MTÜ Eesti Tsviilallianss toetusel esitati kohtusse kaebused tingituna valitsuse piirangutest

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

14. mai 2021 kell 10:56



MTÜ Eesti Tsiviilallianssi toetusel on kohtusse esitatud kaks koroonapiirangutega seotud kaebust. Allpool välja toodud kaebused peaks oma lahendites Eesti rahva jaoks selgust tooma Vabariigi Valitsuse meetmete ja nende rakendamise õigsuse ning jõustamise osas. Head tutvumist!

 

1. Kaebus seoses piirangutega teatritele, spaadele, kinodele ja toitlustusettevõtete siseruumides toitlustamisele.

Sorainen Advokaadibüroo advokaadid Gerli Gritsenko ja Allar Jõks esitasid MEM Kohvikud esindajatena esmaspäeval 10.mail Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse korralduste nr 146 ja 170 tühistamiseks.

Nimetatud korraldustega pikendati aprilli lõpus ja mai alguses piirangud teatritele, spaadele, kinodele ja toitlustusettevõtete siseruumides toitlustamisele.

Kaebuse kohaselt ei ole valitsus toitlustusettevõtte siseruumides toitlustamise keelamisel kaalunud kõiki asjassepuutuvaid põhiõigusi ning hinnanud piirangu sobivust, vajalikkust (sh ettevõtjat vähem koormavamaid alternatiive) ja mõõdukust.

Korralduste õiguslikuks aluseks oleva nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 28 lg 5 kohaselt peavad piirangud olema vältimatult vajalikud. Vältimatult vajalik saab olla aga meede, mille proportsionaalsust, sh alternatiivsete leebemate meetmete puudumist, on jälgitavalt kaalutud.

Puudub igasugune andmestik, et toitlustusasutused on kõrge nakkuvusega paigad. Seetõttu ei pruugi sisetingimustes tegutsemise piirang olla sobiv. Toitlustusasutustele on võimalik kohaldada ka alternatiivseid, vähem koormavaid piiranguid, näiteks hajutatuse, täituvuse ja lahtiolekuaegade kitsendustega. On äärmiselt kaheldav, kas hüpoteetiline ja tõendamata toitlustusettevõtete siseruumidest lähtuv nakatumisoht õigustab piiranguid, mis oma kestuse ja intensiivsuse tõttu toovad suure tõenäosusega kaasa ettevõtte maksejõuetuse.



Korralduse seletuskirjas olevad üldised viited teistele riikidele on asjassepuutumatud, sest neist ei nähtu, miks Eestis peab selliste nakatumisnäitajatega rakendama just sellised piiranguid ning miks alternatiivsed abinõud ei aitaks sama eesmärki saavutada.

Kaebusega koos esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus, et kohtuvaidluse ajaks peataks kohus valitsuse korralduse kehtivuse. Halduskohus on nõudnud valitsuselt seisukohta esialgse õiguskaitse taotlusele hiljemalt 17.05.2021.

Esitatud kaebus leidis kajastamist ka meedias ja selle kohta võid lugeda lähemalt alljärgnevatest artiklitest:

https://www.err.ee/1608208681/joks-laheb-valitsuse-piirangute-vastu-kohtusse

https://www.postimees.ee/7245180/allar-joks-kaebas-valitsuse-koroonareeglite-parast-kohtusse

https://www.delfi.ee/artikkel/93399769/allar-joks-andis-valitsuse-piirangute-pikendamise-tottu-kohtusse

2. Kaebused seoses Vabariigi Valitsuse piirangutega meeleavaldusel ning Politsei ja Terviseameti poolne sellest lähtuv tegevus ning jõu kasutamine.

KOCHPARTNERS Advokaadibüroo advokaat Kalev Aavikesitas kohtusse kaks kaebust.

Kaebus esitati Terviseameti poolt NETS-i muudatuste vastu toimunud meeleavaldusel osalejale kahemeetrise vahemaa hoidmise nõude väidetava rikkumise pärast tehtud ettekirjutuse ja selle alusel rakendatud sunnirahade peale. Halduskohus võttis selle kaebuse 12.05.2021 menetlusse ning keelas esialgse õiguskaitse korras sunnirahade sissenõudmise. Antud kohtuasja peamised vaidlusküsimused on järgmised:

  1. Kas välistingimustes kahemeetrise vahemaa hoidmise kohustuse kehtestamine Vabariigi Valitsuse poolt toimus kooskõlas põhiseadusega ning kas see oli proportsionaalne ja põhjendatud?

  2. Kas PPA poolt Lossi platsile ja selle lähiümbrusse metallpiirete paigaldamine ja seeläbi meeleavalduse Lossi platsil läbiviimise võimatuks muutmine oli õiguspärane ja põhjendatud?

  3. Kas kaebajale kahemeetrise vahemaa väidetava mittehoidmise etteheitmine ning talle sellega seoses ettekirjutuse tegemine ja sunnirahade määramine oli õiguspärane ja põhjendatud?

Lisaks esitati kaebus NETS-i muudatuste vastu toimunud meeleavalduste vahetus naabruses aset leidnud politseivägivalla juhtumi osas, kus kaebaja suhtes rakendati jõudu, tema jope lõhuti, ta otsiti läbi ja paigutati ligi kolmveerand tunniks politseibussi ja seejärel vabastati ühegi selgituseta. Kaebaja päringule tema suhtes rakendatud meetmete faktilise ja õigusliku aluse kohta PPA ei vastanud, mistõttu kaebaja oli sunnitud pöörduma kohtusse. Kaebaja nõuab kohtus PPA tegevuse õigusvastaseks tunnistamist ning talle põhjustatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Halduskohus võttis selle kaebuse 13.05.2021 menetlusse.

 

Allikas: Eesti Tsiviilallianss

Foto: Hanna Samoson / ERR

 

Toimetas Mariann Joonas



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt