Foto: ekraanikuva

Hiljuti oli podcasti “Otse ja Toorelt” külaliseks praegu Eestis loengutuuril viibiv Jüri Lina – legendaarne uurija, filmilavastaja ja kirjanik. Intervjuus rääkis Lina oma loomingust, kohtumisest KGB-ga, sh tema jälitamisest ja üle 5000-lehelisest toimikust, viiruspettusest ja vaktsineerimiste ajaloost, ajaloo võltsimisest, Epsteini toimikutest ning praegusest ühiskondlikust olukorrast nii Rootsis kui ka Eestis. Saatejuht Janno Kurss vestles Linaga poolteist tundi, puudutades kümneid teemasid, millele Lina lisas ka faktipõhiseid viiteid.

Tegime saatest mahuka kokkuvõtte, täispika video leiad artikli lõpust.

Uued kunstiprojektid

Jüri Lina tutvustab oma värskelt ilmunud heliloomingut – William Shakespeare’i sonette ja Eesti luulet sisaldavat lavastust, mis salvestati Stockholmis 1982. aastal. Ta teeb seejuures olulise märkuse: tema uurimistulemuste kohaselt ei kirjutanud Shakespeare ise ühtegi sonetti ega näidendit. Lina väitel oli Shakespeare andetu ja alkohoolikust näitleja, kes laenas oma nime tasu eest välja. Tegelik autor oli kõrgaadlik Francis Bacon, kes kasutas varjunimena ka Christopher Marlowe’d.

Lavastuses kõlab sonett „Nüüd kiitust kuuleb kelmilõust“ – tekst, mis Lina sõnul kirjeldab täpselt ka tänast olukorda, kus kelmid ja andetud inimesed saavad kiitust, samas kui andekaid püütakse siduda orjaliku süsteemiga. Ta kasutab metafoori: me istume justkui vangidena triibulistes riietes, oodates varjatud jõudude otsuseid, teadmata, kes maskide taga tegelikult on.

Lavastus sisaldab heliefekte (stereofooniliselt paremalt vasakule ja tagasi), muusikat eri ajastutest ning filosoofilist kokkuvõtet sellest, mis meist võib saada. Üks luuletus – Eino Seppa „Õhulossid“ – esitatakse kahel viisil: esmalt Nõukogude okupatsiooniajale omases tagasihoidlikus stiilis, seejärel juba iseseisvunud Eesti kontekstis teravalt sarkastiliselt. Sellega soovitakse näidata, et „õhulosside“ ehitamine jätkub, kuid nüüd materiaalses sfääris – vaimsus on Lina hinnangul täielikult taandunud.

Lina sõnul ei ole Eesti Raadio olnud valmis seda lavastust eetrisse laskma, kuna juhtkond ei ole tema hinnangul huvitatud teemade sügavuti käsitlemisest.

Uus dokumentaalfilm “Kaemus“

Lina tutvustab ka kaheaastast tööd nõudnud dokumentaalfilmi “Kaemus“, mis on nüüd ilmunud eestikeelsena DVD-l. Film on tema sõnul vormilt uudne – puudub diktori hääl, kasutatud on vaid eestikeelseid tekste, muusikat, helitausta ning kujundlikke lavastatud stseene.

Film käsitleb inimkonna vastu toime pandud raskeid kuritegusid alates 1918. aastast.

Hispaania gripp (1918–1920)

Lina sõnul hakati 1918. aastal levitama propagandat, et puhkenud on seagripp, mille eest tuleb inimkonda kaitsta. Kuna rahvas seda ei uskunud, nimetati haigus ümber Hispaania gripiks – kuigi Lina väitel sai see alguse Ameerika sõjaväebaasis, mitte Hispaanias. Vaktsiin valmistati Rockefelleri laboratooriumis ning oli algselt mõeldud ajukelmepõletiku vastu.

Kuna tegemist oli sõjaväelise korraldusega, ei olnud sõduritel võimalik vaktsineerimisest keelduda. Lina väitel kukkusid mõned tugevama immuunsusega sõdurid pärast vaktsineerimist kokku. Seejärel kehtestati piirangud: maskikandmine, kontsertide ja kirikute sulgemine ning kogunemiskeeld. Tema sõnul pandi maskid isegi kassidele ning maskikandmisest keeldunuid karistati.

