X

10 eurot =

Apollo Kuu-missioonide pettus

13. august 2016 kell 14:49



0Möödunud aasta detsembris avaldati internetis video, kus legendaarne režissöör Stanley Kubrick näib üles tunnistavat, et tema lavastas Apollo Kuu-missioonide kaadrid aastal 1969. Kuulujutud Kubricku ja NASA koostööst on levinud juba kaua, aga otsest ülestunnistust ja tõestust sellele pole. Eelmainitud video osutus aga võltsinguks, kus Stanley Kubrickut mängib tundmatu näitleja, kes loeb spikri pealt ette oma teksti. Arvatakse, et see video söödeti uurijatele sihilikult ette, siis oleks hiljem hea öelda, et vandenõuteoreetikud usuvad libaintervjuusid. Sellegipoolest arvavad uurijad endiselt, et Kubrick tõepoolest lavastas Kuu-missioonide videod. Alljärgnevas artiklis keskendumegi Kubricku ja NASA seosele ning ilmselgelt võltsitud Kuu-missioonide foto- ja videomaterjalidele.

 

Levib arvamus, et Stanley Kubrick tegi n-ö lepingu, mis võimaldas talle piiramatu eelarve ja võimalused oma filmide lavastamiseks ning vastutasuks pidi mees andma oma panuse ajaloo suurima pettuse korraldamisel – lavastama Apollo Kuu-missioonide videod. 20. sajandi keskpaiguks oli Hollywoodist saanud üks suuremaid propagandakanaleid maailmas, aidates kujundada rahva arvamust praktiliselt kõikides küsimustes. 1964. aastal valmiski Kubricku ja Suure Venna esimese koostööprojektina must komöödia „Dr. Strangelove”, mis aitas rahva hulgas külvata potentsiaalse tuumasõja hirmu (loe sellest pikemalt Telegrami eelmisest numbrist). Neli aastat hiljem jõudis ekraanidele tandemi järjekordne meistriteos, ulmefilm „2001: Kosmoseodüsseia”, mis lõi uue standardi Hollywoodi eriefektide ajaloos ning mõjub värskena veel tänagi. See polnud juhus, et „2001” ilmus just aastal 1968. Selle filmiga programmeeriti tervet maailma valmistuma ette suurejooneliseks Kuu peale minekuks, mis leidiski aset juba järgmisel suvel, aastal 1969. Kuigi lääne ja ida vahel käis tohutu näiline kosmosevallutamise võistlus, levisid kuuldused jänkide Kuu peale minekust ka raudse eesriide taha mitu kuud varem. Paljud majapidamised üle Eesti lasid paigaldada Apollo missioonide vaatamiseks spetsiaalsed TV-antennid, et näha Soome TV-d. Hinnanguliselt üle miljardi inimese maailmas vaatas Kuu peal käimise otseülekannet.

1

1b

 

„Hiilgus”

1980. aastal nägi ilmavalgust Stanley Kubricku lavastatud õudusdraama „Hiilgus“ („The Shining”), mis põhineb Stephen Kingi samanimelisel romaanil, mille sisu ja meeleolu aga Kubrick põhjalikult ümber tegi. Filmi peategelaseks on Jack Nicholsoni kehastatud kirjanik, kes läheb oma naise ja lapsega talveperioodiks ühte suletud hotelli, et seal rahulikult oma raamatut kirjutada. Mitmete uurijate hinnangul on „Hiilgus” Kubricku salajane ülestunnistus Kuu missioonide lavastamise osas.

2

 

3

Stephen Kingi romaanis sõidab peategelane Jack Torrace (Nicholson) punase VW põrnikaga, „Hiilguse” alguses on aga kohe kaader, kus punane VW põrnikas on teinud veoautoga kokkupõrkes suure avarii ning filmi peategelane sõidab hoopis kollase VW põrnikaga. Nõnda annab Kubrick märku, et see pole enam Kingi romaan, vaid tema film ja kogu maailm saab sellest teada. Filmi peategelase elu on algul nagu muinasjutt, aga siis muutub ta elu õudusunenäoks ja mees hakkab tasapisi hulluks minema. Kubrickul algas ka kõik nagu muinasjutt, kui NASA talle piiramatu eelarve andis, aga sellega kaasnesid kohustused, mis piinasid tema hinge. Ilmselt oleks iga režissöör sellisele lepingule alla kirjutanud. Filmi peategelane on peegeldus Stanley Kubrickust, kes puistab vaatajale südant.

