloogilisi vidinaid nagu näiteks teksti lugev tarkvara ja kõne tuvastavad seadmed, lisaks on viis tema novelli bestsellerid. Tema ennustused on aga üsna tihti tõeks muutunud ning üllatav on ka see, et mõnikord on täppi läinud isegi pakutud aasta. Mitmete ennustuste hulgast paistavad silma näiteks novellis “Intelligentsete masinate ajastu” (“The Age Of Intelligent Machines”) mainitud Nõukogude Liidu lagunemine 1991. aastaks; see, et arvuti võidab parimaid inimmängijaid males aastaks 2000 ning et traadita internet muutub praktiliseks ja levinuks 21. sajandi alguses.

1999. aasta novellis “Vaimsete masinate ajastu” (“The Age Of Spiritual Machines“) ennustas ta ette e-raamatuid, näotuvastuse tarkvara ning nanotehnoloogiat. Aastaks 2009. teatas Kurzweil, et tema 108-st ennustusest 89 olid täielikult täide läinud. 2012. aastal läbi viidud taashindamine selgitas välja, et Kurzweili prognoosidest on õigeteks osutunud 86%. Sellisel juhul on heaks (või hoopis halvaks?) uudiseks see, et ta on ennustanud inimestele surematust (või vähemalt kõvasti pikemat eluiga) nanotehnoloogia abiga.

 

 

Jätkub pühapäeval…

 

Allikad: PolicyMic, ListVerse, Memolition

Fotod: processmaximus.wordpress.com, appleinsider.com, sondakikahaberleri.info.tr, weblogtoolscollection.com, Buena Vista Television / Everett Collection, tradekorrea.com, Branch of the National Union of Journalists, adalarms.co.uk, technorati.com, endthelie.com

 

Toimetas Annika Urvela

 

NB! Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.