Lina hinnangul hukkusid miljonid inimesed vaktsineerimise tagajärjel. Ta väidab, et haigus oli bakterioloogiline, mitte viiruslik, ning et tol ajal ei teatud viiruste olemust. Samuti viitab ta seisukohtadele, mille kohaselt viiruste olemasolu on kahtluse alla seatud.

Viirused ja selle tekke teooria

Rootsi professor Beon Hammarskjöld (kes on töötanud USA bakterioloogialaboris) ja Ameerika arst Kaufman väidavad, et viirus ei ole elusorganism. Tema käsitluse kohaselt tekib viirus inimese organismis, raku sees – Lina on oma loengutes väidetavalt korduvalt näidanud ka vastavaid kaadreid. Mikroskoop, millega seda näha saab, on tema sõnul keelustatud ja püütud hävitada.

Kaufman toob võrdluse: kui tulekahju korral saabuvad sündmuskohale tuletõrjujad ja uurijad näevad neid paigal, võivad nad teha eksliku järelduse, et just tuletõrjujad põhjustasid tulekahju. Samamoodi on tema sõnul ka viirusega – see on kohal haiguse tekkimise ajal, kuid mitte haiguse põhjustajana, vaid pigem kaitsemehhanismina.

Lina isiklik kogemus lastehalvatuse vaktsiiniga

Nõukogude Liidus oli kohustuslik vaktsineerimine lastehalvatuse vastu. Lina meenutab, et klassiruumis pandi uks kinni ning teatati vaktsineerimisest – keelduda ei olnud võimalik.

Umbes nädal hiljem olevat Lina jäänud halvatuks. Arstide hinnangul pidi ta sellega leppima, sest halvatuse pidi jääma eluks ajaks. Samal ajal saadeti WHO poolt Filipiinidele lastehalvatuse vaktsiin, mille järel puhkes Lina sõnul raske epideemia. Tema väitel tunnistas WHO ametlikult, et epideemia oli seotud vaktsineerimisega.

Lina sõnul aitas teda tema vanaema, kes kasutas loitse – kirjutas need paberile, põletas ning andis tuha talle sisse. Kaks nädalat hiljem olevat Lina taas kõndima hakanud.

Radioaktiivsed toiduained ja inimkatsed

Filmis käsitletakse väidet, et ametivõimud on inimesi teadlikult ohustanud kahjulike ainetega. Lina toob näiteks, et mõningad avaliku elu tegelased eitavad selliste juhtumite olemasolu, kuid tema sõnul leidub arhiivides dokumente, mille kohaselt anti inimestele radioaktiivseid aineid sisaldavaid tooteid, näiteks:

• radioaktiivne šokolaad
• radioaktiivne vesi
• radioaktiivsed kondoomid

Alates 1937. aastast kasutati tema väitel juba tõsisemaid radioaktiivseid aineid, nagu uraan.

Samuti viitab ta 1950. aastatele, kui pärast Hiroshima ja Nagasaki sündmusi korraldati Las Vegasest ekskursioone aatomipommi katsetuste piirkonda. Reklaamide järgi oli see ohutu, kuid ametlikult on hiljem tunnistatud, et nende ekskursioonide tagajärjel hukkus tuhandeid inimesi.

Ajaloo võltsimine

Lina on loonud ka filmi “Võltsitud maailm“, mis käsitleb tema sõnul ajalooliste faktide moonutamist ning sündmusi, mida ta peab füüsikaseadustega vastuolus olevateks.

Orjanduse käsitlus

Lina viitab käsitlusele, mille kohaselt on levinud arusaam orjandusest ühepoolne. Tema sõnul leidub uurimusi, mille järgi:

• esimesed orjad olid valged inimesed
• valged ei pidanud kuumas kliimas vastu
• valged orjad olid odavamad
• mustanahalised orjad olid kallimad ja füüsiliselt vastupidavamad

Ta väidab, et pärast orjusest vabanemist hakkasid endised mustanahalised orjad ise orjapidajateks ning kasutasid valgeid orje. Lina hinnangul ei käsitleta seda teemat piisavalt ning tegemist on ajaloo moonutamisega.

Nero tegelik kuvand

Lina käsitleb ka Rooma keiser Nerot, keda traditsioonilises ajaloos kujutatakse türannina. Tema sõnul viitavad mõned käsitlused hoopis sellele, et:

• juba Augustuse ajast alates vabastati Roomas andekaid orje
• Nero ajal vabastati neid eriti palju
• ta andis Kreekale vabaduse Rooma võimu alt
• osales olümpiamängudel võistlejana
• Rooma põlengu ajal viibis mujal ning naasis kustutustöid juhtima
• kehtestas nõude ehitada linnas kivimaju, mitte puithooneid

Lina väitel ei vasta tõele ka legend, et Nero mängis põleva Rooma ajal viiulit – instrument loodi tema sõnul alles sajandeid hiljem. Samuti seab ta kahtluse alla mitmed teised Nero kohta levinud väited.

