Vaktsineerimine – rohkem küsimusi kui tõsiseltvõetavaid vastuseid

9. juuli 2017 kell 16:07



rainbow-vialsVaktsineerimine on teema, mis ei jäta kedagi külmaks. Inimesed on jagunenud kahte vastasleeri – vaktsineerimise pooldajad ja vastased. Vastastikku toimub pidev mudaloopimine ja sildistamine, aga sisulise dialoogini ei jõuta. Millegi poolt või vastu olemine ei aita meil edasi liikuda ega objektiivset tõde leida. Vajame sisulist ja täiskasvanulikku arutelu, mis võtab arvesse erinevaid vaatenurki. Ja vajame seda, et arstid ei võtaks automaatselt omaks seisukohti, mida farmaatsiatööstuse teadlased neile ette annavad: arstid ei peaks olema mitte tingimusteta vaktsineerimise poolt, vaid objektiivse ja erapooletu teadusliku tõendusmaterjali poolt.

 

Tänaseks on küllalt tõendusmaterjali ja kohtulahendeid, mis viitavad sellele, et farmaatsiatööstus võltsib andmeid selliselt, et need toetaks kasumit. GlaxoSmithKline mõisteti 2012. aastal süüdi antidepressantide müümises valeandmete põhjal ning aasta hiljem maksis Johnson & Johnson 2,2 miljardit dollarit, kui nad mõisteti süüdi ebaturvalise ravimi müümises. Kohtuasjas määratud trahv on aga üsna tühine, kui võtta arvesse seda, et sama ravimi pealt teenitud kasum oli 44 miljardit dollarit. Kohtuasi farmaatsiahiiu Mercki vastu seoses MMR vaktsiini efektiivsuse andmete võltsimisega on praegu alles arutamisel. Need kohtuasjad ei ole vandenõuteooriad ega üksikud erandid. Need on reaalsed juhtumid, kus mõne inimese kindlameelsus ja julgus olla vilepuhujaks on toonud päevavalgele selle, mis toimub suurkorporatsioonide laborites ja koosolekuruumides iga päev. Leidub piisavalt tõendusmaterjali, mis peaks panema meid kõiki järele mõtlema ja ümber hindama seda, kas korporatiivset teadust võib ikka pimesi usaldada.

Nefroloog (nefroloogia tegeleb neeruhaiguste diagnoosimise ja raviga – toim.) Suzanne Humphries kirjeldab filmis “Bought”, et meditsiiniharidust omandades ei õppinud ta kuigi põhjalikult tundma vaktsiinide koostist ja võimalikke kõrvalmõjusid, vaid üksnes seda, milline on lapseea vaktsineerimisgraafik – ja ta ei seadnud seda teemat kunagi kahtluse alla. Humphries hakkas vaktsiinide turvalisuse osas küsimusi esitama pärast seda, kui tal oma töö käigus tuli kolm korda järjest tegeleda patsiendiga, kes saabus haiglasse ägeda neerupuudulikkusega, mis oli tekkinud vahetult pärast vaktsineerimist. Haigla administratsioon aga ei soovinud seda infot lähemalt uurida, vastupidi – nad soovisid kõik sellega seonduva kiiresti ja tõhusalt summutada. Humphries sõnab, et lapsevanematele ei pakuta ausat ja tasakaalustatud infot, mille põhjal langetada informeeritud otsus.

 

Vaktsineerimissageduse ja imikute surevuse seos

Lapseea krooniliste haiguste esinemissagedus on tõusnud hirmuäratava kiirusega. Ülekaalulisus, diabeet, autismispektrihäired, õppimisraskused – ei ole saladus, et need haigused esinevad sagedamini kui kunagi varem ning paljudes maades ennustatakse, et laste eluiga on lühem kui nende vanematel. Mis on selle põhjuseks? Ühte kindlat vastust sellele küsimusele on raske leida. Elustiili ja toitumisharjumuste muutumine ja keskkonnasaastatuse pidev suurenemine on ilmselged põhjused. Vaktsineerimist on toodud välja ühe põhjusena, miks paljud kroonilised haigused ja vaimse tervise häired esinevad sagedamini kui kunagi varem. Paljud teadlased on pannud ohtu oma karjääri ja maine, et seda seost tõestada püüda. Ei ole saladus, et tänapäevane vaktsineerimiskalender on palju tihedam kui paarkümmend aastat tagasi. 2011. aastal avaldatud uuring viitab tõenäosusele, et arenenud riikides, kus laste esimestel eluaastatel manustatakse vähem vaktsiine, nagu näiteks Rootsi ja Jaapan, on imikute surevuse näitaja madalam. Seevastu USA-s, kus vaktsineerimiskalender on arenenud riikide hulgas kõige tihedam, on imikute surevuse näitaja suhteliselt kõrge: selle näitaja osas edestab neid 33 arenenud riiki, sealhulgas näiteks Kuuba ja Sloveenia.

