Maskide poolt või vastu, selles on küsimus

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

13. mai 2020 kell 13:33



“Üle maailma veerenud viirusepaanika laine on endaga kaasa toonud hulgaliselt piiranguid, regulatsioone ja soovitusi, millest nii mõnelgi puudub teaduslik alus ja suhe kaine mõistusega. Üks uskumatuim neist on käsk sulgeda pikaks ajaks koolid, trennid ja mänguväljakud. See otsus tehti hoolimata faktist, et nii noortel kui ka lastel möödub kokkupuude viirusega reeglina märkamatult ning nad on parimad ja turvalisimad karjaimmuunsuse tekkesse panustajad,” kirjutab Telegramile integratiivne terviseterapeut ja toitumisnõustaja Liis Orav.

 

Igal aastal ringleb maailmas mitmeid erinevaid ülemiste hingamisteede viiruseid, sh A- ja B- gripi tüved, millesse haigestumise vastu pole laiem üldsus, rääkimata poliitikutest, siiani mingit huvi tundnud. See on kummaline, sest näiteks 2017.-2018. aasta talvel möllanud gripi puhul oli haigusesse suremuse protsent maailmas tunduvalt kõrgem kui praegusesse koroonaviirusesse haigestujate 0,1–0,3% vahele jääv suremus. 2017–2018 haigestus Eestis grippi hinnanguliselt 55–60 000 inimest ja suri 94 inimest. Hinnangulisest arvamusest räägime seetõttu, et mitte kunagi varem pole keegi pidanud vajalikuks kõiki gripiviiruse kandjaid jälitada, üles otsida või välja selgitada seda, kas tervete ja asümptomaatiliste kandjate (ehk samuti tervete inimeste) viroomi hulka kuulub ka mõni gripi tüvi.

Mõtteaineks: 2017. aastal tehtud uuringus analüüsiti 8240 asümptomaatilist inimest ning tervelt 42% neist esines nii proviiruseid kui ka DNA- ja RNA- viiruseid. Muu hulgas avastati tervete inimeste viroomist nii HI-viirust, papilloomviirust, parvoviirus B-19, adenoviirust, B-ja C-hepatiiti jms. Järelduste tegemiseks peaks mõtteainet küllaga jaguma…

Tagasi koroonapaanika lainele. Sotsiaalse distantseerimise kõrval on igapäevaseks kõneaineks ka maskid. Eestis on kostnud üleskutsed muuta maskide kandmine sotsiaalseks normiks, nüüdsest avatud kaubanduskeskustes on maskide kandmine “rangelt soovituslik”. Miks reageeritakse sellise üleskutsega just praegusele, Covid-19 viirushaigusele? Või peaks maskide kandmine muutuma nüüdsest normiks igal viirushooajal kuni aegade lõpuni?

Nagu enamus teemasse süüvinuid juba teab, ei soovita maskide kandmist tervetele inimestele ei WHO ega ka enamik arste, ja seda põhjusel, et puuduvad teadusuuringud, mis sellise soovituse vajalikkust veendunult toetaksid. Jah, maskidest on abi süljepiiskade kinnipüüdmisel, kuid imeväikseid viiruseosakesi apteegimaskid kinni ei pea. Tsiteerides Linnar Priimäed, võib nentida, et kalavõrguga herneid ei püüa. Muret tuntakse ka selle pärast, et maskide kandmine võib tekitada inimestes nn võlts-turvatunde, mis viib omakorda viletsama hügieeni ja harvema kätepesuni.

Maskide oskamatu ja/või pikaajalise kasutamisega kaasnevad ka mitmed terviseriskid: vilets õhufiltratsioon ja niiskuse kogunemine loob soodsa pinnase bakterite elutegevuseks ja soodustab isemürgistumist ehk autointoksikatsiooni. Mask on ebamugav ja takistab õhu loomulikku juurdevoolu, millele organism reageerib automaatselt stressivastuse käivitamisega. Stressihormoonide tõus mõjub omakorda pärssivalt immuunregulatsioonile.

