Bostoni plahvatus, Tšetšeenia terroristid ning USA ja Venemaa koostöö

25. aprill 2013 kell 17:45



chechnya

Bostoni pommiplahvatuse väidetavad süüdlased, vennad Tsarnajevid, on etnilised tšetšeenid ja see tõik on kogu Läänemaailma tähelepanu sellele rahvusele koondanud. Juba räägitakse mitmetes riikides immigratsioonipoliitika karmistamisest, eriteenistuste terroristi-nimekirjadest ja äärmusliku islami ohtlikkusest. Kuna Tšetšeenia puhul on tegemist Vene Föderatsiooni koosseisu kuuluva vabariigiga, on sellest piirkonnast tulev info sageli puudulik või tugevalt kallutatud.

 

Tšetšeenia iseseisvuspüüded

Tšetšeenial on väga kirju ja vägivallaga täidetud ajalugu. Tõsisemad konfliktid Venemaaga on alguse saanud juba 200 aastat tagasi, kuid eriti rahutud on olnud ajad pärast Nõukogude Liidu lagunemist, kui riik end Venemaast sõltumatuks kuulutas. 1994. saatis Boriss Jeltsin sõnakuulmatusse Tšetšeeniasse Vene väed, kes said pärast kaks aastat kestnud veriseid lahinguid Džohhar Dudajevi ja Aslan Mashadovi juhitud tšetšeeni mässuliste käest lüüa. De facto lõid tšetšeenid seejärel iseseisva riigi, mida tunnustas näiteks Gruusia.

 

Pommiplahvatused, mis viisid uue sõja ja Putini tõusuni

Teise Tšetšeenia sõja ajendiks olid pommiplahvatused, mis toimusid 1999. aasta kahe kuu jooksul ja milles hukkus umbes 300 inimest. Esimene pomm lõhkes augusti viimasel päeval Moskva kaubanduskeskuses, teine Dagestanis maja ees, kus elasid Vene sõjaväelased. Paar päeva hiljem tungisid siiani teadmata põhjustel Dagestani tšetšeeni sissid ning asjasse sekkus Vene sõjavägi.

250px-Apartment_bombing2Eelmiste plahvatuste ohvrite leinapäevaks kuulutatud päeval lõhkes Moskva elumajas taas võimas pomm, mis tappis 118 inimest ja tollane peaminister Vladimir Putin kuulutas välja sõja “ebaseaduslike sõjaväeüksuste” vastu Tšetšeenias. Hakkasid toimuma Vene õhurünnakud ning juba oktoobriks olid ka maaväed riigis ning piirati sisse pealinn Groznõi.

Siis toimusid Venemaal valimised, sõjaline operatsioon oli edukas ja juba presidendiks saanud Putin määras Moskva-meelse administratsiooni ülemaks mässuliste ühe endise juhi, nende endise peamufti Ahmad Kadõrovi. Pärast Ahmad Kadõrovi tapmist 2004. aastal võttis Putini heakskiidul Tšetšeenias sisulise võimu üle 29-aastane Ramzan Kadõrov, kes kuulutati hiljem ka vabariigi presidendiks.

 

Pommiplahvatused olid ilmselt libaoperatsioon

Tuleb rõhutada, et mingeid kindlaid tõendeid tšetšeenide osaluse kohta terrorirünnakutes ei olnud, küll aga toimus intsident, mis lubab arvata, et pommiplahvatused korraldas hoopis Vene julgeolekuteenistus.

Nimelt märkas üks elanik, kuidas võõrad laadisid maja keldrisse suuri suhkrukotte, ja kutsus miilitsa. Esimesed testid näitasid, et kottides oli lõhkeaine ja edasine uurimine paljastas, et ühe organisaatori telefoninumber kuulus FSB-le. Paar päeva hiljem teatas julgeolekuteenistus, et tegu oli treeningõppusega ja et lõhkeainet tuvastanud test oli ebatäpne. Uurimine lõpetati alles 2000. aastal ilma ammendavatele järeldustele jõudmata.