Farmaatsiatööstused väidavad vastuvaidlemist mittesallival toonil, et üksikult võetuna on vaktsiinid ohutud ja tõhusad. Samas ei ole piisavalt tõsiseltvõetavaid ja erapooletuid teadustöid, mis vaatleks vaktsiinide kumulatiivset toimet. Ning vähe sellest – farmaatsiatööstuselt on võetud tegelik vastutus. USA-s sätestab seadus, et kogu vastutus võimalike vaktsiinikahjustuste eest on valitsuse kanda. Vaktsiinikahjude korvamiseks on loodud spetsiaalne ametkond, milles lapsevanemad peavad leidma ise viisi, kuidas tõestada, et nende lapse terviseprobleemid on põhjustanud vaktsiinikahjustus.

 

Niipea, kui esitad küsimusi, muutud ebamugavaks patsiendiks

Psühhiaater Kelly Brogan küsib filmis “Bought”, et kui meil on nii palju sisuliselt vastuseta küsimusi uute tehnoloogiate kohta, siis miks kiirustatakse nende kasutusele võtmisega. Vastus on lihtne: tagant sundijaks on kasum. Vaktsiinitööstus on väärt miljardeid dollareid.

Kirjanik ja aktivist Louise Kuo Habakus rõhutab, et küsimuses, kas vaktsineerida või mitte, ei peaks valitsema vihane vastasseis. On suur hulk vanemaid, kes loevad teadustöid, jagavad informatsiooni, soovivad esitada küsimusi ja pidada intelligentset dialoogi. Selle asemel neid mustatakse kui vaktsineeritute kulul liugulaskjaid ja ühiskondlikku ohtu. Niipea, kui sa sead oma arstiga vesteldes vaktsiinide turvalisuse kahtluse alla, muutud sa ebamugavaks patsiendiks. See, kui sa esitad küsimusi, ei tähenda ilmtingimata seda, et oled millegi vastu – see tähendab seda, et sa soovid rohkem infot, mis sinu otsust toetaks. Meditsiini- ja teaduskogukonnal ei ole selliste vanemate jaoks aga anda tõsiseltvõetavaid vastuseid. Mustamine, ähvardamine ja ajupesu ei ole piisav: teadlikud lapsevanemad tahavad enamat. Ning kui meditsiinil ei ole anda piisavalt häid vastuseid, siis peavad vanemad leidma neid mujalt.

 

Riskiga peab kaasnema valikuvõimalus

Siin tuleb mängu alternatiivmeedia. Paljud alternatiivuudiste portaalid esitavad oma vaktsiinivastast meelestatust sama kategoorilisel toonil, nagu peavoolumeedia vaktsineerimise ideed kaitseb, mängides sisuliselt sedasama poriloopimise mängu. Kuid oluline on siiski see, et julgetakse kahelda, ebamugavaid küsimusi esitada ning kajastada ka neid seisukohti, mis suures meedias tembeldatakse lihtsalt ajutiseks hullumeelsuseks.

Mõni aeg tagasi kajastas Infowars seda, et endise USA presidendi John F. Kennedy nõbu Robert Kennedy Jr võrdles massilist kohustuslikku vaktsineerimist holokaustiga. Kennedy seisab vastu uuele seaduseelnõule, mis laiendaks California osariigis vaktsineerimise kohustuslikuks kõikidele koolilastele, välistades vaktsineerimisest keeldumise religioossel põhjusel või isiklikest veendumustest lähtudes. See seaduseelnõu SB277, mis on läbinud alles esimesed lugemised, on kaasa toonud palju teravat vastukaja nii neilt lapsevanematelt, kelle lapsed hiljutises leetritepuhangus nakatusid, kui ka neilt, kelle lapsed on vaktsiinide tõttu saanud tõsiseid tervisekahjustusi või isegi surnud.

Üks lapsevanem Karen Kain kommenteeris väljaandele Bakersfield Now, et tema kaotas tütre elavhõbedasisaldusega vaktsiini tagajärjel. “Seisan täna siin teie ees, et jagada oma lugu, et te kõik saaksite kuulda ja näha, mis juhtub, kui vaktsineerimise käigu midagi valesti läheb. Kes teeb valiku, millised beebid on teistest olulisemad? Sest kui on risk, peab olema ka valikuvõimalus,“ sõnas Kain. Kuigi elavhõbedasisaldusega tiomersaal on enamikust vaktsiinidest tänapäeval eemaldatud, sisaldavad need jätkuvalt paljusid teisi küsitava toimega aineid nagu näiteks alumiinium ja formaldehüüd.