Filmis vaidleb hullunud Jack oma naisega: „Kas sulle läheb üldse korda see, et omanikud usaldavad mind täielikult ja mina olen alla kirjutanud sellele lepingule ning mul on nende ees vastutus? Kas sa tead, mis on kokkulepe?” röögib Jack Torrance / Stanley Kubrick.

Arvatakse, et see stseen iseloomustab hetke, kui Kubricku naine sai teada, mis on tema mehe roll ajaloo suurimas pettuses.

4

Filmis on ka stseen hotellitoast 237, kuhu Jacki poeg Danny sisse minna ei julge. Selle toa kohta öeldakse korduvalt, et seal toas pole miski tõeline. 237 sümboliseerib Maa ja Kuu vahelist distantsi miilides ehk 237 000 miili on 380 000 km.

Kubrick on öelnud, et ta muutis 217 ümber 237-ks hotelli palvel, sest muidu ei julgeks keegi seal enam ööbida, aga tegelikult pole hotellis kunagi olnud ka numbriga 217 tuba, see tähendab, et Kubrick valis meelega selle numbri. Room No 237-st saab välja lugeda ka „Moon room“ ehk Kuu tuba.

Üks võimsamaid kaadreid filmis „Hiilgus” on see, kui hirmunud Danny tõuseb põrandalt püsti ja me näeme, et tema kampsunile on kirjutatud Apollo 11. Isegi põranda muster, kus Danny mängis, meenutab raketi stardiplatvormi.

5

6

7

Layout 1

„Hiilgus” on pikalt lahti seletatud dokumentaalfilmis „Room 237”, mille leiad Youtube’ist. Kubricku viimaseks jäänud mängufilm, müstiline „Silmad pärani kinni“ („Eyes Wide Shut”) esilinastus 16. juulil 1999 ehk täpselt 30 aastat pärast Apollo 11 starti.

 

AstroNotid

Kui astronaudid Kuu pealt tagasi saabusid, siis ei osanud nad pressikonverentsil üldse ajakirjanike küsimustele vastata. Nad olid täiesti segaduses ja nad ei näidanud välja ühtegi emotsiooni, et nad oleksid käinud Kuul. Nende nägudest oli näha, et nagu olid nagu matustel, nad olid selgelt häiritud pressikonverentsist ja kohati tundus, nagu neid oleks tabanud mälukaotus. Nad ei osanud isegi vastata, kas nad nägid tähti taevas või mis tunne oli Kuu peal olla. Kui neilt küsiti, milline oli taevas, siis vastasid nad, et taevas oli täiesti must. Aga Kuul pole atmosfääri, mis tähendab, et nad oleksid pidanud nägema imekaunist taevast miljonite tähtedega. Soovitan kõigil vaadata Apollo 11 pressikonverentsi, mis on Youtube’is üleval täies pikkuses.

 

Kuna peale Kuu missioone kadus riigi ja NASA initsiatiiv kosmoseajastu edasiseks arenguks, hakkasid paljud inimesed kahtlema selles, kas Kuu peal üldse käidi. Oli ju rahvale räägitud, et aastaks 2000 on terve kosmos vallutatud ja kõigil on lendavad autod. Sellegipoolest tegid endised astroNotid (not – ingl keeles ei, mitte – toim.) ülemaailmseid vaatemängulisi tuure, kus tutvustati väidetavalt Kuu pealt toodud kivimeid kõikidele uudishimulikele. Need kivimid nägid tõepoolest väga erilised välja ning paljud said sellest kinnitust, et Apollo missioonid olid tõepoolest ehtsad. Aastaid hiljem aga selgus, et 1969. aastal astroNot Buzz Aldrini poolt Hollandi peaministrile kingitud Kuu kivim on kõigest tükk kivistunud puud.

