Toeta Telegrami!

Telegram hindab üle kõige inimese vabadust ise valida, millist informatsiooni ta lugeda tahab ja meil on väga hea meel, et oleme saanud seda vabadust juba üle kolme aasta pakkuda.

Vajame lugejate toetust, et ka käesoleval aastal tegusalt edasi toimetada. Sinu ühekordne panus - 10 eurot - on ettemaks terve aastatäie sõltumatu, põneva ja kasuliku info eest. Telegrami lugeja vabatahtliku aastamaksu tegemiseks vajaliku info leiad siit.

Igale toetajale kingitus!

NB! Armas püsitoetaja, kuna tegutseme nüüd MTÜ-na, on toetuse konto number muutunud!

Ajatu: 7/7 Londoni pommirünnakud – 9/11 inglise stiilis?

8. juuli 2015 kell 12:20



bus5full

Eile meenutati kogu maailmas kümne aasta möödumist Londoni 7/7 pommirünnakutest. Avaldame uuesti rubriigi “Ajatu” alt sel teemal 27. märtsil 2013 ilmunud artikli.

7. juuli hommik aastal 2005 on ajalukku läinud musta päevana, mil neli islami terroristi tapsid enesetapurünnakutega 52 tsiviilisikut ja üle 700 inimese sai vigastada. Londoni pommirünnakud (7/7) olid suunatud tsiviilisikutele, kasutades ühistranspordisüsteemi hommikuse tipptunni ajal. Ametlike allikate järgi kasutati plahvatusteks omatehtud orgaanilisi peroksiidi-põhiseid seadmeid, mis olid pakitud seljakottidesse.

 

Rohkem kui aasta enne 7/7 rünnakuid, 16. mail 2004, arutleti BBC ONE telekanali saates “Panorama“ terrorirünnaku treeningõppuste üle, kujutades ette olukorda, kui islamiäärmuslased paneks lähiajal toime rünnaku Londonis, mis koosneks kolmest plahvatusest Londoni metroos ja ühest plahvatusest maapealses sõidukis.

Saatest võtsid osa riigi julgeoleku valdkonna eksperdid: Crispin Black – endine Briti luureametnik, David Gilbertson – staažikas politseinik, Peter Power – kriisihaldamise ekspert ning paljud teised, kes olid seotud Inglismaa meedia, valitsuse ja julgeolekuga.

 

Tulevase terroriaktiga väga sarnane stsenaarium

Selles BBC saates mainib Peter Power, et kui toimub neljas plahvatus maapinnast üleval pool, käesoleval juhul maapealse sõiduki plahvatus, siis võib tekkida massiline paanika mitte ainult pealinnas, vaid kogu riigis. Järelikult tuleb uurida meetmeid, kuidas saab ära kasutada BBC uudistekanalit, et edastada Inglismaa peaministri teade olukorrast.

Endise parlamendiliikme ja ajakirjaniku Michael Portillo sõnul tulnuks eelnevalt kirjutada käsikiri sellisest sündmusest, et anda meediaväljaannetele vajalik info, sest võimu BBC uudistekanalis rakendada ei tohiks. Kuna reaalsuses on aga BBC valitsuse häälekandja, on selge, et selles edastatakse vaid vastavaid sõnumeid.

See saade tekitas hiljem paljudes küsimuse, kas on võimalik ette ennustada samasugust terroriakti, nagu plaanitud õppus ette nägi, ning mis oli selle saate tegelik põhjus.

 

7. juulil 2005 andis Visior Consultanti töötaja Peter Power televisioonis aru, et erafirma, kes neid välja valis, otsustas ka treeningharjutuse üle, mis 7. juulil 2005 läbi viidi. Tegu oli selle sama õppusega, mis toodi näiteks BBC „Panorama“ saates 2004. aasta mais. Visiori klient soovis õppuse läbi viia sel samal päeval, kui neli väidetavat terroristi põhjustasid reaalseid ja hävitavaid plahvatusi täpselt sama stsenaariumi järgi.

Õppuse ja tegeliku rünnaku päeva kokkulangemine tekitab kahtlusi selles, mis siis ikkagi tegelikult toimus – seda enam, et Peter Power ei tee avalikuks, kes oli see klient, kes valis õppuse jaoks terroristide käitumise stsenaariumi.