KGB toimik ja Jüri Lina jälitamine

Lina näitab raamatut, mis sisaldab KGB dokumente tema kohta. Toimiku maht ületab 5000 lehekülge. Dokumentides süüdistatakse teda muu hulgas selles, et ta “valelikult väitis Ameerika Hääles, et Nõukogude Liit okupeeris Eesti“ ning andis tunnistusi USA Kongressi erikomisjoni ees.

Ühes kaebuses KGB-le kirjeldab Nõukogude kooli esindaja, kuidas Lina pidas koolis loengu, mille järel ei suutnud füüsikaõpetajad enam tunde jätkata, kuna ei osanud õpilaste küsimustele vastata. Kaebuses nõuti, et Lina võetaks kohtulikule vastutusele ja saadetaks vangilaagrisse.

Lina sõnul piirati täielikult ka see vähene sõnavabadus, mis Nõukogude Liidus eksisteeris – näiteks ridade vahelt kirjutamine. Kui inimene muutus võimule ebameeldivaks, muutus tema staatus “seltsimehest“ “kodanikuks“.

Raamatus on toodud ka Nõukogude sõjaväebaaside asukohad Eestis, sealhulgas salajased objektid. Lina viitab mitmetele ebaseaduslikele tegevustele, nagu küüditamised (mis on rahvusvahelise õiguse järgi okupeeritud territooriumil keelatud) ning Eesti kodanike sunniviisiline mobiliseerimine Nõukogude armeesse.

Dotsent Jüri Kukk ja tema perekond mõisteti nõukogudevastase info edastamise eest vangilaagrisse. Lina meenutab, et Kukk julges telefonitsi Stockholmi rääkida avalikult nõukogudevastast juttu – see ei olnud tol ajal tavapärane.

Demokraatia kui pettumus

Lina sõnul “ei kehti demokraatia Eestis tema jaoks“. Kuigi poliitikud räägivad sõnavabadusest, leiab ta, et see ei laiene kõigile – eriti neile, kes käsitlevad ebamugavaid teemasid ja viitavad vastuolulistele allikatele.

Ta on loonud filmi “Pettus fassaadil“, milles esitab seisukoha, et demokraatia on näiline. Tema hinnangul kehtivad demokraatia ja sõnavabadus eelkõige võimul olevate ringkondade jaoks, mitte kõigi jaoks. Ta viitab, et avalikus ruumis teatud teemadel sõna võtmine võib kaasa tuua tagajärgi.

Rootsi kohta märgib Lina, et sealne ühiskond on tema hinnangul tugevalt mõjutatud sotsialismist ning inimesed ei pruugi olukorda kriitiliselt hinnata. Tema sõnul võivad need, kes hakkavad süsteemi kahtluse alla seadma, kogeda tugevat psühholoogilist survet.

Infopiirangud ja raamatute hävitamine

Lina väidab, et teatud teemade käsitlemine on kriminaliseeritud. Näiteks mõningaid Teise maailmasõjaga seotud küsimusi ei tohi tema sõnul avalikult arutada, kuna see võib tuua kaasa õiguslikke tagajärgi.

Tema hinnangul ei ole infovabadus täielik – osa teavet on kas keelustatud või raskesti kättesaadav. Ta väidab, et on räägitud ka raamatute hävitamisest ning et selliseid juhtumeid on esinenud ka Eestis pärast taasiseseisvumist.

Balti Filmi Instituudi keeld

Lina sõnul lubati tal esialgu oma filme näidata Balti Filmi Instituudi kinos, kuid hiljem teatati ootamatult, et filmi ei tohi ekraanile lubada. Tema hinnangul on tema looming riiklikes kanalites ja instituudis sisuliselt keelatud, kuna see ei vasta teatud institutsioonide kontseptsioonidele.

Ta märgib, et teema pälvis tähelepanu ka meedias ning alternatiivses kinokeskkonnas toimunud linastused tõid kohale suure hulga huvilisi.