Buzz Aldrin kirjutas oma elulooraamatus, et aasta enne Kuule minekut sooritas ta ema enesetapu ja nende perekond valetas meediale ema surma põhjuse kohta. Ehk siis see mees, kes käis Kuu peal, valetas aasta varem avalikult rahvale, et hoida oma mainet eeskujuliku astronaudina. Kui ta valetas avalikkusele oma ema surma kohta, siis miks ei võiks ta valetada terve maailma ees ka Kuu missiooni kohta? Muuseas, kummalisel kombel oli Aldrini ema neiupõlvenimi Moon (Kuu). Meie peame Aldrini uskuma, sest ta on niivõrd austatud Ameerika sangar, kuid mees ise tunnistab oma elulooraamatus, et ta valetas meediale.

Astronaudid enne Kuu peale minekut

Astronaudid enne Kuu peale minekut

Astronaudid värskelt Kuu pealt naasnuna pressikonverentsil

Astronaudid värskelt Kuu pealt naasnuna pressikonverentsil

Kuu missioonid ei mõjunud astronautidele hästi. Enne Kuule minekut olid astronaudid Neil Armstrong, Buzz Aldrin ja Michael Collins rõõmsad ja eluvaimu täis tugevad noored mehed, kes valiti välja parimate seast. Kuu pealt tagasi tulles olid nad aga depressioonis. Buzz Aldrinist sai alkohoolik ning Neil Armstrong kadus üldse rambivalgusest ja elas eraklikku elu depressioonis ning keeldus intervjuudest. Kuu peal käimise 25. aastapäeva tähistamise kõnes 1994. aastal tegi Neil Armstrong erandi ja võttis pisaraid tagasi hoides üle pika aja taas avalikult sõna, öeldes:

„Täna on siin meiega ühed Ameerika parimad õpilased. Ma ütlen teile, et me oleme läbi käinud ainult alguse, me jätame teie teha selle enamiku, mis on veel tegemata. Tohutud teadmised on veel avastamata, läbimurded, mis on kättesaadavad vaid neile, kes on võimelised eemaldama tõde kaitsvaid kihte.”

Astronaut Gus Grissom (1926–1967) oli Al Shepardi järel teine kosmoselennu sooritanud ameeriklane, kelle suborbitaalne lend kosmoselaeva Liberty Bell 7 pardal kestis 15 minutit ja 37 sekundit aastal 1961. Mõned aastad hiljem hakkas Grissom teravalt NASA vastu sõna võtma, öeldes, et NASA ei ole võimeline ka kõige parema tahtmise juures Kuule minema. Grissomi kriitikale pandi punkt 1967. aastal, kui ta Apollo 1 lennueelsel testimisel puhkenud tulekahjus koos meeskonnakaaslastega hukkus, jäädes põlevasse kapslisse lõksu.

 

Van Alleni kiirgusvöönd

Van Alleni kiirgusvöönd on suure kiirgustihedusega ala kosmilises ruumis Maa ümber. Vööndi kaugus Maast on u 200 – 70 000 km (vahemik varieerub erinevate hinnangute järgi). Kiirgusvööndid kujutavad endast suurt ja pidevat ohtu Maa ümber tiirlevatele satelliitidele, mille elektroonikakomponente võib kõrgenenud kiirgustase rikkuda, aga ka kosmoses viibivatele astronautidele, sest kiirgus kahjustab ka bioloogilist kudet.

2014. aastal avaldas NASA video, kus insener Kelly Smith tutvustab tulevast Orioni-nimelist Marsi missiooni.

Orion on NASA järgmise põlvkonna kosmoselaev, millega plaanitakse viia inimesed Marsile. Enne seda tuleb aga lahendada probleem, milleks on Van Alleni kiirgusvöönd. Kelly Smith räägib, et Orioni laev peab vastu pidama tohutule Van Alleni vööndi kiirgusele, mis võib vigastada kosmoselaeva, arvutisüsteeme ja olla ohuks reisijate tervisele.