 

Neli moslemit – näitlejad või ohvrid?

Verint Systems on tuhande töötajaga Israeli turvafirma, mis vastutab Londoni metroos ja suuremates bussijaamades asuvate CCTV turvakaamerate eest. Paraku ei salvestanud ükski neist kaameratest, kuidas kolm moslemit läksid rongile ja üks bussi peale, sest turvafirma väidab, et sel päeval nende kaamerad ei töötanud.

Ainus kaader, mis väidetavatest terroristidest saadi, oli nende sisenemine Lutoni jaama enne Kings Crossi jõudmist, ent seda fotot videosalvestusest olnuks kerge võltsida – originaalpildil oli väidetavalt vaid üks moslem, kellele hiljem saanuks arvutiprogrammiga hõlpsalt lisada veel kolm kaasosalist.

 

võltsing

 

tony blairSuurbritannia peaminister, Tööerakonna juht Tony Blair oli saanud 2005. aasta mais toimunud üldvalimistel väga selge sõnumi Briti rahvalt, kes oli vastu Briti armee osalemisele George Bushi sõjas Lähis-Idas. Seega vajas Blair hädasti midagi, mis muudaks inimeste meelt – terrorirünnak Londonile olnuks suurepärane võimalus inimeste mõjutamiseks, soosimaks armee sõjaliste operatsioonide jätkamist Iraagis ja teistes Lähis-Ida riikides.

 

Õppusel osales ligikaudu tuhat inimest ja muidugi olid nende seas ka neli moslemit, kes mängisid seljakottidega terroriste. Kõige vanemal neist, kes valiti vanuse pärast grupiliidriks, paluti teha realistlik hüvastijätuvideo, mis oleks osa õppusest. Ülejäänud info õppuse kohta pidi ta saama treeningpäeval, et ta ei saaks sellest kellelegi rääkida.

Video pidi tegema ka vanuselt järgmine – juhuks, kui midagi peaks minema plaanitust teisiti ja grupiliider eemaldatakse enne õppust 7. juunil 2005. Tähelepanuväärne on see, et ei Mohammad Sidique Khan ega Shehzad Tanweer ei täpsusta oma hüvastijätuvideos sihtmärke ning tõelist pommirünnakut ei võtnud lõpuks keegi omaks.

 

Kindlasse surma saadetud „terroristid“

Kätte jõudis päev, mil neli libaterroristist näitlejat pidid hommikul kell 7.40 istuma rongile, et sõita edasi Kings Crossi jaama, kus nad hargnevad laiali metroorongidele ning üks neist astub number 30 bussi Eustoni bussijaamas. Paraku aga rongi väljasõit tühistati ning mehed ei saanud minna edasi rongidele, mis olid osa ulatuslikust õppusest.

Vaatamata sellele on siseministeeriumi ametlikus aruandes kirjas, et neli terroristi läksid just sellele rongile, mis pidanuks hiljem tühistatud kellaajal välja sõitma. Seega valetati avalikkusele, et nad jõudsid rongidele, mis lahkusid Kings Crossi jaamast ning õhkasid need oma seljakotis olevate pommidega.

 

Kui näitlejad lõpuks järgmise rongiga plaanitud jaama jõudsid, siis neljas isik arvas, et ta jõuab veel number 30 bussile, mis oli osa tema ülesandest sellel treeningul ning ta läks oma teed. Hetk hiljem plahvatasid rongid, kuhu kolm “terroristi“ ei jõudnud ning nad tundsid, et neid on petetud ning tahetud lavastada süüdlaseks. Kuna mehed polnud kohalikud ja linnas ei olnud kedagi usaldusväärset, ei saanud nad kellegagi ka kontakti võtta, telefoniside tõrkus ja lõpuks lülitasid kohalikud võimud need üldse välja.

Hiljem ilmus ajaleheveergudele uudis, et eriüksus tappis kolm Londoni rünnakutega seotud islamiäärmuslast Canary Wharfi ärirajoonis. Mõtlema paneb aga see, kuidas on üldse võimalik, et enesetaputerroristid jäid ellu pärast metroos toimunud rongiplahvatusi?