Epsteini juhtum ja mõjuvõrgustikud

Lina käsitleb ka rahvusvahelisi mõjusid ja väidab, et teatud poliitilised ja strateegilised suunised pärinevad Iisraeli luureorganisatsioonilt Mossad. Tema sõnul on erinevates riikides toimunud tegevusi, mida on suunatud varjatud mõjutusvõrgustike kaudu, ning üheks näiteks toob ta Jeffrey Epsteini juhtumi.

Ta väidab, et Epsteini juhtumiga seotud materjalid ulatuvad paljude mõjukate isikuteni, sealhulgas ka poliitiliste ja majanduslike eliitideni. Lina sõnul kasutatakse selliseid seoseid mõjutusvahendina.

Viidates erinevatele allikatele, toob ta esile ka väite, et mõned mõjukad majandusteadlased on kritiseerinud Ameerika Ühendriikide poliitilist sõltuvust liitlassuhetest.

Rootsi ajalehes Nya Tider on tema sõnul avaldatud materjale, mis käsitlevad Epsteini juhtumit, maailma eliiti ja võimalikke võimumänge. Lina väidab, et seksuaalseid kompromiteerivaid olukordi on kasutatud mõjutusvahendina ning nimetab ka tuntud avaliku elu tegelasi, keda ta peab sellesse süsteemi seotuks.

Raamat “Maailmaehitajate pettus“

Lina viitab 1901. aastal ilmunud raamatule, mis tema sõnul kirjeldab salaorganisatsioonide tulevikuplaane. Ta väidab, et paljud seal kirjeldatud eesmärgid on hiljem ellu viidud, kuigi mõnes riigis on esinenud vastupanu.

Näiteks toob ta esile Hispaania juhi Francisco Franco rolli, kelle tegevus tema hinnangul takistas teatud poliitiliste plaanide elluviimist Euroopas. Lina meenutab, et stalinistlikul ajal kujutati Francot Nõukogude propagandas äärmiselt negatiivselt.

Samuti väidab ta, et Euroopa Liit püüab vähendada rahvusriikide rolli ning viitab kokkulepetele, mis tema hinnangul võivad mõjutada rändepoliitikat ja ühiskondlikku stabiilsust.

Ähvardused ja piirangud

Lina sõnul on talle edastatud kaudseid juhiseid selle kohta, millest ta Eestis tohib rääkida ja millest mitte. Tema hinnangul viitab see soovile teatud teemasid varjata.

Ta meenutab, et saatis Vikerraadio peatoimetajale oma luuleloomingu, mis oli Nõukogude ajal keelustatud, kuid ei saanud vastust. Tema sõnul oli varasemal ajal vähemalt ametlik reaktsioon olemas, kuid nüüd jäävat vastus tihti üldse tulemata.

Lina märgib, et sama toimetaja oli varasemalt, Kuku raadio ajal, temaga ise koostööd otsinud, kuid riikliku kanali puhul ei ole ta enda sõnul enam isegi vastuse vääriline.

Kunstilised väljendusvahendid ja kujundlikkus

Lina rõhutab kunsti tähtsust ning on püüdnud kunstiliste väljendusvahendite kaudu selgitada elementaarseid tõdesid. India tarkuseraamatus „Tamabada“ on öeldud, et need, kes peavad olulist ebaoluliseks ja ebaolulist oluliseks, ei jõua kunagi olulise mõistmiseni.

Lina kirjutas raamatu filmikunsti väljenduslikkusest ning Andrei Tarkovski vastas paljudele tema küsimustele. Nende omavaheline läbisaamine oli väga hea. Tarkovski päevikutes on Linast palju juttu, kuid eesti keelde pole neid tekste tõlgitud, kuigi need on olemas näiteks soome, rootsi, saksa, inglise, prantsuse ja itaalia keeles.

Kujundlikkuse näitena toob Lina Tarkovski filmi “Peegel“. Kui üks vaataja küsis, mida tähendab stseen, kus lind laskub poisi pähe, olevat Tarkovski kurvastanud – tema hinnangul näitas see, et vaataja oli eksiteele viidud. Lind ei sümboliseerinud midagi konkreetset. Poiss oli lihtsalt heatahtlik ning ainult sellise lapse pähe saab lind rahulikult laskuda – see oligi kujund.

Lina hinnangul on Eesti filmilavastajate tase nõrk. Näitena toob ta Leida Laiuse, kelle puhul väidab, et tal puudusid teadmised montaažist.

