Fotokollaaž: GreenOak´s Images + Pakhnyushchyy, Getty Images + Canva.com

2. mail teatas Maailma Terviseorganisatsioon, et Atlandi ookeanil seilaval kruiisilaeval MV Hondius on tekkinud “kolle“ reisijatest, kes on haigestunud “raskesse hingamisteede haigusesse“. 4. mai seisuga oli haigestunud seitse reisijat, kellest kolm surid. Laboritestid “kinnitasid“ kahes juhtumis hantaviiruse nakkuse, ülejäänud viis jäid “kahtlusalusteks“. ERR-i andmetel “puhang Eestile ohtu ei kujuta“.

Ka viroloog Irja Lutsar toonitas, et paanikaks põhjust ei ole. “Meil ei ole mingit hirmu vaja tunda ja minu arusaamist järgi ühtegi eestlast sellel laeval ka ei olnud. Seal laeval on küll nakatunuid ja sealt on inimeselt inimesele levinud. Aga kui me jällegi mõtleme, siis koroonaviiruse ajal olid ju ka kruiisilaevade puhangud. Seal ikkagi mitukümmend protsenti kruiisilaeva inimestest nakatus selle koroonaviirusega tookord. Siin midagi niisugust ei ole,” rääkis Lutsar ERR-ile.

Neuroteaduste doktor Helen Lasn kommenteeris Telegram.ee-le, et hantaviirust ei peeta tavaolukorras inimeselt inimesele levivaks viiruseks: “Vähemalt õpetati seda nii ülikoolis 1990. aastatel (sh dr Jollerile ja teistele) ning seda on kinnitanud ka senine praktika. Seetõttu tekitavad praegused jutud paratamatult küsimusi: mis on vahepeal muutunud ja millele selline tõlgendus tugineb?”

Jälle need PCR-testid

7. mai seisuga oli kruiisilaeval teatatud kaheksandast juhtumist – kolmandast “kinnitatud“ nakkusest. Sõna “kinnitatud“ on siin aga problemaatiline, sest jutt käib PCR-testidest. Nendega oleme kõik liigagi tuttavad.

Väidetavalt nakatavad hantaviirused närilisi sageli ilma sümptomiteta ning võivad inimestele levida aerosoolseks muutunud sülje, uriini või väljaheidete kaudu. BBC andmetel on varased sümptomid “sarnased gripile – palavik, väsimus, lihasvalud. Samuti võivad tekkida õhupuudus, kõhuvalu, iiveldus, oksendamine või kõhulahtisus“.

Inimeselt inimesele levikut on aeg-ajalt anekdootlikult kirjeldatud, kuid 2022. aasta uuring leidis, et selle kohta puuduvad tõendid.

Seetõttu oli tähelepanuväärne, et WHO teatas, et kruiisilaeval ei olnud rotte – väide, mis on a) väga ebatõenäoline ja b) mida ei ole selles etapis võimalik kindlalt teada, kuna laev viibib Kanaari saarte lähistel isolatsioonis.

Näib, et sellega valmistati pinnast narratiivile, et viirus “on muteerunud ja levib inimeselt inimesele“.