Van Alleni kiirgusvöönd

Van Alleni kiirgusvöönd

Lihtne soovitus NASA-le oleks, et kasutage sedasama tehnoloogiat, mida te 1960-ndatel kasutasite, kui te Van Alleni vööndist korduvalt (!) läbi käisite. Tegelikult paneb isegi väga imestama, miks avaldas NASA sellise teate, et nad ei tea, kuidas sellest vööndist läbi minna, kui pool sajandit tagasi käidi sealt korduvalt läbi. Paljude uurijate hinnangul teeb NASA seda sihilikult, et meile näkku naerda, sest massid ei saa nagunii aru, mis mängu mängitakse. Sellepärast näidatakse n-ö ärganuile suurt keskmist sõrme.

Astronaut Alan Bean, kes väidetavalt käis Kuu peal aastal 1969 Apollo 12 missiooniga, ütles intervjuus, et nemad ei läinudki läbi Van Alleni vööndi, kui nemad Kuu peal käisid ja neile ei valmistanud see üldse mingeid probleeme. Kui intervjueerija teatas astroNotile, et see vöönd algab juba tuhande kilomeetri peal, siis hakkas Alan Bean vabandama ja ütles demagoogitsedes, et kuna nemad ei teadnud, et see vöönd seal on, siis see neile ei mõjunud. Hiljem ta parandas ennast ja ütles, et kui silmad kinni panna ja keskenduda, siis on kiiresti liikudes võimalik Van Alleni vööndist läbi minna ilma tervist ja raketti kahjustamata.

 

Anomaaliad Apollo Kuu-missioonides

Kuu missioonide ehtsuses on paljud inimesed kahelnud juba aastakümneid. Suurema hoo aga sai lavastatud Kuu peal käimise vandenõu sisse sajandivahetuse paiku saabunud internetiajastu tulekuga, kui inimestel tekkis esimest korda võimalus uurida ning analüüsida meile ettesöödetud foto- ja videomaterjale, mis täna vaadates mõjuvad naljakalt. Internetiajastu on selle sündmuse tõsiseltvõetavuse kahtluse alla seadnud ja tõestanud, et need videod ja pildid on kõik võltsitud. Kuigi n-ö tõeliikumises saadi ammu aru, et Kuu missioonid olid lavastus, ei suutnud uurijad täpselt aru saada, miks need lavastused tehti. Alles nüüd, kui lameda Maa teooria on rahva hulgas laialt levima hakanud, sobitub see killuke hästi puslesse. Põhjus, miks Kuu missioonid lavastati, peitus selles, et Kuu peale ei saa minna, sest Kuu ei ole füüsiline taevakeha kosmoses, vaid tulukene taevas. Ainus põhjus, miks Kuu missioonid üldse korraldati, oli leida ettekääne minna Maast niivõrd kaugele, mis võimaldaks teha foto, mis kinnitaks lõplikult, et me elame pöörleva palli peal. Tänapäeval on võimalik tõestada, et ka see ainus foto Maast on tegelikult võltsing.

Huvitaval kombel on kõik Kuu peal tehtud fotod üliteravad, nagu profi tehtud, aga võtame arvesse, et astronaudid pidid tegema need läbi skafandri. Nad ei saanud isegi näha kaamerasse, kui nad pilte tegid. Nad pidid hoidma kaameraid rinnal ja ainult vajutama nupule, ilma et näeksid, mis toimub. Lisaks on fotodelt näha, et kasutatud on lisavalgusallikat peale Päikese valguse, sest varjud langevad eri suundades. On ka välja toodud, et skafandrid olid liiga õhukesed, et üldse kaitsta astronaute kosmilise kiirguse eest. Lisaks kõigub temperatuur Kuu pinnal vahemikus –173 °C kuni +116 °C. Kulgur, millega Kuu peal ringi sõideti, pidanuks päeval üles sulama. Tegemist on kostüümidega, mitte kosmoseskafandritega – teatraalse produktsiooni ja Hollywoodi eriefektidega loodud muinasjutuga.