Pikaajaline maski kandmine on täiesti vastunäidustatud, sest see võib tekitada hüpoksiat ehk hapnikuvaegust. Väljahingatud süsinikdioksiidi tagasi sissehingamine pole mitte lihtsalt ebatervislik, vaid lausa kahjulik. Me pole taimed, meil puudub fotosünteesivõimekus. Vilets hapniku juurdevool häirib muu kõrval ka ajufunktsioone, võib põhjustada peavalusid, kognitiivseid häireid jms.

Äärmuslikel juhtudel võib pikaajaline maskikandmine viia teadvuse kaotuseni, just seetõttu ei tohiks maskis juhtida mootorsõidukeid. Maski kandmine on üdini põhjendamatu looduses viibides ja füüsilise pingutuse olukorras. Hiljuti jõudis aga peavoolumeediasse kurb uudis kahest Hiina koolipoisist, kes surid peale seda, kui neid oli sunnitud kehalise kasvatuse tunnis maskis jooksma.

Maske ei tohiks kindlasti ette panna alla kaheaastastele lastele või isikule, kellel on hingamisraskused, kes on teadvusetu või mingil muul põhjusel võimetu ise maski ilma kõrvalise abita eemaldama.

Vale maskikasutamisega kaasneb suurenenud risk viiruste levikuks ja just seetõttu on meditsiinisüsteemis kasutusel ranged maskikandmisjuhised. Mask tuleb kindlasti ette panna vaid eelnevalt hoolikalt pestud/desinfitseeritud kätega ja vältida kiivalt selle katsumist ajal, kui see on näo ees. Mask tuleb eemaldada kohe, kui see on niiskeks muutunud. Ühekordset maski ei tohi uuesti kasutada ja see tuleb kohe kõiki hügieeninõudeid järgides ära visata. Meedikute puhul ei soovitata riidemaske mingil tingimusel kasutada, kuna need suurendavad nakatumisohtu.

Ilma meditsiinilise treeninguta tavainimesed pole maskikandmisega aga harjunud, seetõttu pannakse see sageli ette mustade kätega, kalleid maske kasutatakse korduvalt ja kuna mask on ebamugav, siis kohendatakse seda pidevalt või lükatakse aeg ajalt üldse lõua alla. Ja olgem ausad, palju siis leidub tavaliste inimeste seas neid hüperentusiaste, kes iga kasutuskorra järel oma mitmekordse kasutusega maske peseksid, triigiksid ja desinfitseeriksid…?

Ajalehele The Sun antud intervjuus tõdeb Iowa Ülikooli Meditsiini Kolledži meditsiini- ja epidemioloogiaprofessor Elie Perencevich, et maskid ei kaitse keskmist inimest nakatumise eest, kuna neid kantakse valesti ja tekitatakse seeläbi risk enesesaastumiseks (autokontaminatsiooniks).

Professor Perencevichi sõnul pole ta veel kunagi näinud inimest, kes puhastaks oma käed nii enne kui ka peale seda, kui ta endalt avalikus kohas maski eemaldab. “Ei ole mingit tõendusmaterjali ka selle kohta, et mask tervet inimest kaitseks,“ lisab ta.

Ka 2010. aastal ajakirjas “Epidemioloogia ja Infektsioon“ ilmunud ülevaates tõdetakse, et puudub teaduslik tõestusmaterjal selle kohta, et näomaskid oleksid efektiivseks vahendiks viiruste edasikandumise vältimisel. Artiklis tõdetakse, et kuigi on olemas mõningane eksperimentaalne tõestus selle kohta, et maskid vähendavad kontrollitud tingimustes nakkuse edasikandumist, on siiski vähe tõendusmaterjali, et maskide kandmine loomulikes tingimustes efektiivse abinõuna töötaks.

 

Liis Orav

 

Allikad: lingid artikli sees

Foto: Anna Shvets / Pexels



Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.