Teade süüdlaste tabamisest ilmus vaid korra – libaterroristidel oli ju alibi, et nad ei olnud rongidel, mis plahvatasid, ning kontrollitud meediakanalites tuli sellele ebaloogilisele seigale võimalikult vähe tähelepanu pöörata.

 

Plahvatusi ei põhjustanud amatöörpommid, vaid militaarotstarbelised lõhkekehad

Neljas moslemist seljakotirändur Hasib Hussain, keda taheti süüdistada number 30 bussi õhkimises, jätkas teadmatuses aga oma tagasipöördumatut teekonda. Ta istus bussile number 91 ning jätkas sõitu Eustoni bussijaama, kus ta pidi käsikirja järgi istuma kahekordsele bussile number 30, mille ühel küljel oli silt „Outright Terror, Bold And Brilliant“. Hiljem suunati buss oma tavapäraselt marsruudilt kõrvale Tavistocki väljakule, kus see plahvatas.

 

pilt bussil

 

See kinnitab kahtlust, et tegu ei olnud päris terroristiga, kuna buss number 91 sõitis samuti Tavistocki väljakule ning ümberistumine ei oleks olnud vajalik. Kes iganes plaanis tappa Hasib Hussaini, paigutas pommi eelnevalt bussile, et ta ei saaks väita oma süütust. Sama tehti ka ülejäänud kolme moslemi näitlejaga, kes plaaniti hukata rongiplahvatustes.

 

bussirünnaku tunnistajaAinus tunnistaja, kes väitis islamiäärmuslase kohalolekut bussis, oli eelnevalt bussilt maha tulnud lõhkeseadeldiste firmas töötav Richard Jones. Tema sõnul jõudis ta sinna, kuhu oli soovinud. Aga kuidas see võimalik oli, sest viimasel hetkel suunati buss teisele marsruudile. Jonesil oli ka seos õhkimisfirmaga Kingstar, mille auto oli tulnud pärast plahvatust sündmuskohale. Kas jälle juhuslik kokkusattumus?

 

Tunnistajate sõnul ei nähtud enne rongiplahvatusi moslemeid seljakottidega ning ühtegi pakki ega seljakotti ei jäetud ilma omanikuta rongidesse, mis hiljem võinuks plahvatada. Põrandad, mis rongis said kannatada, paiskusid plahvatuses ülespoole, mitte allapoole ning see tõestab, et pommid olid paigutatud eelnevalt põrandate alla. Hilisemal uurimisel tuvastati, et need pommid ei olnud kodus valmistatud, vaid võimsad militaarotstarbelised lõhkekehad.

 

rongi  põhi

 

 

Hoolikalt teostatud libaoperatsioon

Tony Blair sõnas sel ohvriterohkel päeval: “Me TEAME, et see oli tehtud islami nimel,“ kuigi tal ei olnud mitte mingisuguseid tõendeid isikute kohta, kes plahvatused toime panid. See viitab sellele, et tal oli eelnev info, keda süüdistada, ning kohe pärast seda sõnavääratust parandas BBC ta ütlust, mis näitas, et BBC kasutas valitsuse suhupandud sõnu. Seda ütles ka Michael Portillio “Panorama“ saates 2004. aasta mais.

Hiljem sel päeval kirjutas endine Iisraeli Mossadi juht Efraim Halevy ühes Jeruusalemma väljaandes, et rünnakud pandi toime samaaegselt ning peaaegu täiuslikult. Kuidas oli võimalik teada rünnaku läbiviimise kindlat plaani, sest alles kaks päeva hiljem teatasid Londoni võimud, et pommid plahvatasid üheaegselt. Pärast seda väljaütlemist hakkasid inimesed esitama küsimusi ning artikkel eemaldati sellest Jeruusalemma meediakanalist.

Kas pommirünnakud pani toime MI5 või Israeli Mossad, seda ei ole tänaseks veel suudetud tõestada, aga üsna kindel on see, et toimepanijateks ei olnud need neli noort moslemit, keda selles süüdistati.


Artikkel põhineb dokumentaalfilmil „7/7 Ripple Effect“, mida võid näha siit.

Loe lisaks: Vanglaplaneet, Wikipedia, Global Research

 

Toimetas Laur Raudsoo

  

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.