 

Piir vabadusvõitluse ja terrorismi vahel on õrn

Vaid kaks kuud tagasi toimus Vilniuses Baltimaade ja Ukraina parlamendiliikmete osalusel Tšetšeenia-teemaline ümarlaud, mille raames esines ka Tšetšeeni vabariigi Itškeeria endine asepresident Said-Hasan Abumuslimov, kes ütles, et tšetšeeni vabadusvõitlejate kujutamisel terroristidena kasutab Venemaa samasugust propagandavõtet, nagu on kasutatud Balti riikide puhul, kus vabadusvõitlejad kuulutati fašistideks.

Tšetšeenidel endil on asjast teine nägemus. Nemad võitlevad oma rahva püsimajäämise nimel – Vene Föderatsiooni valitsus võttis 2010. aastal vastu dokumendi, mis paneb paika Põhja-Kaukaasia arengustrateegia. See näeb ette piirkonna täielikku venestamist läbi ümberasumise ja venelaste eelistamise avalikes ametites.

 

Putin esitleb kannatajana hoopis Venemaad

Vladimir Putin, kes tuli võimule just tänu sõjale Tšetšeenias, tegi täna avalduse, et Bostoni pommitragöödia viib Moskva ja Washingtoni vahelise tihedama koostööni terrorismivastases võitluses.

Otsesaates küsimustele vastates avaldas Putin lootust, et Bostoni maratonil korraldatud pommiplahvatused toovad USA ja Venemaa ühiste ohtudega tegelemisel teineteisele lähemale, ning ütles, et ka Venemaa on “rahvusvahelise terrorismi” ohver. “Ma ärgitan meie partnereid Bostoni tragöödiast ajendatuna tihedamale koostööle terrorismivastases võitluses. Kui me ühiselt terrorismivastasesse võitlusesse panustame, suudame selliseid hoope ja kaotusi vältida,” leidis Putin. “Venemaa on üks esimesi ohvreid. Olen alati nördimust tundnud, kui meie Lääne partnerid ning teie kolleegid Lääne ajakirjandusest nimetasid meie terroriste, kes panid toime barbaarseid, veriseid ja põlastusväärseid tegusid, kõigest sissideks,” kurjustas Vene president.

Putini sõnul abistasid Lääneriigid ekstremiste informatsiooni, rahalise ja poliitilise toetusega. “Mõnikord tegid nad seda otse, vahetevahel kaude, kuid terroristide tegevust Vene pinnal on alati toetatud,” möönis ta.

“Oleme alati öelnud, et terrorismi ühiseks ohuks nimetamise asemel tuleb selles vallas keskenduda praktilisele koostööle. Tsarnajevite juhtum kinnitab meie teesi,” lisas Putin.

Vene riigipea sõnul ei ole Bostoni pommirünnakute põhjuseks etnilised või usulised probleemid. “See ei ole rahvuse või usu küsimus. Oleme seda 1000 korda välja öelnud. Kuriteo põhjuseks on nende isikute äärmuslikud tunded,” lausus ta.

“Mõned USA poliitikud tahavad Džohhar Tsarnajevit sõjavangiks kuulutada. Kas nad on arust ära? Mis sõjavang? Kas lõuna- ja põhjaosariikide vahel jätkub kodusõda? See on absurdne, nad räägivad rumalusi,” tõdes Putin.

Ei ole sugugi välistatud, et Bostoni plahvatuste taga võivad niite tõmmata ka venelased, kes seeläbi näitemänguna USA-ga suhteid parandavad ja saavad taas minna tšetšeenia “terroristidega” võitlema.

 

Allikad ja lisalugemine: BNS, Riigikogu, EPL, Diplomaatia, Wikipedia

Fotod: Hope for America, Wikipedia

 

Toimetas Maarja Aljas