Foto: theromanguy.com

Kui mitmekülgse inforuumi jälgijate jaoks on ilmselt juba tavapärane idee, et arvatavasti on meile koolides õpetatav ja peavooluteaduse poolt esitatav ajalugu läbinisti vale ja mitte mingil moel tõele ei vasta, siis väike seltskond teoreetikuid on astunud veel ühe sammu edasi ja arvavad, et meile esitletavaid ametlikke ajaloosündmusi ei ole mitte kunagi toimunudki ja seda ajalugu ei ole üldse eksisteerinudki.

Sellise radikaalse mõtteni on neid viinud see, et me oleme küll aru saanud ja jõudnud järeldusele, et ametlik ajalugu on vale, aga sellest punktist edasi ei ole me mitte kuidagi saanud. Ehk et me ei ole sammugi astunud lähemale teadasaamisele – milline on siis ÕIGE ajalugu. Ja infoallikaid õige ajaloo kohta ei ole isegi teoreetiliselt mitte kusagilt otsida, kui ehk vaid Vatikani raamatukogust, kuhu ühelgi “lihtsurelikul“ ligipääsu ei ole ega ilmselt saagi olema.

Artikli autoriks on Telegrami ajaloohuviline lugeja, kelle sulest oleme varasemalt avaldanud populaarsed artiklid:

• “Ajaloopettusest arusaamine arhitektuuri kaudu: kas me elame simulatsioonis? 1. osa“;
• “Ajaloopettusest arusaamine arhitektuuri kaudu: kas me elame simulatsioonis? 2. osa” ;
• “Notre Dame’i katedraal taasavatud – kas tööde hilinemine tõestab ajaloopettust?“ ;
• “Ajaloopettus: skulptuurid – kuidas need veel tehti?“;
• “Ajaloopettus: kas Maui-põlengutega sarnased sündmused toimusid juba 19. sajandil?“;
• “Ajaloopettus: mis aastal me elame?“.

Kuidas selline idiootlik mõte saab üldse tekkida, et varasemat ajalugu polegi olnud? Mis siis oli, kui ajalugu ei olnud?

Selline mõte saab tekkida jällegi toetudes teooriale, et tõenäoliselt me elame arvutisimulatsioonis, mitte meile lihtsasti arusaadavas materiaalses maailmas.

Samuti tekib lugematul arvul küsimusi ja ebaloogilisusi, kui hakata ametlikke ajaloosündmusi tõsisemalt analüüsima. Üks suurepärasemaid teemasid ses vallas on suurte väejuhtide kuulsusrikkad sõjakäigud, mis jõudsid sageli tuhandete kilomeetrite kaugusele nende tavapärastest resideerumiskohtadest. Võtame praegu näitena vaatluse alla vaid ühe suurtest väejuhtidest – Aleksander Suure. Siinkohal lisan lingi eestikeelsele Vikipeedia-lehele tema kohta.