12

13

14

15

16

17

Peamiseks kriitikaks Kuu fotodel on eri suundades langevad varjud, mis kinnitavad, et kasutatud on mitut valgusallikat. Kuu pinnale laskunud raketimooduli all pole kraatrit, mille oleks pidanud tekitama raketimootor, see tähendab, et see moodul on sinna lihtsalt kraanaga asetatud. Kuna astronautide jalge ja auto rataste alt lendab õhku liiva ja tolmu, siis oleks pidanud tekkima kraater ka kuumooduli alla. Kuu gravitatsioon on väidetavalt üks kuuendik Maa omast, aga kui vaadata astronautide videoid kiirkerimisega, siis näeme, et need on ilmselgelt lavastatud telestuudios trosside abiga. Astronautide jalge alt õhku lendava tolmu/liiva järgi saab panna kiiruse õigeks. Selgelt on näha, et astronaudid liiguvad Maa-pealses atmosfääris. Ehk need kaadrid on filmitud stuudios ja pandud aegluubis käima, et tekitada efekt, nagu nad oleksid Kuu gravitatsioonis, mis on peavooluteaduse kohaselt üks kuuendik Maa gravitatsioonist. Ja isegi, kui see oleks tõsi, siis peaks üks kuuendikku gravitatsiooni võimaldama astronautidel teha palju suuremaid hüppeid.

Ameeriklased panid Kuu peal uhkelt püsti ka USA lipu, aga selle vari on vales suunas ja kuidas ta üldse lehvida saab, kui seal pole atmosfääri? Ilmselt ei mõelnud nad selle peale, kui nad stuudios neid fotosid lavastasid ja panid mingi propelleri liikuma, et tekitada lipule tuult.

Kuu taevas pole tähti. Väidetavalt tabavad Kuud ja Maa atmosfääri pidevalt mikrometeoriidid, aga astronaudid Kuul ei saanud millegagi pihta ja nad ei tundu ka olevat ettevaatlikud, et nad kohe-kohe millegagi pihta võivad saada ja hukkuda. Kuigi need mikrometeoriidid kaaluvad ainult mõne grammi, liiguvad need kiiremini kui püssikuul, mis tähendab, et astronaudid saaksid surma silmapilkselt, kui see neid tabaks. Aga mida tegid astronaudid? Nad mängisid Kuu peal isegi golfi.

Kui mina lendaksin Kuule ja jõuaksin imekombel tervena kohale, siis oleksin endiselt hirmul, et mis edasi saab. Ma jälgiksin oma hapnikku ja muud pidevalt, kõnniksin ettevaatlikult ega teeks hüppeid, et mitte kukkuda ja oma skafandrit lõhkuda. Astronaudid käitusid, nagu oleksid nad lihtsalt looduses lõõgastumas. Paljudelt piltidelt on näha, et taust on kogu aeg sama, kuigi need fotod olid väidetavalt tehtud Kuu eri piirkondades. Foto ja videoekspertide hinnangul on nendes kaadrites kasutatud eesprojektsiooni, mis võimaldab taustal olevaid objekte näha sama teravalt kui eesolevaid, see on aga optiliselt võimatu. Teatavasti kasutas Stanley Kubrick sama tehnoloogiat filmi „2001: Kosmoseodüsseia” lavastamisel.

Apollo Kuu-missioonid on teaduslik fakt, mille üle ei vaielda

Apollo Kuu-missioonid on teaduslik fakt, mille üle ei vaielda

Aasta oli 1969 ja NASA-l oli otseühendus Kuuga, nad suutsid ilma viivituseta astronautidega Kuu pealt suhelda pea 400 000 km kauguselt hetkega. Arvutid, mis sel ajal olid NASA-l kasutada, olid nõrgemad kui tänapäevased nutitelefonid. Inimestel on raske ette kujutada, mis tehnika tol ajal kasutada oli. Suur küsimärk Apollo missioonides oli ka raketi kliimatehnika, mis väidetavalt toimis akudega. Me kõik teame, et kliimaseadmed võtavad väga palju voolu, kuidas need astronaudid seal pisikeses kapslis mitmepäevase lennu üle elasid, pole teada. Ka lihtsalt signaali saatmine pikkadelt distantsidelt võtab väga palju voolu.

Seega, sul on valida: a) sa kas mõistad, et Kuu missioonid võivad olla lavastatud või b) aktsepteerid Kuu missioone kui teaduslikku fakti, mille üle ei vaielda. Mõnusat mõtisklemist!

 

Hando Tõnumaa

 

Allikad: lingid teksti sees

Fotod: imdb.com, NASA