Kui USA-s on valdavalt levinud vaktsiinikahjustuste olemasolu täielik eitamine, siis näiteks Suurbritannias maksti välja 60 miljonit naela kompensatsioonidena seagripi Pandemrix põhjustatud kahjude eest . Üle Euroopa on registreeritud rohkem kui 800 last, kes selle vaktsiini tagajärjel haigestusid – peamiselt narkolepsiasse ja katapleksiasse. Ühe Pandemrixi ohvri Josh Hadfieldi ema Caroline Hadfield kommenteeris väljaandele International Business Times, et poisi narkolepsia vastased ravimid maksavad 15 000 naela aastas ning laps kaotab teadvuse niipea, kui teda naerma ajada.

 

Suhtumine lapseea haigustesse on muutunud

CDC statistika kohaselt haigestus hiljutises leetrite puhangus USA-s 147 inimest. Selle kohta, kui palju lapsi igal aastal vaktsineerimise tõttu tervisekahjustusi saab, puudub selge statistika, kuna vaktsiinikahjustuse registreerimine on väga keeruline protseduur. Lapsevanematel napib sageli jaksu ja teadmisi, seistes vastakuti meditsiinisüsteemiga, mis eos välistab idee, nagu võiks vaktsiinidega kaasneda reaalseid riske. Dean Blumberg, kes California seaduseelnõu lugemisel esindas Ameerika pediaatrite akadeemiat (American Academy of Pediatrics) oli väga konkreetne: “Ei ole teaduslikku vaidlust vaktsiinide turvalisuse ja tõhususe osas. See ei ole peavoolu arstide ja teadlaste vahel avatud väitlusteemaks“.

Siiski, võrreldes CDC statistikat leetrite põhjustatud surmade kohta ning VAERS (Vaccine Adverse Event Reporting System) statistikat leetrite-mumpsi-punetiste vaktsiini tõttu surnud laste kohta, võiks järeldada, et vaktsiin on ohtlikum kui leetrid. Sealjuures registreeritakse VAERS-i kaudu tõenäoliselt vaid väga väike hulk vaktsiinikahjustuste juhtumeid. Veel mõni aastakümme tagasi peeti leetreid ja punetisi samasuguseks suhteliselt ohutuks lastehaiguseks nagu tuulerõuged, mis mõningatel juhtudel võib tuua kaasa komplikatsioonid, kuid valdavalt kulgeb lapseeas kergelt ja paraneb täielikult, andes põdemise järel eluaegse immuunsuse. Tänapäeval on aga suhtumine leetritesse muutunud: seda võrreldakse raskete eluohtlike haigustega ning napilt 150 inimese haigestumist peetakse pandeemia alguseks.

Tuues esile ideed, et vaktsiinid on kõrvaldanud maailmast mitmed nakkushaigused, unustatakse ära asjaolu, et paljude selliste haiguste esinemissagedus oli languses juba enne vaktsiinide väljatöötamist tänu paranenud hügieenitingimustele ja toitumisele. Aastaks 1963, enne leetrite vaktsiini kasutuselevõttu, oli leetritesse suremus USA-s langenud 98%. Pärast vaktsiini tutvustamist leiti, et nakatunutel esinesid hoopis tõsisemad sümptomid kui neil, kes vaktsiini veel saanud ei olnud ja vaktsiin surus alla normaalse immuunsüsteemi reaktsiooni. Ning näiteks lastehalvatuse puhul tõi vaktsiini kasutuselevõtt kaasa hoopis uued haiguspuhangud, kuna esimestes vaktsiinides kasutati vaid osaliselt nõrgestatud elavat viirusetüve.

Näib, et vaktsineerimise teema puhul on terve mõistus jäänud kõrvale ja informatsiooniga manipuleerimine on laialt levinud vaktsiine tootva farmaatsiatööstuse PR-masinavärgis. Vanemaid, kes mõningate vaktsiinide vajalikkuses julgevad kahelda, häbimärgistatakse ning süüdistatakse teiste ohtu seadmises. Võttes arvesse seda, et haiguse läbipõdemine annab tugeva immuunsüsteemiga lastele eluaegse immuunsuse, vaktsiin aga vaid ajutise, võime oodata uusi haiguspuhangud lähitulevikus ning kahtlemata kasutatakse iga sellist puhangut ära selleks, et suurendada survet vaktsineerida.

 

Vaata filmi “Bought”.

Loe lisaks: Imik suri viie ja poole kuu vanusena peale kaheksa vaktsiini saamist korraga.

Allikad: Infowars 1, Bakersfieldnow, CDC, 89.3KPCC, Infowars 2, IB Times, Natural News 1, Natural News

Foto: id-ea.org

 

Toimetas Piret Pärnamaa

 

NB! Telegram tegutseb tänu lugejate abile. Kui sinu arvates on Telegramis ilmuv info vajalik ja oluline, võid soovi ja võimaluse korral meid toetada. Telegrami lugeja vabatahtliku toetuse tegemiseks vajaliku info leiad siit.