Tehisintellekt ja tulevik

Lina sõnul võib tehisintellekt muuta kunstnike elu mõnevõrra lihtsamaks ja huvitavamaks, kuid samas on sellel ka ohtlik pool – seda saab kurjasti ära kasutada. Tõe ja vale eristamine muutub üha keerulisemaks. Tema hinnangul kaasnevad sellega varjatud ohud ning elu ja reeglid muutuvad järjest rangemaks.

Ta toob esile ka sularaha kadumise võimaluse, mida peab tõsiseks ohuks – tema sõnul tähendaks see inimeste täielikku sõltuvust süsteemist.

Orjuse ajalugu ja tänapäev

Lina viitab, et juba Vana-Roomas, alates Augustuse ajast, vabastati süstemaatiliselt andekaid orje, samas kui teised jätkasid orjatööd. Andekatel võimaldati areneda.

Võrdlusena toob ta tänapäeva panganduse: kui varem sai pangas kiiresti asju ajada, siis nüüd tuleb kohtumised ette broneerida ning protsessid on aeglased. Tema hinnangul põhjendatakse seda küll kliendi huvidega, kuid tegelikkuses see ei kiirenda asjaajamist.

Ta leiab, et paljude tehingute tegemine on muutunud keeruliseks ning iga sammu kohta tuleb anda selgitusi. See viitab tema hinnangul sellele, et inimesed ei ole enam iseseisvad, vaid nende tegevust soovitakse kontrollida. Seda põhjendatakse rahapesu tõkestamisega, kuid Lina sõnul toimub tegelik rahapesu hoopis suurtes summades kõrgematel tasanditel.

Ta viitab ka prognoosidele, mille kohaselt võib sularaha lähiaastatel kaduda, ning toob näiteks Rootsi, kus tema sõnul jääb inimestele pärast makse kätte vaid osa sissetulekust ning mõned inimesed on sunnitud toimetuleku nimel lisategevusi otsima.

Rootsi olukord ja diskrimineerimine

Lina hinnangul on Rootsi olukord halvenemas ning ta näeb riigi arengut negatiivses suunas. Tema sõnul on ühiskonnas tekkinud pinged ning inimesed kogevad survet.

Ta toob näite tuttavast, kes sattus konfliktolukorda restoranis ning kelle vastu esitati süüdistusi. Lina sõnul rikkusid turvatöötajad menetluse käigus mitmeid reegleid, kuid kohus mõistis tema tuttava õigeks.

Tema hinnangul esineb üha rohkem juhtumeid, kus põliselanikkond kogeb ebavõrdset kohtlemist. Samuti leiab ta, et Rootsis toimunud arenguid püütakse teatud määral järgida ka Eestis.

India–Euroopa Liidu leping

Lina viitab Euroopa Liidu ja India vahelisele kokkuleppele, mis tema sõnul võimaldab suurendada sisserännet Euroopasse. Ta väljendab lootust, et selle rakendumisel võib tekkida takistusi.

Ta märgib, et tema hinnangul on välismaalaste osakaal näiteks teenindussektoris juba märgatav ning ei näe ametlikes väidetes lubatud sisserände vähenemist.

Andrei Tarkovski ja energiate teema

Lina sõnul õppis ta palju Andrei Tarkovskilt ning jagas ka ise teadmisi energiate käsitlemise kohta. Tarkovski tundis huvi inimeste vastu, kes tegelesid selliste teemadega, ning Lina tutvustas talle mitmeid vastava valdkonna esindajaid Moskvas, sealhulgas Vera Ivanovat ja parapsühholoog Larissa Vilenskajat.

Tema sõnul toimus Nõukogude Liidus palju erakordset, kuid paljusid sündmusi varjati – isegi suuremaid õnnetusi ei kajastatud avalikult.

Kokkuvõtteks ütles Lina, et ta ei ole tuleviku suhtes optimistlik. Tema hinnangul on ees keerulised ajad ning kõige olulisem on julgus – ei tohi lasta endale ülekohut teha ning ta viitab, et ka tänapäeval võib esineda ebaõiglasi süüdistusi. Tema sõnul on see äratanud huvi ausates ajakirjanikes.

Lina meenutab oma ema sõnu: “Tee, mida sa teed – kõik teed iseendale. Olgu see hea või halb, see tuleb sinu enda juurde tagasi.“

Jüri Linaga saab ühendust võtta tema kodulehe kaudu: www.jyrilina.com.
.

Vaata saadet siin:

Allikas: Otse ja Toorelt Youtube´i kanal

AI kokkuvõtte toimetas Sander Soomaa