Allar Jõksi sõnul pole maskinõue seaduslik: valitsus on oma pädevust selgelt ületanud

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

24. november 2020 kell 15:46



Varemgi sel teemal sõnal võtnud endine õiguskantsler Allar Jõks kirjutab täna Eesti Päevalehes, et on endiselt veendunud, et valitsuse maskinõue on õigustühine. Päevalehe artikkel on tasuline, ent Jõks on avaldanud mõtted ka oma Facebooki seinal.

 

Miks viriseda maskisunduse juriidiliste nüansside üle ajal, kui viirusega võitlemine on kõigi ülesanne?
Sest kriisi hinnaks ei tohi olla „karantiinis“ õigusriik. Nõudlikkus riigivõimu suhtes on ainus ja toimiv vaktsiin põhiseaduse kaitseks.

Paistab, et inimesed ei taha kriisi ajal teada, mida valitsus valesti teeb. Nõutakse kõvemat kätt ja pehmemat suhtumist valitsusse.
Vaatamata sellele julgesin lugesin mitu korda maskisunduse korraldust ja seletuskirja, et aru saada, kas korraldus on õiguspärane.
Valitseva kohtupraktika kohaselt peab iga piirangu kehtestamiseks olema selge lubav volitusnorm. Sellist õigusnormi ei ole.
Valitsus möönab seletuskirjas, et maskisundust nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (NETS) tõesti otsesõnu ette ei näe.

Kaudselt lubavat maskisundust üldvolitusnorm NETS § 26 lg 2, mille kohaselt nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks võib Terviseamet haldusaktiga muu hulgas nõuda desinfektsiooni, desinsektsiooni, kahjuritõrje või puhastuse korraldamist. Lugege mitu korda tahate aga maskisundust siit välja ei loe.

Maskisunduse võimaluse puudumist NETS-s põhjendab valitsus sellega, et konkreetse kohustuse või piirangu sätestamine seaduses ei olnud seaduse vastuvõtmise ajal (mai 2020) tuleviku määramatuse tõttu võimalik. Elus ei ole võimalik kõike ette näha, mistõttu ei ole ka võimalik tagada olukorda, kus kõik normid sisaldavad detailseid koosseise ja õigusjärelmeid.

Kas tõesti 2020.aasta mais, kui NETSi muudatused vastu võeti, ei teadnud valitsus/Riigikogu, et maski kandmine võiks olla üks abistavatest piirangutest? Kas pärast maikuud ei olnud ka võimalik NETSi täiendada?

Maskisundust õigustab valitsuse seletuskiri ka Vangistusseadustiku §-ga 4¹lg 2, mille kohaselt kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel.

Tahaks loota, et valitsus ei käsitle kõiki eestimaalasi vangidena. Lisaks ei ole võrdlus vangistusseadusega kohane seetõttu, et NETS ei sisalda normi, mis võimaldaks Terviseametil või valitsusel „kehtestada muid piiranguid, mida käesolev seadus ette ei näe“.

Kujutame siiski ette, et Terviseametil on õigus maskisundust kehtestada, sest NETS lubab Terviseametil haldusaktiga muu hulgas nõuda desinfektsiooni, desinsektsiooni, kahjuritõrje või puhastuse korraldamist.
Kas selline õigus oleks ka valitsusel?

NETS näeb epideemia tõkestamiseks ette lahenduse, kus teatud piirangute kehtestamine on Terviseameti ainupädevus ja teatud piiranguid saab kehtestada nii Terviseamet kui ka valitsus. Piirangud, mida saaks kohaldada valitsus on sõnaselgelt ja ammendavalt loetletud NETS §-s 28 lg 5: sulgeda asutusi ja ettevõtteid, keelata avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise ning kehtestada muid liikumisvabaduse piiranguid.

Lugege mitu korda tahate aga maskisundust välja ei loe. Ega üldvolitust, mis võimaldaks valitsusel kehtestada muid piiranguid, mida seadus ette ei näe.

Järelikult on valitsus seadusega ettenähtu pädevust ületanud. Mis on selle tagajärg? Haldusmenetluse seaduse kohaselt on tühine haldusakt, mille on andnud organ, kellel selleks puudub pädevus.

Kas maskisunduse eirajat saaks trahvida või sunnirahaga ähvardada? Ei
Sunniraha saaks kohaldada juhul, kui 1) isik ei täida valitsuse korralduses ettenähtud nõuet, 2) talle on ettekirjutusega antud tähtaeg selle kohustuse täitmiseks ning 3) ta jätab ettekirjutuses ettenähtud tähtajaks kohustuse täitmata. Pange see nüüd maskikandmise konteksti ja näete, et see ei toimi.

NETS näeb ette rahatrahvi nakkushaiguste tõrje nõuete rikkumise eest. NETS eristab nakkushaiguste tõrje ja tõkestamise. Nakkushaiguste tõkestamise nõuete (milleks võiks maskisundust pidada) rikkumise eest NETS rahatrahvi ette ei näe.

Kelle õigusi maskisundus riivab, võib soovi korral pöörduda 30.päeva jooksul halduskohtusse
Seega on niivõrd lihtsas asjas nagu maskisunduse kehtestamine puudusi rohkem kui kooseluseaduse teemalisel uudisel kommentaare. See tekitab kahtluse, kas näiteks muud viiruse piirangud ettevõtetele on õiguspärased.

Juba 1994.aastal tunnistas Riigikohus põhiseadusega vastuolus olevaks politseiseaduse, mis võimaldas ametnikel seadusliku aluseta rakendada operatiivtehnilisi meetmeid. Riigikohus sõnas: „Seda, mida Põhiseaduse järgi on õigustatud või kohustatud tegema seadusandja, ei saa edasi delegeerida täitevvõimule, isegi mitte ajutiselt ja kohtuvõimu kontrollivõimaluse tingimusel.“
Kas oleme tõesti tagasi aastas 1994?

Öeldakse, et me väärime oma valitsejaid. Mul on põhiseaduslik õigus uskuda, et väärime paremat valitsemist.
Lõpetuseks. Kanda või mitte? Mina kannan maski. Mitte kohustuse pärast, vaid vaatamata sellele.

P.S. Maski teemal ei võta sõna töö tõttu. Seetõttu ei maksa mu poole pöörduda sooviga, et esindaksin vms. Ka selle postituse ainuke eesmärk on, et võim võtaks õigust tõsiselt.

 

Loe pikemalt: Eesti Päevaleht, Allar Jõksi Facebook

Foto: erakogu

 

Toimetas Sander Soomaa



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.